Kliimaseadme ehitus ja kasutamine (0)

Kliimaseadmete  ehitus, tööpõhimõte ja 
kasutamine 
Kliimaseadmete kontrollimise ja täitmise  stend  
kontrollimise stend
Kliimaseade
Külmaaine liikumise skeem
6
A
5
A = Madala rõhu 
          piirkond
B
B = Kõrge rõhu piirkond
1 =  Kompressor
4
2 = Kondensatsiooni-
           radiaator
1
3 =  Kuivati
4 = Salongi  ventilaator
5 = Aurusti
6 =  Reduktor
2
3
  90-ndate keskpaigani kasutati sõidukite kliimaseadmetes  külmaaimet R12.
Tänapäevastes  kasutatakse sõidukite kliimaseadmetes külmaainet  R134a .
AK 08/2008
2
Kliimaseade
Reduktoriga varustatud kliimaseade
9
8
7
1  Kompressor
2 Kondensatsiooniradiaator
3 Kuivati
4 Kõrgerõhulüliti
LP
LP
HP
HP
5 Kõrgerõhu hooldusli de
6 Reduktor
7 Aurusti
8 Madalarõhu hooldusli de
9 Võnkesummuti (margikohane)
1
2
3
4 5
6
Külmaaine väljub kondensatsiooniradiaatorist vedelikuna ja 
aurustist gaasilisena.
AK 08/2008
3
Kliimaseade
Reduktoriga varustatud kliimaseade
6
7
A
8
C
9
1 =  Elektro -magnetsiduriga varustatud
D
        kompressor
2  = Kondensatsiooniradiaator
5
3  = Kuivati
4
4  = Kõrgerõhulüliti
5  = Kõrgerõhu hooldusli de
1
2
6  = Reduktor
7  = Aurusti
8  = Alarõhu hooldusliide
9  = Võnkesummuti (margikohane)
B
Kõrge rõhk
Madal rõhk
3
A
B
C
D
Kokku  surumine
Kondenseerumine
Paisumine
Aurustumine
Rõhk u.14 bar
Rõhk u.14 bar
Rõhu langus 14 bar =>1,2 bar
Rõhk u. 1,2 bar
Temperatuur u. 65°C
Temperatuuri langus u.10°C
Temperatuur langeb u. 55°C => -7°C
Temperatuur u. -7°C
AK 08/2008
4
Kliimaseade
Kondensatsiooniradiaator
1
2
3
1 = Kondensatsiooniradiaator
2 =  Jahutusvedeliku  radiaator
3 = Kuum gaasiline külmaaine
4 = Vedelas olekus külmaaine
5 = Ventilaator
5
4
•  Kondensatsiooniradiaator on paigutatud jahutusvedeliku radiaatori ette
   soojusvahetuse kasuteguri  suurendamiseks .
•  Jahutamisega külmaaine vedeldub teatud temperatuuri ja rõhu
   juures. Külmaaine väljub kondensatsiooniradiaatori alaosast 
   vedelas olekus.
AK 08/2008
5
Kliimaseade
Kuivati
A
A = Reduktorisse
B = kondensatsiooniradiaatorist
1 =  Kuivati
2 =  Filter
•
Reduktoriga varustatud  kliimaseadme  kuivati 
ülesanne on:
1
a) akumuleerida külmaainett;
b) säilitada ja tasakaalustada külmaainet;
c) ühtlustada süsteemi rõhku;
2
d)  filtreerida  külmaainet ja süsteemis paiknevat 
õli;
B
e) siduda keemiliselt niiskust.
AK 08/2008
6
Kliimaseade
Reduktor
PFÜ
PSA
A =  Kompressorisse  (Madal rõhk)
B = Aurustist (Madal rõhk)
A
B
C = Filter/kuivatist (Kõrge rõhk)
D = Aurustisse (Madal rõhk)
1 = Kuulklapp
2 = Vedru
•
Reduktoriga reguleeritakse külmaaine voolu 
D
hulka aurustisse sõltuvalt:
C
a) erigaasi rõhust (PFÜ);
b) aurustist väljuva külmaaine rõhust (PSA);
PFE
c) kuulklapi vedru rõhust (PFE).
1
•
Reduktor lahutab kõrgerõhu ja madalarõhu 
pooled üksteisest.
2
AK 08/2008
7
Kliimaseade 
Aurusti
B
1
A
A =  Külmaaine sisse
B = Külmaaine välja
1 = Aurusti
Reduktorist vabanev külmaaine  paisub
järsult aurustis, mille tulemusena temperatuur
alaneb  ja külmaaine muutub gaasiliseks. 
Aurustumiseks vajaminev soojuse saadakse
külmaaine aurusti  seintelt . Aurusti väljsseina   
temperatuur väheneb ja salongi suunatud õhu 
temperatuur alaneb.
Jahutatud õhk suunatakse sõiduki kabiini. 
 Aurustist väljuv gaasilises olekus
külmaaine liigub kompressorisse. 
AK 08/2008
Kliimaseade 
Drosseliga varustatud kliimaseade
9
8 7
6
1 = Elektro-magnetsiduriga
          kompressor
2 =  Kõrgerõhulüliti
3 =  Kondensatsiooni radiaator
LP
5
HP
4 =  Kõrgerõhuahela hooldusli de
5 =   Drossel
6 = Aurusti
7 = Madalarõhulüliti
8 = Madalarõhuahela hooldusli de
9 = Kuivati
1
2
3
4
Drosseliga varustatud süsteemis asub kuivati aurusti järel ning reduktor 
on asendatud drosseliga (kalibreeritud avaga toru). Külmaaine rõhud ja 
temperatuurid on pisut kõrgemad.
AK 08/2008
9
Kliimaseade 
Drosseliga varustatud kliimaseade
9
8
7
C
D
5
A
6
4
1 = Elektro-magnetsiduriga
          kompressor
1
2
2 = Kõrgerõhulüliti
3 = Kondensatsiooniradiaator
4 = Kõrgerõhuahela hooldusli de
5 = Drossel
B
3
Kõrge rõhk
6 = Aurusti
Madal rõhk
7 = Madalarõhulüliti
8 = Madalarõhu ahela hooldusli de
9 = Kuivati
A
B
C
D
Kokku surumine
Kondenseerumine
Paisumine
Aurustumine
Rõhk u. 20 bar
Rõhk u. 20 bar
Rõhu langus u. 20bar =>1,5 bar
Rõhk >1,5 bar
Temperatuur 70°C
Temperatuuri langus u.10°C
Temperatuuri langus  60°C = > -4°C
Temperatuur > -4°C
AK 08/2008
10
Kliimaseade 
Drossel
2
1
3
1 = Aurustisse
2 =  Sõel
3 =  Kalibreeritud ava
4 =  Sõel
5 =  O-rõngas tihend, eraldab 
4
          kõrgerõhuahela madalarõhuahelast
5
Drossel asub kondensatsiooniradiaatori ja aurusti vahelises lõdvikus
   või aurusti külge minevas ühenduses.
Väljundpoolel asuv sõel töötab samuti filtrina nagu sisendpoolel asuv
   sõel, kuid lisaks hajutab väljundpooles asuv sõel külmaaine 
   piisku, millega  saavutatakse  parem pihustuse tulemus.
 Drosselite  korpused  on eri värvi ja iga värv määrab ära drosseli   
tehnilise omaduse
AK 08/2008
11
Kliimaseade 
Drosseliga varustatud kliimaseadme kuivati
A = Aurustist
B
B =  Kompressorisse
1 =  Kuivati
2 =  U- toru
A
3 =  Ava külmutusagensi õlile
4 = Filterelement
1
Kompressorisse liikuv külmaaine  võetakse 
kuivati ülaosast, sest külmaaine on selles anuma 
2
osas gaasilises olekus.
3
4
AK 08/2008
12
Kliimaseade 
Kompressor
•  Sõidukitel kasutatavad kompressorite tüübid:
•  Spiraalkompressor
• Labakompressor
•  Kolbkompressor  (reaspump)
• Muutumatu- ja muutuva töömahuga kaldplaadiga kolbkompressor
AK 08/2008
13
Kliimaseade 
Kaldplaadiga kolbkompressor
AK 08/2008
14
Kliimaseade 
Kaldplaadiga kolbkompressor
Suurim jõudlus
Vähim jõudlus
Madal karterirõhk
Kõrge karterirõhk
AK 08/2008
15
Kliimaseade 
Kompressori elektro-magnetsidur
Sidur  lahutatud
Sidur ühendatud
1
1 = 0,5 - 1mm õhuvahe
2 = Lehtvedru
3 = Mähis
4 = Kompressori korpus
5 = Kompressori võl
6 = Jõuülekanne ühendatult
5
2
Elektro-magnetsiduri libisemist võib 
4
6
põhjustada:
•  vale elektro-magnetsiduri õhuvahe;
•  takerduv kompressor;
3
•  hõõrdpindade mustumine;
•  vähene  elektrivool  mähises.
NB! “Uue kompressori või siduri paigaldusele peab järgnema nn siduri sissetöötamine“!
AK 08/2008
16
Kliimaseade 
Külmaaine R134a-rõhukõver
Külmaaine R134a muutub gaasiliseks juba temperatuuril  -26,1°C, kui 
teda ümbritseb õhurõhk.
AK 08/2008
17
Kliimaseade 
Külmaaine rõhud reduktoriga varustatud 
seadmes
Tolerantsi pi rkond
2,3
ar
B 2,2
2,1
2,0
1,9
1,8
1,7
uahel 1,6
1,5
adalrõh
M 1,4
0
5
7,5
10
12,5
15
17,5
20
Kõrgerõhuahel
Bar
AK 08/2008
18
Kliimaseade 
Külmaaine rõhud drosseliga varustatud 
seadmes
 
 
 
 
 
 
 
 
2,3
 
 
 
 
 
 
 
 
2,2
ar
Tolerantsi pi rkond
B
 
 
 
 
 
 
 
 
2,1
 
 
 
 
 
 
 
 
2,0
 
 
 
 
 
 
 
 
1,9
 
 
 
 
 
 
 
 
1,8
 
 
 
 
 
 
 
 
1,7
 
 
 
 
 
 
 
 
1,6
 
 
 
 
 
 
 
 
1,5
adalarõhuahel
M
 
 
 
 
 
 
 
 
1,4
 
 
 
 
 
 
 
 
 
0 
5 
7,5 
10 
12,5 
15 
17,5 
20 
Kõrgerõhuahel
Bar
AK 08/2008
19
Kliimaseade 
Kompressoriõlid
•  Külmaaine R134a-ga kasutatakse sünteetilist PAG -õli või
   PAO-Oil 68 –õli. Külmaaine R12-ga kasutatakse aga mineraalidel
   põhinevaid õlisid. 
•  PAG- ja R12- mineraalõli ei tohi segada sünteetiliste õlidega!
•  PAG-õlid jagatakse viskoossusest sõltuvalt kolmeks: ISO 46; ISO 100;
   ISO 150.
•  PAO-Oil 68 AA1 –õli sobib kasutada kõikides süsteemides va 
   labakompressorites.
PAO-Oil 68 AA3- õli kasutatakse lamellkompressorites.
Kliimaseadme hooldusel lisatakse õli 10 – 20 g enam, kui saadakse 
süsteemi tühjendamisel.
•  PAG-õlid on hüdroskoopsed (niiskust imavad) !!!
AK 08/2008
20
Kliimaseade 
Kompressoriõli protsentuaalne  paiknemine  
kliimaseadme ahelas
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
Kuivaaja
Höyrystin
Matalapaine letku
Kompressori
Lauhdutin
KUIVATI
AURUSTI
MADALA 
KOMPRESSOR
KONDENSATSIOONI- 
RÕHUAHELA 
RADIAATOR
LÕDVIKUD
AK 08/2008
21
Kliimaseade 
Juhtimis- ja ohutus  toimingud
1.  Jahutusvedeliku soojuslüliti
Kompressori elektro-magnetsiduri  vooluahel  katkestatakse, kui mootor 
kuumeneb liialt, näiteks pikaajalise koormuse tõttu
2.  Aurustit ümbritseva temp.  andur
Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse, kui aurusti 
pinnatemperatuur langeb al a +10C -> jäätumise takistamine
3. Külmaaine madalarõhulüliti
Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse, kui rõhk ahelas langeb al a 
2,5 Bar -> kompressori piisava määrimise tagamine 
4. Külmaaine kõrgerõhulüliti
Kui rõhk tõuseb üle 17 Bar lülitatakse kondensatsiooniradiaatori ventilaator 
suurimale võimsusele 
5. Külmaaine ülerõhulüliti
Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse -> külmaaine ahela 
ülerõhu eest kaitsmine
6. Muud toimingud
Uus rõhuandur, mil e muutuv väljundsignaal on sõltuvuses ahela rõhust, korvab 
vanemate süsteemide rõhulülitite töö, jagades väljundsignaali ni  kli maseadme 
juhtplokile, mootori juhtplokile -> näiteks tühikäigu sujuvamaks reguleerimiseks
Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse, kui mootori  juhtplokk  
saadab  kliimaseadme juhtplokile signaali täiskoormusrežiimist -> suurima võimsuse 
suunamine jõuülekandele
Mootori tühikäigu  seadmine  ja kohandamine kliimaseadme  kasutamisel
Pöördemomendi suurendamiseks, muudetakse süütehetk varasemaks või EDC-l 
lisatakse kütusekogust, sama-aegselt kui rakendatakse tööle kompressori elektro-
magnetsidur ja sel e kaudu kliimaseadme kompressor.
AK 08/2008
22
Kliimaseade 
Kliimaseadme  hooldus
Täiteseadme liitmikud:
R12 puhul: keermesliide
R134a puhul: kiirliide
Hooldusseadme ja kli maseadme ühendamise võimalused: 
- kaks hooldusli det,  üks kõrgerõhu ahelas ja üks madalarõhuahelas.
- üks hooldusli de madalarõhuahelas
- üks hooldusli de kõrgerõhuahelas
Kliimaseadme
Külmaaine ja osa kompressoriõlist eemaldatakse kli maseadmest
tühjendamine:
Tähtis!! Enne kli maseadme tühjendust ole kindel, et   hooldusseadme külmaaine 
                                                                   anum ei täitu li alt.
Alarõhustamine:
 Eemaldatakse külmaaine jäägid, õhk ja ni skus
Külmaaine, värvaine
Kli maseadmesse lisatakse õige kogus õiget  külmaaine ja  kompressoriõli.   
 ja kompressoriõli lisamine:      Värvainet   võib lisada alati, kui  seadet täidetakse. Sel ega hoitakse
         ära üks ülemäärane täitmine, kui külmaaine ahelas on leke.
    
Rõhumõõtmised:
 Kli maseadme  rikkeotsing  sooritatakse enesediagnoosi (sõltuvalt
 süsteemist) ja rõhumõõtmiste abil. Rõhumõõtmised sooritatakse hooldusseadmel
 asuvate rõhunäidikutega, mil e näidud võivad erineda sõltuvalt sõidukist
 ja ümbritsevast temperatuurist. 
AK 08/2008
23
Kliimaseade 
Käsitsijuhitav kliimaseade
1
1 = Konditsioneeri lüliti
2 = Ülerõhuklapp
3 = Ventilaator
4 =  Rõhulüliti
5 =  Mootori  temperatuuriandur
10
9
6 = Ventilaatori soojuslüliti
7
7 =  Aurusti temperatuuriandur
8 =  Ventilaator
9 =  Mootori juhtplokk
6
8
10 =  Elektro-magnetsidur
2
4
5
3
AK 08/2008
24
Kliimaseade 
Automaatjuhtimisega kliimaseade
3
2
1
1 = tuuleklaasile/ jalgadele
          suunamislaba
          seademootor
  2 = Siseneva õhu
          temperatuuriandur
3 = Välisõhu ja
          siseõhuringluse 
          suunamislaba
          seademootor
4
4 = Ventilaator
5 = Ventilaatori juhtplokk
5
6 = Keskpaneelil asuvate
          õhuavade seademootor
7 = temperatuuriseadelaba
          seademootor
8 = Jalgadele suunatud õhu
          temperatuuriandur
6
8
7
Lisaks kasutatakse välisõhu- ja sõitjate salongi temperatuuri andureid.
AK 08/2008
25
Kli maseade 
Automaatjuhtimisega kliimaseade
Siseringlus
Õhu 
Õhuvoolu 
Õhu
sisenemine
juhtimine
väljumine
Õhu
Õhu
Õhuvoolu
Õhu jahutamise
Õhu soojendamise
sisenemise
 jaotamise
juhtimine
juhtimine
juhtimine
juhtimine
juhtimine
Välisõhu
välisõhu/
Aurusti
Vasaku Parema
Salongi 
Komp-
Soojuse
tempera -
siseringluse
Ventilaator 
temp.
poole
poole
Seadelabad
temp. ja
ressor
regul.
tuur
seadelaba
andur
temp.
temp.
rõhk
Kliimaseadme juhtplokk
Ühendus teiste
Valitsad
Diagnoosipistik
juhtplokkidega
AK 08/2008
26
Kliimaseade 
Kliimaseadme hooldus
•  Kliimaseadme külmuaaine 
   ahela hooldamiseks kasutatakse
   kliimaseadme hooldusseadet / 
   -hooldusjaama
•  Kliimaseadmete
elektroonilise juhtimise
diagnoosimiseks kasutatakse
süsteemidiagnoositestrit 
AK 08/2008
27
Kliimaseade 
Rõhunäidikute tõlgendamine
Rõhunäidikute lugemine:
- Kas külmaainet on süsteemis piisavalt.
- Kas rõhkusid mõjutav välisõhu temperatuur ning kliimaseadme
  ehituslikud  eripärad vastavad remondijuhises toodu väärtustele
 “Juhises toodud andmete võrdlus”
- Kas rõhk kõrgrõhuahelas on u. 8x suurem, kui madalarõhu ahelas
 “Rõhkude võrdlemine”
AK 08/2008
28
Kliimaseade 
Rõhunäidikute tõlgendamine
8
15
6
0,8
10
10
1,5
20
0,6
1,0
1,0
2,0
200
4
75 100125
0,4
50
150
1,212
300
5
100
0,5
2,5 25
25
175
0
200
0
400
2 0,2
1,4
-14,5
-14,5
psi
14
psi
0
0
-0.1
1,5
Mpa
30
0
Mpa
15
0 -0.1
-1
BAR
BAR
30
-1
LP
HP
Kõrge
Normaalne /
Ma
Madal
• Kompressori lõdvikud on paigaldatud valesti.
• Kompressori elektro-magnetsidur.
• Reduktor on kinni jäänud avatud asendisse.
•  Vigane  kompressor.
AK 08/2008
29
Kliimaseade 
Rõhunäidikute tõlgendamine
8
15
6
0,8
10
10
1,5
20
0,6
1,0
1,0
2,0
200
4
75 100125
0,4
50
150
1,212
300
5
100
0,5
2,525
25
175
0
200
0
400
2 0,2
1,4
-14,5
-14,5
psi
14
psi
0
0
-0.1
1,5
Mpa
30
0
Mpa
15
0 -0.1
-1
BAR
BAR
30
-1
LP
HP
Ma
Madal
Normaalne /
Kõrge
• Vigane mootori  termostaat .
• Reduktor kinni või ummistunud.
• Liialt niiskust kuivatis - ummistunud.
• Kompressori klapp takerdunud avatud asendisse.
•  Ummistus  kuivati ja aurusti vahel.
AK 08/2008
30
Kliimaseade 
Rõhunäidikute tõlgendamine
8
15
6
0,8
10
10
1,5
20
0,6
1,0
1,0
2,0
200
4
75 100125
0,4
50
150
1, 1
2 2
300
5
100
0,5
2,525
25
175
0
200
0
400
2 0,2
1,4
-14,5
-14,5
psi
14
psi
0
0
-0.1
1,5
Mpa
30
0
Mpa
15
0 -0.1
-1
BAR
BAR
30
-1
LP
HP
Kõrge /
Kõrge
Normaalne
Normaalsed rõhud kõrgete temperatuuride korral.
• Liialt külmaainet ahelas.
• Ülekuumenenud kompressor.
• Külmaaine ahelasse on sattunud õhk.
• Vigane kompressori klapp.
• Kondensatsiooniradiaatori pind mustunud – õhk ei liigu läbi jahutusribide. 
• Vigane kondensatsiooniradiaatori ventilaator.
AK 08/2008
31
Kliimaseade 
Rõhunäidikute tõlgendamine
8
15
6
0,8
10
10
1,5
20
0,6
1,0
1,0
2,0
200
4
75 100125
0,4
50
150
1, 1
2 2
300
5
100
0,5
2,525
25
175
0
200
0
400
2 0,2
1,4
-14,5
-14,5
psi
14
psi
0
0
-0.1
1,5
0
Mpa
15
0
Mpa
30
-0.1
-1
BAR
BAR
30
-1
LP
HP
Normaalne / 
Madal
Madal
Normaalsed rõhud madalate temperatuuride korral.
• Vähene külmaaine kogus ahelas.
• Reduktor kinni või ummistunud.
• Ummistus kuivati ja aurusti vahel. 
AK 08/2008
32
Kliimaseade 
Rõhunäidikute tõlgendamine
8
15
6
0,8
10
10
1,5
20
0,6
1,0
1,0
2,0
200
4
75 100125
0,4
50
150
1,212
300
5
100
0,5
2,525
25
175
0
200
0
400
2 0,2
1,4
-14,5
-14,5
psi
14
psi
0
0
-0.1
1,5
Mpa
30
0
Mpa
15
0 -0.1
-1
BAR
BAR
30
-1
LP
HP
Sama
Sama
• Kompressori veorihm katkenud.
• Kompressori elektro-magnetsidur ei tööta nõuetekohaselt.
• Kompressorisisene viga. 
• Vigane kompressori klapp.
AK 08/2008
33
Kliimaseade bussidel 
Kliimaseadme tööpõhimõtte skeem
1 = Kompressor
10 =  Drosselklapp
11 = Andur
2 = Magnetsidur
12 = Võnkesummuti
3 = Reduktorklapp
13 =  Jagaja
4 = Kõrgsurve andur
14 = Aurusti
5 = Kõrgsurve toru
15 = Madalsurve toru
6 = Jahutusradiaator
16 = Madalarõhu andur
7 = Külmaaine  mahuti
17 = alarõhu sulgklapp
8 = Kuivati/filter
AK 08/2008
9 = Kontrol silm
34
Kliimasaeade bussidel
Kliimaseade Konvekta P 600 32 kW
1 =  Jahuti
2 = Ventilaatorid
3 = Siseõhu filter
4 = Aurusti
4.1 =  Soojusvaheti
4.2 = Temp. andur
5 = Välisõhu ventilaator
6 = Reduktor
7 = Kuivati
8 = Kõrgsurve lüliti 
ventilaatorile 
9 = Hooldusliides
10 = Hooldusliides
11 = Külmaaine kontrollsilm
12 = Kaitseklapp
13 = Külmaaine mahuti
AK 08/2008
35
Kliimaseade bussidel
Reduktor
Pb = Pe + Ps
Tähelepanu! 
Reduktori reguleerimine on teostatud tehases ja selle            
          reguleerimine ei ole lubatud  !
AK 08/2008
36
Kliimaseade bussidel
Kompresssor
Õlitase- normaalne
Õlitase- liiga palju
Õlitase- vajaka
AK 08/2008
37
Kliimaseade bussidel
Kompressori õlid
•  Õli kogus süsteemis on ca. 10 % külmaaine hulgast
•  Süsteemi õli kogus sõltub kompressori tüübist , kliimaseadme 
süsteemist ja selle asukohast 
•  Üldjuhul uutemates süsteemides on ülevoolu anum õli täis ja  piisab  õli 
kao taastamiseks süsteemis 
•  Süsteemides, kus kasutatakse esterõli / Triton SE55, tuleb õli 
vahetada kord aastas 
•  Üle normi  olevast  õlist võib kompressor rikneda  (vedeliku löök )
Huom!
Kompressori tühjendusaugust või õli nõretusava kaudu saadakse kätte 
ainult pool kogu õlist . Seda peab  pidama  meeles õli  vahetuse  ja 
kompressori vahetamise käigus !!!
AK 08/2008
38
Kliimasaede bussidel
Sulgventiil
AK 08/2008
39
Kliimaseade bussidel
Sulgventiil kompressoril
Ventiil  lahti (tööasend)
Ventiil poolkinni (hooldusasend)
Ventiil kinni (remondiasend)
AK 08/2008
40
Kliimaseade bussidel
Ühendusskeem
AK 08/2008
41
Kliimaeade bussidel
Kuivati vahetus
• Sulge  külmaaine mahuti venti l
•Käivita kli maseade. Kompressor si rdab 
külmaaine aurusti poolelt külmaine mahutisse. 
Kaitselüliti seiskab kli maseadme, kui surve 
tõuseb piisavalt kõrgeks.
•Kli maseadme seiskumisel sulge kompressori 
alarõhu venti l. 
•Nüüd on võimalik kuivatit/ filtrit  vahetada. Kuivati 
vahetamise järel kompressori ventiil avatakse 
1 = Kompressor
10 = Reduktor
tööasendisse. 
2 = Magnetsidur
11 = Andur
3 = Surve sulgventi l
• Oota , kuni surved võrdsustuvad, seejärel ava 
12 = Võnkesummuti
4 = Kõrgrõhu lüliti
kompressori alarõhu ventiil.  
13 = Jagaja
5 = Kõrgrõhu toru
14 = Aurusti
•Kontrollkäivitus, surveid kontrol itakse ja 
6 = Jahuti
15 = Madalsurve toru
vajadusel teostatakse lisatöid. 
7 = Külmaaine mahuti
16 = Madalsurve lüliti
8 = Kuivati/filter
17 = Imi sulgklapp
9 = Kontrol silm
AK 08/2008
42

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42