Et -diagrammil madalamad kõverad tähendavad ka madalamat temperatuuri, siis pööratud tsükli korral võetakse soojust külmemalt keskkonnalt ning antakse üle soojemale. Selline mehhanism kannab külmutusmasina nimetust, kuna ta võimaldab alandada mingi piirkonna (ruumiosa) temperatuuri. Tuntuimaks sedalaadi seadmeks on külmutuskapp, kus sisetemperatuur viiakse välistemperatuurist madalamaks, pumbates soojust kapi jahutusradiaatorist (madalrõhukamber) väljaspool kappi olevasse kõrgrõhukambrisse, kus teda enne uut paisumist jahutatakse. Termodünaamika Printsiibid Klassikaline (Newtoni seadustel põhinev) termodünaamika lähtub kolmest aluspostulaadist, mida nimetatakse termodünaamika printsiipideks ja nummerdatakse nagu Newtoni seaduseidki - esimesest kolmandani. Nagu mehaanika liikumisintegraalid, kujutavad ka termodünaamika printsiibid loodusseadustest tulenevaid tehnoloogilisi piiranguid.
; A=0; , isobaariline protsess p=const.; ; , isotermiline protsess T=const.; ; Q=A. Adiabaatiline protsess Q=0; ; pVkconst., . külmutusmasin tuntuimaks sedalaadi seadmeks on külmutuskapp, kus sisetemperatuur (T2) viiakse välistemperatuurist (T1) madalamaks, pumbates soojust (Q2) kapi jahutusradiaatorist (madalrõhukamber) väljaspool kappi olevasse kõrgrõhukambrisse, kus teda enne uut paisumist jahutatakse (Q1). Selleks tuleb teha tööd (A). Ühe dzauli suuruse tööga külmkambrist välja viidavat soojushulka nimetatakse külmutusteguriks: soojuspump seadeldis, mis töötab külmutusmasina põhimõttel, aga on ette nähtud ruumi soojendamiseks madalama temperatuuriga (välis)keskkonna arvel,
ja (60...70) 0C juures oleva külmutusaineauru kondensaatorisse. Kondensaatoris mööda siugtoru allapoole liikuv külmutusaine jahtub. Et kompressor hoiab rõhku endiselt üleval, siis põhjustab temperatuuri langus külmutusaine veeldumise. Vedel külmutusaine voolab kondensaatorist vahepaaki. NB! Kondensaatori jahutusvõimest (eriti puhtusest) sõltub suuresti kogu seadme töö tõhusus. Puhastamisel tuleb vältida ribide ja siugtoru vigastamist. Erinevalt jahutusradiaatorist on siin tegemist üheainsa toruga. 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak 19 Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhupoolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Ülesanded * Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee- ja õlipiisad. * Vahepaagis on ka vedela külmutusaine varu. Töökirjeldus Sisendotsakust saabuv vedel külmutusaine läbib kõigepealt filtri, mis eraldab
ja (60...70) 0C juures oleva külmutusaineauru kondensaatorisse. Kondensaatoris mööda siugtoru allapoole liikuv külmutusaine jahtub. Et kompressor hoiab rõhku endiselt üleval, siis põhjustab temperatuuri langus külmutusaine veeldumise. Vedel külmutusaine voolab kondensaatorist vahepaaki. NB! Kondensaatori jahutusvõimest (eriti puhtusest) sõltub suuresti kogu seadme töö tõhusus. Puhastamisel tuleb vältida ribide ja siugtoru vigastamist. Erinevalt jahutusradiaatorist on siin tegemist üheainsa toruga. 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhupoolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Ülesanded * Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee- ja õlipiisad. * Vahepaagis on ka vedela külmutusaine varu. Töökirjeldus Sisendotsakust saabuv vedel külmutusaine läbib kõigepealt filtri, mis eraldab
; A=0; , isobaariline protsess p=const.; ; , isotermiline protsess T=const.; ; Q=A. Adiabaatiline protsess Q=0; ; pVkconst., . külmutusmasin tuntuimaks sedalaadi seadmeks on külmutuskapp, kus sisetemperatuur (T2) viiakse välistemperatuurist (T1) madalamaks, pumbates soojust (Q2) kapi jahutusradiaatorist (madalrõhukamber) väljaspool kappi olevasse kõrgrõhukambrisse, kus teda enne uut paisumist jahutatakse (Q 1). Selleks tuleb teha tööd (A). Ühe dzauli suuruse tööga külmkambrist välja viidavat soojushulka nimetatakse külmutusteguriks: soojuspump seadeldis, mis töötab külmutusmasina põhimõttel, aga on ette nähtud ruumi soojendamiseks madalama temperatuuriga (välis)keskkonna arvel,
miinusteks on võimsuskaod nende käitamiseks, keerukam ehitus ja tänu sellele suurem võimalus riketeks ning õlitussüsteemi lisa koormamine. Õlitussüsteemi hulka kuulub ka kolvi põhjale suunatud pihustid, mis jahutavad kolbi ning määrivad silindriseina . Foto 6. K24A3 balansiirvõllidega õlipump 1.4. Jahutussüsteem Jahutusüsteem koosneb veepumbast, termostaatklapist, jahutusradiaatorist, salongi soendusradiaatorist, mootoriõli soojusvahetist ning ülerõhu ja alarõhu klappidest. Veepump asub 12 mootori eesküljes ning käitatakse seitsme soonelise lisaseadmete rihma abil. Mootoriõli soojusvaheti ülesanne on hoida mootorõli temperatuur jahutusvedelikuga samas piirkonnas. Jahutussärgis puudusid silmaga nähtavad kahjustused või ladestused. Termostaatklapi avanemise
Joonisel 2.7, a on kvalitatiivselt näidatud pooljuhtseadise ja jahutusradiaatori mõõtmete vaheline sõltuvus. Tuginedes tehniliste andmete lehele võib jooniselt 2.7, b leida muunduri põhimõõtude vähendamiseks optimaalse lülitussageduse. Antud joonis illustreerib soojushajutusvõime ja soojusliku kasuteguri vahelist sõltuvust erinevate jahutusviiside korral. Muundurite puhul võimsusega mõni kilovatt toimub soojuse hajutamine põhiliselt soojuskiirguse ja konvektsiooni teel jahutusradiaatorist ümbritsevasse keskkonda. Jahutusradiaatorid on harilikult alumiiniumist stantsitud ning suure arvu ribidega kehad. Ribide suur arv võimaldab tõsta nende soojuskiirgavuse intensiivsust ümbritsevasse keskkonda. Kuni 100 W soojusvõimsuse hajutamiseks saavutab radiaator suhteliselt madala temperatuuri (50 ºC või madalam) ning selle mõõtmed võivad olla suhtelisel väikesed, kuna jahutamiseks piisab loomulikust konvektsioonist. Suurematel võimsustel ja ümbritseva keskkonna temperatuuri
Mootori jahutamisest võtab osa enda kanda ka õlitussüsteem. Õli , puutudes kokku kuumade pindadega, kuumeneb ja võtab sealt osa soojust kaasa. Õli tähtsam ülesanne on koostöötavate pindade määrimine, et vähendada kulumist ja hõõrdejõudusid. Et õli kasutusekäigus üle ei kuumeneks ja määrimisvõimet ei kaotaks, tuleb seda jahutamise eesmärgil jahutusradiaatorist läbi juhtida. Õli ei ole kasutuselt igavene, vaid kaotab teatud aja möödudes määrimisomadused. Mootori tõrgeteta töö tagamiseks tuleb õli hoolduste käigus välja vahetada. Traktorimootorites kasutatakse universaalset traktoriõli, mis sobib mootorisse , käigukasti ja hüdrosüsteemi. Õlivahetusega samal ajal vahetatakse ka õlifilter. Õlifiltrisse koguneb slamm ja muud õlis hõljuvad osised, mis õlisse kasutuse käigus tekkivad
annaabi.ee 
