Reaumuri temperatuuriskaala autor. Daniel Gabriel Fahrenheit Elas aastail 1686 - 1736 Saksa füüsik ja teaduslike instrumentide looja Alkoholitermomeetri leiutaja (1709) Elavhõbedatermomeeter (1714) Fahrenheiti skaala temperatuuri mõõtmiseks Skaala on senini kasutusel USA -s Fahrenheiti skaala Daniel Gabriel Fahrenheit võttis skaala nullpunktiks jää ja salmiaagi segu temperatuuri ning andis väärtuse 30 kraadi vee külmumispunktile ning 90 kraadi inimkeha normaaltemperatuurile. Hiljem on nendest saanud temperatuurid 32 kraadi ja 96 kraadi Käesoleval ajal on vee külmumispunkt 32° ja vee keemistemperatuur 212°. Vahemik jagatud 180-ks Nii on saadud temperatuuri ühik 1º F Skaala oli kuni aastani 1970 kasutatav enamikus inglisekeelsetes riikides, hiljem on enamuses üle mindud Celsiuse skaalale
Fahrenheit 3 Fahrenheiti skaala Tema loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. Fahrenheiti kraadi sümbol on °F. Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone. Üks neist väidab, et Fahrenheit valis oma skaala nullpunktiks (0) lume ja ammooniumkloriidi (salmiaagi) segu sualmistemperatuuri. Jää sulamispunkt on Fahrenheiti skaalal 32 °F ja vee keemispunkt 212 °F. Fahrenheiti skaala on rahvusvahelise temperatuur skaalaga seotud järmiselt: -40 °F = -40 °C 1 °F = °C *(9/5) + 32 Ainuke kokkulangev punkt Celsiuse ja Fahrenheiti vahel: -40 °F = -40 °C Fahrenheit´i skaalas mõõdetud temperatuuri näitava arvu järel märgitakse °F. Ümberarvutamiseks kasutame seost: t C = ( t F - 32 ) 5 / 9
paisumistoru, seda pikem on termomeetri skaalal 1 kraad. Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja selle skaalajaotise vahe on 0,1 kraadi. /2/ 4 Fahrenheit skaala Ameerikas on praegu laialdlaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. Gabriel Daniel. Farenheit oli Saksa füüsik, kes valmistas oma elavhõbeda termomeetri aastatel 1714 - 1715. Farenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0 kraadi F) ning teiseks püsipunktiks inimese normaalse kehatemperatuuri. (s. o. 96 kraadi F). Farenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32 kraadi F ja vee keemistemperatuur 212 kraadi F, seega vahe on 180 kraadi F. /3/ Gabriel Daniel Farenheit ja tema termomeeter 5 Reaumur´i skaala Prantsuse füüsik ja zooloog René Antoine Ferchault Reaumur valmistas 1730
Fahrenheiti skaala Fahrenheiti skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1714. aastal kasutusele Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit(1689-1736). Tema loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone. Üks neist väidab, et Fahrenheit valis oma skaala nullpunktiks (0) lume ja ammooniumkloriidi (salmiaagi) segu sualmistemperatuuri. Jää sulamispunkt on Fahrenheiti skaalal 32 °F ja vee keemispunkt 212 °F. Fahrenheiti termomeeter oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuuri mõõteriist, mis oli kuni 1940. aastani kasutusel ka Eestis. Mõned riigid, näiteks Ameerika Ühendriigid, kasutavad tänaseni Fahrenheiti termomeetreid. Fahrenheiti kraadi sümbol on °F. [4.] Celsiuse skaala Anders Celsius (1701-1744) võttis 1742
normaalrõhul 1013.25 hPa). Teadusuuringutes kasutatakse absoluutset termodünaamilist temperatuuriskaalat (Kelvini skaalat). Selle skaala null vastab seisundile, kui kõik molekulid lõpetavad soojusliikumise, st kõige madalamale võimalikule temperatuurile. Celsiuse skaala järgi on see -273,16°C. Ameerikas on praegu laialdaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. Fahrenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (so 0°F) ja teiseks püsipunktiks 9 inimese normaalse kehatemperatuuri (so 96°F). Fahrenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F. Kõrgeim mõõdetud temperatuur Eestis on 35,6 ºC (11.aug.1992; Võru) Madalaim mõõdetud temperatuur Eestis on -43,5 ºC (17.jaan.1940; Jõgeva) Kõige soojem kuu Eestis 23.4 ºC (juuli 2010; Narva-Jõesuu)
keemistemperatuur (0°). Hiljem pöörati tuntud loodusteadlase C. Linne`i soovitusel skaala ümber, vee keemispunkti tähistati 100°-ga ja jää sulamispunkti 0°-ga. Nii püsib see skaala muutusteta tänapäevani. Ameerikas on praegu laialdaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. G. D. Fahrenheit oli Saksa füüsik, kes valmistas oma elavhõbetermomeetri aastatel 1714 1715. Fahrenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0°F) ning teiseks püsipunktiks inimese normaalse kehatemperatuuri (s.o 96°F). Fahrenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F, seega vahe on 180°F. Veel on praegu kasutusel nn absoluutne skaala. Seda skaalat kutsutakse ka Kelvini skaalaks (lord Kelvini nime järgi). Enamasti kasutatakse selles skaalas gradueeritud termomeetreid teaduslaboratooriumites. Kelvini skaala nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur, s.o -273°C.
a. alates), mille aluseks on jää sulamistemperatuurile ja vee keemistemperatuurile vastavate püsipunktide vahe jagamine 100-ks võrdseks osaks. Selliselt saadud suurust nimetatakse 1 °C (1 kraad Celsiuse järgi). Kasutatakse ka nimetust sentikraad. On kokku lepitud, et jää sulamisele vastab 0°C ja vee keemisele 100°C. Temperatuuri tähis Celsiuse kraadides on t. Suurbrittannias ja Ameerikas kasutatakse ka Fahrenheiti skaalat (1724.a.alates), mille püsipunktideks on jää ja salmiaagi segu temperatuur ning inimkeha temperatuur. Temperatuuri tähis Fahrenheiti kraadides on tF ja kehtib seos 1 °F = 5/9 °C Füüsikateaduses kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud, nn. absoluutset temperatuuriskaalat, mille kehtestas 1848.a. lord Kelvin . Selle skaala nullpunktiks on valitud nn. absoluutne nulltemperatuur, so. madalaim võimalik temperatuur, millega võrdset või madalamat pole põhimõtteliselt võimalik saavutada. Sellele
Sellel skaalal ei saa põhimõtteliselt olla miinustemperatuuri. Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. a William Thomson (lord Kelvin). 0 K = - 273,15 °C. NB! absoluutse temperatuuri tähisele on mõttetu lisada kraadimärki, sest ühiku nimetus on kelvin, mitte Kelvini kraad. Fahrenheiti kraadi (°F) võttis kasutusele Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit 1714. a. Selle skaala on jaotatud samuti 100 võrdseks osaks, kuid nullpunkt on lume ja ammooniumkloriidi (salmiaagi) segu temperatuur ja 100 kraadi punkt -- inimkeha normaaltemperatuur. Sellisel skaalal sattus jää sulamistemperatuur 32 kraadi ja vee keemistemperatuur 212 kraadi juurde. Seega siis 1 °F = 5/9 °C ja tC = 5(tF - 32)/9 ehk ligikaudu tC = 5(tF - 32)x0,56 Fahrenheiti termomeetrit kasutatakse Ameerika Ühendriikides ja see oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuurimõõteriist. (Eestiski kasutati neid termomeetreid enne1940. aastat).
Ülemineku näited ühelt skaalalt teisele. 20oC K ; T = 20 + 273 = 293 K 300 K oC ; t = 300 273 = 27 oC Keha temperatuur sõltub molekulide liikumise kiirusest. Soojana tunduv vesi koosneb samasugustest molekulidest kui külmana tunduv vesi. Vahe seisneb ainult molekulide liikumise kiiruses. Mõnedes riikides kasutatase veel Fahrenheiti temperatuuriskaalat. Fahrenheiti temperatuur skaala kraadiks ( oF) on võetud 1/100 lume ja ammoonumkloriidi (salmiaagi) temperatuuri (0 0F) ja inimese normaalse kehatemperatuuri (100 0F) vahest. Fahrenheiti järgi jää sulamistemperatuur on 32 oF ja vee keemistemperatuur 212 oF. 1 oF = 5/9 0C. tc = ( tF 32 )/1,8. 3. Rõhk Rõhk on suurus, mis iseloomustab keha pinna mingile osale risti môjuvaid jôude. Rõhu tähis on p p=F/S F[N] - jõud ; S[m2] pindala; Rõhu põhiühikuks on 1 paskal (Pa), mis
Sellel skaalal ei saa põhimõtteliselt olla miinustemperatuuri. Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. a William Thomson (lord Kelvin). 0 K = - 273,15 °C. NB! absoluutse temperatuuri tähisele on mõttetu lisada kraadimärki, sest ühiku nimetus on kelvin, mitte Kelvini kraad. Fahrenheiti kraadi (°F) võttis kasutusele Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit 1714. a. Selle skaala on jaotatud samuti 100 võrdseks osaks, kuid nullpunkt on lume ja ammooniumkloriidi (salmiaagi) segu temperatuur ja 100 kraadi punkt -- inimkeha normaaltemperatuur. Sellisel skaalal sattus jää sulamistemperatuur 32 kraadi ja vee keemistemperatuur 212 kraadi juurde. Seega siis 1 °F = 5/9 °C ja tC = 5(tF - 32)/9 ehk ligikaudu tC = 5(tF - 32)x0,56 Fahrenheiti termomeetrit kasutatakse Ameerika Ühendriikides ja see oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuurimõõteriist. (Eestiski kasutati neid termomeetreid enne1940. aastat). 2
jagamise kaudu saadud ühikute abil.) Sain järgmised väärtused: 0 , + 4 , + 12 , + 35 . Psühholoogia alused 90 Äsjanimetatud Celsiuse skaala tekitab ka probleeme, kuna ta pole ainus temperatuuri mõõtmiseks kasutatav skaala. Temaga paralleelselt kasutatakse Fahrenheit'i skaalat, kus 100 -ks on jaotatud lume ja salmiaagi segu temperatuuri ning inimese normaalse kehatemperatuuri vaheline vahemik. Varem oli kasutusel ka kolmas, Reaumuri skaala. Erinevate temperatuuriskaalade seostamine Skaala nimetus Tähis Jää sulamine Kehatemperatuur Vee keemine o Celsiuse skaala C 0 37 100 o
annaabi.ee 
