Kliimaseadmed (0)

Kliimaseadmed
1.
Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuuri inimesele sobivas vahemikus suvel umbes 20-22 C. Õhu jahutudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena. Kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetus radiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla, mida rohkem õhku jahutatakse seda rohkem tekib auto alla vett.
2.
Auto kliimaseadmet läbivat õhku puhastatakse paber või aktiivsöe filtritega. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale, tekkivad veepiisad seovad endaga õhus leiduvaid tolmu kübemeid ja viivad need alla valgudes endaga kaasa autoalla. Nii toimib kliimaseadmes õhku jahutav aurusti ka ühtlasi ka vesifiltrina. Kliimaseadmest on ka palju abi ka õietolmu allergikutele, sest ta filtrid on võimelised õietolmu kinni pidama. Uusimad kliimaseadmed jälgivad ka välisõhu saastatust. Juhul kui saasteainete hulk välisõhus ületab lubatud piiri lülitub kliimaseade õhu siseringlusele.
3.
Uurimus tulemused näitavad et õhu temperatuuri tõustes 6 C võrra (21-27 C) pikeneb autojuhi reaktsiooniaeg 22% ja tähelepanu võime väheneb koguni 50%. Teine uurimus näitab et väga kuumas õhus kui temperatuur tõuseb 25 kuni 35 c muutub autojuhi reaktsiooniaeg sama aeglaseks, nagu vere 0,5 promillise alkoholi sisalduse korral. Mõnedes soojades maades näiteks Iisraelis kuulub kliimaseade auto kohustusliku turvavarustuse sekka, selle tööd kontrollitakse korralistel ülevaatustel. Et kliimaseade kuivatab õhku aitab tema kasutamine vähendada niiskust auto siseruumis ja vältida akende ududeks minemist.
4.
Jälgides õhu temperatuuri muutustega kaasnevaid ilminguid on kergem tõdeda, et soe õhk suudab siduda rohkem niiskust(veeauru)kui külm õhk. Sooja õhu jahtumisel muutub õhk tihedamaks, veeauru mahub temasse vähem ning õhus ja temaga kokku puutuvatel pindadel hakkab see aur väikeste piiskadena veelduma ehk kondenseeruma(pindadel tekib kaste, õhus udu või vihm ). Temperatuuri, mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab, nimetatakse kastepunktiks. Kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%, mis tähendab, et antud temperatuuril on õhu niiskussisaldus maksimaalne. Mida suurem on suhteline õhuniiskus, seda aeglasem kuivamine. Inimesele sootsaim õhuniiskus on (40-60%) sellise õhuniiskuse juures tunneme ennast mugavalt , sest nahalt higina eralduv niiskus imendub kiiresti õhku ja keha loomulik jahutus toimib tõhusalt. Kui suhteline õhuniiskus on juba üle 75% tunneme ennast ebamugavalt, sest nahalt eralduv niiskus kuivab väga aeglaselt ja jahutus ei toimi.
5.
Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. Si rõhuühik on paskal (Pa) mittesüsteemse rõhuühikuna on ka kasutusel bar.  Pa=N/m2
1bar=100kPa(umbes 1kgf/cm2)
Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid kõikides suundades ühesugused.
Absoluutrõhk
Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala null punk tähistab absoluutset vaakumit(vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest, lisatakse rõhuühiku taha lühend abs.
Õhurõhk ( parameetriline rõhk)
Õhu rõhk [parameetriline rõhk, atomosfääri rõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk.
Suhteline rõhk
Suhteline rõhk näitab kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust
6.
Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii suhtelise skaalaga mõõteriistu. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse suhtelise skaalaga manomeetreid.
7.
Temperatuuri iseloomustab molekulide liikumise intensiivsust ehk keskmist kineetilist energiat näiteks vee temperatuur näitab meile veemolekulide liikumise energiat, juhul kui molekulid liiguvad aeglaselt, on nende liikumisenergia väike ja vee temperatuur madalam. Madalama temperatuuriga vesi sisaldab vähem soojusenergiat.
8.
Soojushulk iseloomustab molekulid soojusliikumis energia kandumist ühelt kehalt teisele. Aine temperatuur näitab tema molekulide liikumise intensiivsust, kuid ei ütle midagi selles aine sisalduvas soojuse kohta.
11.
Gaasi kokkusurumisel ehk komprimeerimisel, maht väheneb ja temperatuur ja rõhk suurenevad. Gaasi paisumisel maht suureneb, temperatuur ja rõhk langevad.
12.
Vedeliku keemistemperatuur oleneb vedeliku keemilistest omadustest ja välisrõhust. Koos välisrõhu suurenemisega suureneb ka vedeliku keemistemperatuur . Näiteks, kiirkeedupottides valmib toit kiiremini, kuna suletud anumas tõuseb rõhu suurenemise tõttu ka keemis temperatuur.
13.
Veeaurustumisgraafikult võime lugeda järgmist: *5 bar rõhul on vee keemistemperatuur 152 C
*-0,9bar rõhul on vee keemistemperatuur 20 C
14.
Püsival rõhul keeva või sulava aine temperatuur püsib koguaeg agrekaatolekus muutuse aja muutmata. Kogu juurde juhitud soojus kuulub aine agregaatoleku muutuseks.
15.
Ujumast tulles on ka kuuma ilmaga tunda et hakkab jahe. Põhjus on selles et nahalt aurustuv vesi viib endaga kaasa kehasoojust , mida rohkem vett aurustub seda suurem on jahutus effekt .
16.
Kompressoris surutakse kõlmutusaine aur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb.
17.
Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi, tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid.
18.
Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem ja alam rõhupool. Külmutusaine aurustub alamrõhupoole ning veeldub ülemrõhupoole.
19. 
Kopressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisel tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks see tähendab et talle antakse soojuse neelamise võime mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis.
20.
Kompressori elektromagnetsiduri ülesanne on kompressor vajadusel käivitada või seisata. Mootorilt rihmaga käitatav kompressori rihmaratas pöörleb mootori töötades alati.
21.
Mootori jahutus radiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaine auru. Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega.
22.
Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhu poolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee ja õli piisad , vahepaagis on ka vedela külmutusaine varud.
23.
Temperatuuri hoidev reguleerklapp asub vahepaagi ja aurusti vahel. Klapp eraldab seadme ülem ja alamrõhu poolt ning annustab vajalikul hulgal külmutusainet ülemrõhupoolele.
24.
Aurusti asub külmutusaine ringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit, aurusti on soojusvaheti nagu tema naaber kütteradiaatorgi.
25.
Ahendustoru asub kondensaatori ja aurusti vahel, kondensaatorist tuleb vedel külmutusaine kõrge rõhuga ahendustorusse.
26.
Ahendustoru filtrisse koguneb mustusena seadme sisepindadelt eraldunud osakesi.
27.
Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel, seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest.
28.
Kolbkompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas silindreid on mitu kolvid teevad neis üksteisejärel imi ja survekäike klapid asuvad silindriploki kaanes.
29.
Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega.
30.
Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka.
31.
Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka.
32.
Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toime pandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul.
33.
Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit pingestamatta solenoidikorral on kompressori tootlikus vaid 2% maksimaalsest.
34.
Kompressori võllil on rootor mille piludes vabalt liikuvad plaatiad siibrid moodustavad staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Rootori ühe pöörde kestev toimub kaks töötsüklit.
35.
Spiraalkompressori tööelemendid on kas lindikujulist spiraali, üks neist on servapidi kinnitatud staatori otsseina külge. Teist aga ringitab esimese keerdude vahel võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor.
36.
Külmutusainet tähistatakse rahvusvaheliselt  R tähega sellene järgnev arv iseloomustab aine koostist. Tänapäeval kasutatakse üldiselt külmutusainet R-134a.
37.
Külmutusainega töötades tuleb alati kasutada kaitseprille kui külmutusainet satub silma loputage silma veega ja pöörduge arsti poole.
38.
Külmutusainega R-134a kasutatakse peamiselt polüalküleenglükoolõli(PAG). Mida toodetakse kolme eri viskoosusega.
39-45.
A1- kompressori elektromagnetsidur
F1- kompressori sulav kaitse
F2- kondensaatorivwntilaatori sulav kaitse
F3- siseventilaatori sulav kaitse
K1- kompressori lülitusrelee
K2- kondensaatori ventilaatori lülitus relee
M1- kondensaatoriventilaatori mootor
M2- siseventilaatori mootor
R1- siseventilaatori eeltakisti
S1- rõhulangulüliti
S3/2- ühendatud rõhutõusu ja kondensaatorventilaatorilüliti
S5- siseventilaatori käivituslüliti
S6- kliimaseadme käivituslüliti
F3- siseventilaatori sulav kaitse
S3/2- ühendatud rõhutõusu ja kondensaatorventilaatori lüliti
46.
Kliimaseadme soovitatav hooldusvälp on kaks aastat. Hooldustöid kiirendavad ja hõlbustavad uued kliimaseadme hooldurid. Hooldusajal peab auto olema umbes 20 kraadi juures, siis on külmutusaine väljalase, hoiulevõtt hõlbsam.
47.
Vahepeal tuleb ühendada seadmega , võimalikult kiiresti, et vältida niiskuse sissetungi. Vaakumeerimine pärast vahepaagi paigaldust tuleb teha võimalikult pea. Ärge unustage õige koguse õli lisamist.
48.
Kliimaseadme aurusti on bakterite, seente ja muude mikroorganismide kasvukoht, põhjus on selles, et aurust külma pinnaga põrkub (sellest soojem) õhk jätab aurusti välispinnale hulga niiskust.
49.
Pindamisel kaetakse aurusti välispind akrüüllaki kelmega, mis vähendab niiskuse kogunemist ja desinfitseerivate soolade sisalduse tõttu hoiab edaspidi ära ka bakterite asumise külmuti pinnaga.
50.
Kliimaseadme rikkepõhjust otsiv isik peab oskama õigesti tõlgendada manomeetri näite, ning kõrvutada mõõdetud temperatuure ja rõhke. Korralikult töötaval seadmel mõõdetud alamrõhk ja külmutusaine keemistemperatuur on vastavuses ja ülemrõhu näit peaks, samuti  peaks olema vastavuses keemis ehk veeldumis temperatuuriga.
51.
Ühendage vooldur kliimaseadme külge ja tekitage selles alarõhk. Rõhk peab langema ühe bar-i lähedale ja püsima kümme minutit. Kontrollige mõlemat arvu. Kui alarõhk ei teki, on leke suur.
52.
Tihti on lekke otsingu tõhusaim viis survestada seade lämmastikuga, rõhu võib tõsta kuni 15-st bar-ini. Kui leke ei näita end, ka selle meetodiga, täidetakse seade ajutiselt külmutusainega R-134a, millele lisatakse lekke tuvastusvärvi.
53.
Elektroonilise lekkeotsingu abil võib selle tundlikuse tõttu otsingut alustada mootorit käivitamatta.
54.
Õliga segunev värvaine muutub nähtavaks ultraviolettvalguses, ning toob sellega muidu halvasti märgatavad vähese lekkega kohad selgelt esile.
55.
Lekkekoha võib üles leida ka vana võttega- pritsides seadme kahtlastesse kohtadesse seebivett, kerkivad mullid näitvad lekke täpselt kätte. Seadmes peab seejuures muidugi olema surugaas, kas lämmastik või külmutusaine.
56.
Tavalisimad lekkekohad on kompressori võlli kaelustihend, mõni vooli, torustiku liitmik, või kondensaatori siugtoru seinasööve vm vigastus.
57.
Kliimaseadme läbiuhtimisega kõrvaldatakse ringlusest külmutusainesse sattund mustus ja võõrised. Ka seadmesse tunginud niiskuse saab kõrvaldada uhtimisega.
58.
Ka vedelikuga uhtimisel tuleb osad võtta ette ükshaaval. Pärast tuleb uhtvedeliku jäänused külmutusaineringist eemaldada ja kuivatada lämmastikuga, läbipuhumise teel.
59.
Kliimaseadmete hooldamise ja remondi tarbelisi eritööriistu on turul palju.
60.
Euroopa parlament on otsustanud, et 2001 aasta 1-st jaanuarist tuleb varem kasutatud freoon hoolduse või remondi ajal asendada kloorivaba külmutusainega.
Karol Tiits
AT 22