Viljastumine, organismi looteline-ja lootejärgne areng (1)

Lk 127-128- Viljastumine -Organismide lootejärgne areng
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades!
1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene
2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne , nukk ja valmik Tõene
3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane
4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene
5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes.
6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest.
7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega.
8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine . Tõene
Leidke kõige õigem vastusevariant!
9. Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt:
a) 8 tundi
b) 12 tundi
c) 36 tundi
d) 72 tundi
10. Küpsed spermid talletatakse mehe:
a) munandites
b) munandimanustes
c) seemnejuhades
d) eesnäärmes
11. Munaraku viljastumine toimub:
a) munasarjas
b) munajuhas
c) emakas
d) tupes
12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära:
a) muna staadium
b) vastse staadium
c) nuku staadium
d) valmiku staadium
13. Naise rasedus vältab tavaliselt
a) 30 nädalat
b) 40 nädalat
c) 50 nädalat
d) 60 nädalat
14. Kalade areng on:
a) otsene
b) moondeline
c) vaegmoondeline
d) täismoondeline
15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub:
a) idu
b) juur
c) vars
d) vili
16. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote:
a) kõldkestaga
b) kusekotiga
c) vesikest
d) nabanööriga
Täitke lünk sobiva sõnaga!
17. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks
18. Viljastumine võib olla kas organismi ontogenees või partenogenees .
19. Ligikaudu nädal pärast ovulatsiooni kinnitub inimese embrüo emakaseinale.
20. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga.
21. Tavalise 28-päevalise menstruaaltsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid.
22. Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta
23. Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõppeb surmaga
24. Ovulatsioon lakkamist naisel nimetatakse menopausiks
Selgitage pikemalt ja tooge näiteid!
25. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega?
Organismi hukkumise tõenäosus on väiksem, on kaitstud paremini ebasoodsate keskkonnatingimuste eest.
26. Kirjeldage biogeneetilise reegli avaldumist lindude embrüogeneesis.
Vähem kui kuu vanusel linnu embrüol on saba ja lõpusepilud (sarnaneb kalale ), mis peatselt kaovad, kuid saba püsib ning teisel kuul hakkavad ka jäsemed kujunema.
27. Kuidas avaldub vananemine elu organiseerituse eri tasemel?
See toimub rakulisel (rakkude jagunemine aeglustub), molekulaarsel (DNA'sse tekivad vead), organismilisel (organismi välimus muutub), liigilisel (organism ei sigi enam) ja ökosüsteemsel (liikide esindajad surevad või langevad teistele toiduks).
28. Miks on tihti raske kindlaks määrata mitmeaastaste taimede ontogeneesi pikkust?
Sest idu moodustub, kui viljastatakse munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe
29. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate ontogeneesi etappe .
Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik , toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed. Imetajate juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid.
30. Hinnake erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid nende efektiivsuse ja naise tervise seisukohalt?
Bioloogiline on ebaefektiivne, kondoomid on kindlamad aga siiski ei kaitse täielikult ja teised on sellised, mis on kahjustavad riskiga naisele.
31. Mis tähtsus on inimese embrüot ümbritsevatel lootekestadel?
Kaitsevad loodet
32. Milline on pärilikkuse ja keskkonnategurite vahekord inimese eluea määramisel?
Kui pole surmavat geneetilist haigust sündides ega ka eelsoodumusi, siis keskkonda mõjutab rohkem.
Kokkuvõte
Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik . Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel.
Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees ( kalad , kahepaiksed )
Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. ( imetajad , roomajad )
Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) – toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha , mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta->Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel->päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale – algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse-> Hukkunud munarakk jõuab emakasse
->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist – seda nim. menstruatsiooniks
Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel – lõigustumine->Moodustub rakukobar – moorula e. Kobarloode ->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded – 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid->Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest . Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid , naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus -ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis - ja seedimiselundkond. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima.
Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumiteJuveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid.Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi.Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad.Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed.Kliinilisest surmast saab organismi elustada veel ning lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlus ja kestab 5 minutit (oleneb keskkonnast).
Mõisted
Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe
Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine
Blastotsüst - imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele
Embrüo - organismi lootelise arengu staadium
Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus
Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee
Generatiivne areng - organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad
Idand-idanev seeme
Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed
Karikloode - gastrula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist
Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises
Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium
Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta
Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine( entoderm ) ja keskmine( mesoderm )
Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel
Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus
Menstruaaltsükkel- ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni . Enamasti 28- päevne, esineb ka 21 ja 35 peävast.
Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut
Ontogenees - isendi individuaalne aren . Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani
Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega
Parenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust
Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund , mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga
Põisloode - blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast
Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel
Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel
Vegetatiivne areng-Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed.