Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees (1)

Viljastumine , embrüo- ja postembrüogenees
ontogenees ­ ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani; 1. viljastumine; 2. embrüogenees ­ loote areng; 3. postembrüogenees ­ lootejärgne areng; partenogenees ­ viljastumata munaraku areng ( mesilane , lehetäi, võilill);
ovulatsioon ­ munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Toimub lõigustumine ( mitoos ) ­ munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7ndal päeval pärast viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestal.
Viljastumine Kehasisene Kehaväline (roomajad, linnud , imetajad) ( kalad , kahepaiksed) Küpseb vähem sugurakke , viljastumise tõenäosus Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, suurem, kaitstud paremini ebasoodsate hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. tingimuste eest.
Embrüogenees Embrüogenees: Moorula ehk kobarloode; trofoplast ( toitekude ); Blastotsüst ehk põisloode; lootekestad: koorion ehk kõldkest: välimine lootekest , mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises; emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol; ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest : kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott : sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat ; Gastrula ehk karikloode ; lootelehed: ektoderm ­ välimine looteleht , milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. entoderm ­ sisemine looteleht, milles areneb seede - ja hingamiselundkond. mesoderm ­ vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumis , vereringe, eritus - ja sigimiselundkond. viljastumine ­ seemne- ja munaraku tuumade ühinemine; sügoot ­ viljastunud munarakk, millest areneb loode; lõigustumine ­ (inimesel täielik ­ kõik looterakud poolduvad üheaegselt) tekib moorula ehk kobarloode (mitootiline jagunemine), mis liigub emakasse; areneb blastotsüst 7 päeval pärast viljastumist, mis pesastub emaka limaskesta; embrüoplast ­ sisemine rakkude mass, millest areneb inimene; blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode (!); kujunevad elundid ja elundkonnad ;
Idulane ei sarnane inimesega, 3 kuu pärast on ta loode.
Biogeneetiline reegel: lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus.
Postembrüogenees
Postembrüonaalne areng algab loote väljumisega munakestadest ja emakast. Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga; Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk ­ looduses enamike organismide elu sellega piirdubki; Seniilne ehk raukusperiood ­ lõpeb surmaga. Kasvamine ­ organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine: Piiramatu kasv ­ organismi kasv elu lõpuni (taimed); Piiratud kasv ­ organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad); Perioodiline kasv ­ kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud). Areng ­ protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. Otsene Moondega (imetajad, linnud, roomajad) (kalad, kahepaiksed, lülijalgsed) Organism sünnib või koorub täiskasvanud Organism koorumisel ei ole sarnane oma organismiga sarnasena ning saavutab vanematele ja saavutab suguküpsuse läbides suguküpsuse ilma selgelt eristatavate arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. vaheetappideta. Vaegmoone: muna -> vastne -> valmik (prussakad, täid, lutikad ) Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik ( liblikad , kärbsed, kirbud )
Vananemine algab inimesel viljasumise hetkest ning haarab organismi tervikuna. Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt: päevitamine; haigused; toitainetevaegus; kehavõõraste ainete kuhjumine ; rakkude jagunemisvõime langus. Surm on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine: agoonia ­ teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse , krambid; kliiniline surm (5-7 minutit) ­ teadvus puudub, südametöö ja hingamine seiskunud, võimalik elustada; bioloogiline surm ­ ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine , algab pehmete kudede lagunemine .