Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehituse kodutöö 1 (0)

1 Hindamata
Punktid
I Üldiste parameetrite määramine
1. Lahtris "Materjal" antud pinnasetüübi alusel määrame materjali kaevandatavuse klassi tabelist 6:
Purustatud kips kaevandatavuse klass = IV
2. Määrame kaevandatava materjali kobestusteguri ja tiheduse kobestatud olekus (tab 10):
Purustatud kips tihedus ρ1 = 3100 kg/Bm3 kob-teg = 1,7;
tihedus kobestatuna ρ2 = Bm3/SF = 3100/1,7 = 1800 kg /Lm3. Edasistes arvutustes kasutame tihedust:
ρ2 = 1800 kg/Lm3
3. Määrame etteantud transportmasina (dumperi) kasti mahud (tabel 3):
A35: geom : VG = 14,4 m3; kuhjaga VK = 19 m3.
4. Lähtudes materjali tihedusest ρ2 ja dumperi kandevõimest, määrame dumperile laaditava
materjali mahu:
A35 (tabel 8): kandevõime Gl= 32 000 kg;
tühi mass Gt = 25 300 kg; täismass Gm = 57 300 kg;
seega laetava materjali maht on:
Vmax = Gl/ρ2 = 32 000/1 800 = 17,78 m3;
järgnevates arvutustes kasutame:
Vmax = 17,8 m3,
mis annab laetud materjali massiks:
Gl = 31 860 kg.
5. Valime laadimismasina (tab 9.1):
Valik tehakse lähtudes materjali kaevandatavuse klassist ja ühe tsükliga laaditava materjali mahust (kopamaht) nõnda, et dumper saaks täislasti peale laadimismasina täisarvulise tsüklite arvuga.
Valime laaduri L180, mille kopamaht
I klassi kaevandatavusega materjali korral on
Vk = 4,4 m3 ja
ja tema töötsükli aeg:
tts = 0,58 min.
Arvutame laaduri tsüklite arvu dumperi laadimiseks:
n = Vmax / Vk = 17,8 / 4,2 = 4,2
Arvutuslikuks tsüklite arvuks võtame
na = 4
6. Määrame aastase tööaja limiidi :
olgu tööpäeva kestus 8 tundi ja sõltuvalt kohalikest klimaatilistest ja poliitilis-usulistest tõekspidamistest olgu aastas 200 tööpäeva, mis annab tööaja limiidiks aastas:
Ta = 8 x 200 = 1600 töötundi aastas
Planeeritud seisakute aeg laaduri ühe töötsükli jooksul olgu
tp = 0,25 min
II Dumperi töötsükli kestuse määramine
7. Määrame lähteandmete alusel tabelist 7 dumperi liikumistrassi üksikute teelõikude
veeretakistused ja haardetegurid:
A – B 2% 0,9
B – C 2% 0,8
C – D 3% 0,6
D – E 12% 0,4
E – F 14% 0,7
8. Dumperi manööverdusaeg laadimisel (tabelist 2.1):
manöövri skeem 1, masin A35
tml = 0,4 min
9. Dumperi manööverdus- ja tühjendusaeg lossimisel (tabelist 2.2):
manöövri skeem 2, masin A35
tmt = 0,5 min
10. Määrame dumperi laadimisaja:
laaduri L180 tsükli aeg 1 kaevandatavuse klassi pinnasega on 0,58 min (tabel 9)
1 kopatäis 0,1 min ( laadur ootab täis kopaga ja tühjendab selle)
2 " 0,58 min
3 " 0,58 min
4 " 0,58 min
Dumperi laadimisaeg:
tla = 1,84 min
11. Määrame dumperi täislastis liikumise aja:
teelõik A B
pikkus 500 m
kogutakistus 4 + 2 = 6% (s.o. kaldetakistus + veeretakistus)
pinna struktuuri klass 0.0
haardetegur 0,9
Lisast 2
diagrammilt 1 näeme, et haardumisega probleeme pole.
diagrammilt 2 määrame täislastis liikumise aja:
teelõigu kogupikkus on 500 m, võtame diagrammilt:
sõltuvalt kogutakistusest 5% on aeg 1,4 min
sõltuvalt strukt. klassist 0.4 on aeg 0,6 min
arvestame pikima ajaga teelõigu A-B läbimiseks, s.o. 1,4 min
teelõigu läbimise aeg tA–B = 1,4 min.
teelõik B – C
pikkus 150 m
kogutakistus 3 + 2 = 5%
pinna struktuuri klass 0.0
haardetegur 0,8
kurvi raadius 30 m 0,47 min (Lisa 2 Diagr. 4)
analoogselt eelmise teelõiguga:
5% 150 m = 0,3 min
0.0 150 m = 0,3 min
teelõigu läbimise aeg tB–C = 0,47 min
teelõik C – D
pikkus 2800 m
kogutakistus -1 + 3 = 2% 7 x 0,8 =5,6 min (Lisa 2 Diagr. 2)
pinna struktuuri klass 0.0 7 x 0,4 = 2,8 min(Lisa 2 Diagr. 2)
haardetegur 0,8
teelõigu läbimise aeg tC–D = 5,6 min
teelõik D – E
pikkus 55 m
kogutakistus 5 + 12 = 17% 0,4 min (Lisa 2 Diagr. 2)
pinna struktuuri klass 0.4 0,1 min
haardetegur 0,4
kurvi raadius 5 m 0,44 min (Lisa 2 Diagr. 4)
teelõigu läbimise aeg tD–E = 0,44 min
teelõik E – F
pikkus 1000 m
kogutakistus 1 + 14 = 15% 2 x 3,7 = 7,4 min (Lisa 2 Diagr. 2)
pinna struktuuri klass 0.6 2 x 0,7 = 1,4 min(Lisa 2 Diagr. 2)
haardetegur 0,8
teelõigu läbimise aeg tE–F = 7,4 min
Kogu trassi läbimiseks täislastis masinal kulub seega
tl = 1,4 + 0,47 + 5,6 + 0,44 + 7,4 = 15,31 min
12. Määrame tühjalt tagasisõidu aja, arvestades, et masin liigub sama trassi pidi vastassuunas . Kaldest tingitud takistused on seega (-) märgiga kogutakistuse arvutamisel.
teelõik F – E
pikkus 1000 m
kogutakistus -1 + 14 = 13% 2 x 1,3 = 2,6 min (Lisa 2 Diagr. 3)
pinna struktuuri klass 0.6 2 x 0,9 = 1,8min (Lisa 2 Diagr. 3)
haardetegur 0,7
teelõigu läbimise aeg tF–E = 2,6 min
teelõik E – D
pikkus 55 m
kogutakistus -5 + 12 = 7% 0,1 min (Lisa 2 Diagr. 3)
pinna struktuuri klass 0.4 0,1 min (Lisa 2 Diagr. 3)
haardetegur 0,4
kurvi raadius 5 m 0,44 min (Lisa 2 Diagr. 4)
teelõigu läbimise aeg tE–D = 0,44 min
teelõik D – C
pikkus 2800 m
kogutakistus 1 + 3 = 4% 0,5 x 7 = 3,5 min (Lisa 2 Diagr. 3)
pinna struktuuri klass 0.2 0,4 x 7 = 2,8 min (Lisa 2 Diagr. 3)
haardetegur 0,6
teelõigu läbimise aeg tD–C = 3,5 min
teelõik C – B
pikkus 150 m
kogutakistus -3 + 2 = -1% 0,2 min (Lisa2 Diagr. 5)
pinna struktuuri klass 0.0 0,2 min
haardetegur 0,8
kurvi radius 30 m 0,47 min (Lisa 2 Diagr. 4)
teelõigu läbimise aeg tC–B = 0,47 min
teelõik B – A
pikkus 500 m
kogutakistus -4 + 2 = -2% 0,6 min (Lisa 2 Diagr. 5)
pinna struktuuri klass 0.0 0,5 min
haardetegur 0,8
teelõigu läbimise aeg tB–A = 0,6 min
Tühjalt tagasisõidu aeg:
tt = 2,6 + 0,44 + 3,5 + 0,47 + 0,6 = 7,61 min
13. Summaarne tsükli aeg on:
tts = tla + tml + tl + tmt + tt + tp = 1,84 + 0,4 + 15,31 + 0,5 + 7,61 + 0,25 = 25,91 min
III Kompleksi "Laadur + Dumper" tunnitootlikkuse määramine
14. Tööaeg tunnis määratakse lähtudes tsükli ajast ja ettenägematute seisakute ajast tsükli jooksul, Oletagem, et antud juhul on asi organiseeritud heal tasemel ja nimetatud kaod on:
TS = 1,5 min
Tootlik tööaeg tunnis arvutatakse:
15. Arvutame reiside arvu tunnis:
16. Mahuline tunnitootlikkus on siis:
17. Kaaluline tunnitootlikkus on:
18. Loodusliku ladestuse tihedusega eemaldatava materjali maht:
Ehituse kodutöö 1 #1 Ehituse kodutöö 1 #2 Ehituse kodutöö 1 #3 Ehituse kodutöö 1 #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-07-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pray23 Õppematerjali autor
kodutöö nr 1

Sarnased õppematerjalid

Tee-ehitus II projekt
57
pdf

Tee-ehitus II projekt

ETT0063 Tee-ehitus - RROJEKT Lähteandmed Variant nr 26 1 Tee klass Katendikonstruktsioon: AC 16 surf 2 AC 32 base BS 32 Killustik 0/31,5 (EVS-EN 13825) Stabiliseerimise projekteerimine Sisaldab vana freesipuru: -Põlevkivibituumeniga, % -Bituumeni, % -Penetratsioon,% 3 -Pehmenemistäpp Uus lisatav bituumen: -Lisatava emulsiooni bituumeni % -Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22 BS % 48 % 6 % 60 0 C 50 % 55 183 0 C 37 PK 19 +km 3,5 PK 12 +km 1,5 PK 18 AC 16 surf (TAB 16 kulumiskihis) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine ööpäevane Täitematerjali omaduse

Betooni puurimine
MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS
18
doc

MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS

SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev ­ kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt vagun-laev, auto-laev) k

Transport ja kaubakäsitlemine
Vineeri tootmine
20
doc

Vineeri tootmine

Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna

Puiduõpetus
Vineeri tootmine
80
pdf

Vineeri tootmine

Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................

Ehitus
Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt
40
doc

Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt.

Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................

Puiduõpetus
Tee-ehitus I projekt
90
pdf

Tee-ehitus I projekt

Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemalda

Betooni puurimine
ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED
31
doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu

Elektriajamid
Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused
86
pdf

Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused

(2) EPN-des toodud projekteerimismeetodid kehtivad eeldusel, et konstruktsioonid valmistatakse ja ehitustööd tehakse EV ehitusnormide nõuete kohaselt. 1.4. Määratlused ja terminid (1) Juhul, kui vastupidine pole eraldi äramärgitud, kasutatakse rahvusvahelisele standardile ISO 8930 vastavat terminoloogiat. (2) Kasutatakse kigile EV projekteerimisnormidele (ja kigile Eurocode'idele) ühiseid termineid, millel on järgmine tähendus: · ehitamine: ehituse või ehitustehnilise töö teostamiseks vajalik tegevus. See termin hõlmab tööd ehituskohal; see vib tähendada ka detailide valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja seejärel toimuvat montaai ehitusplatsil; · ehitise liik: termin, mis viitab ehitise või ehitustehnilise töö Projekteerimise alused 8 funktsioonile - näiteks tööstusehitis, elamu, maanteesild jne.;

Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun