omavahel soetud. Soojenemisel aine paisub, sest keha soojenemisel suureneb aineosakeste liikumise kiirus. Jahtumisel aga aine tõmbub kokku ja selle ruumala väheneb. Vedeliktermomeetri töö põhineb soojuspaisumisel. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Rõhk näitab keha pinnaühikule mõjuvat jõudu. Gaasi rõhk sõltub ruumalaühikus olevate aineosakeste arvust ja temperatuurist. Õhurõhk on rõhk, mida õhk kehadele avaldab. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Õhurõhk muutub kõrguse kasvades õhurõhk väheneb. Normaalõhu väärtus on 760 mmHg. Keha temperatuur sõltub aineosakeste liikumise kiirusest. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on keha temperatuur.
Pascali seadus vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi Õhurõhk raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhk normaalrõhuks nimetatakse rõhku 101325 Pa. Sageli kasutatakse normaalrõhu ligikaudset väärtust 100 000 Pa. Üleslükkejõud üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem Keha ujumine keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust välja. Keha ujumisel on üleslükkejõud alati võrdne kehale mõjuva raskusjõuga
Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks
Seal asuvad veeaur, pilved ja tolm. Kujunevad ilm ja kliima. 6.Mille poolest on tähtis stratosfäär? Seal asub osoon, mis neelab liigset päikese kiirgust. Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega. Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtjaga ja tähistus on mm. Ilmaelemendid- päikesekiirguse hulk, õhurõhk, tuule suund, õhutemperatuur. Ilmastikunähtused- sademed, tuisk, udu, äike, vikerkaar. Meteoroogilised mõõteriistad- satelliit, termomeeter, baromeeter, raadiosond. 9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab
vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtakse jus nii mitu korda, kui mitu korda on masina suurema kolvi pindala suurem viksema kolvi pindalast. LESLKKEJUD *leslkkejuks nimetatakse judu, millega vedelik vi gaas tukab les sinna asetatud keha.
tajuda otsese mõistuseülese kindlustundega. · Väitis ka, et Jumalasse usk on igal juhul kasulik. Leiutised ja saavutused · Pascal täiustas Torricelli baromeetrit. · Esitas kõrgusemõõtja altimeetri idee · Leiutas hüdraulilise pressi · Leiutas esimese primitiivse ruletimasina. · Pascal olevat olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. Pascal katsetab baromeetriga Elu lõpp ja surm · Elu viimased aastad elas askeetlikult. · Pascali tervis oli vilets sünnist saadik, kuid halvenes eriti peale õe surma. · Füüsiliselt kurnatuna suri Pascal 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. · Oli abielus, kuid lapsi temast maha ei jäänud. · Maeti Saint-Étienne-du-Mont'i kalmistule. Pascali surimask Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/Blaise_P
See on 1010 korda väiksem atmosfäärirõhust. Valuaistingut tekitab helirõhk ligikaudu 100 Pa. Tähis: p, mõõtühik paskal (Pa) Õhurõhk Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitudhüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Õhurõhu kahanemine kõrgusega on väikeste kõrgusvahemike korral arvutatav ligikaudse baromeetrilise valemiga kus P(h) = rõhk kõrgusel h P0 = rõhk lähtekõrgusel h0 h = kõrgus meetrites h0 = lähtekoha kõrgus meetrites T = õhu temperatuur (K)
o Mehaanika kuldreegel: ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. o § Rõhk vedelikes ja gaasides o Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter o Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. o Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. o Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. o Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa o Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. § Üleslükkejõud ja kehade ujumine o Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga.
Tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal. Kiirgusbilanss maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Õhumass ühtlaste kogumitega õhu suurkogumid. Tsüklon e. Madalrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala.(kõige madalam tsükloni keskmes). Õhurõhk õhu hüdrostaatiline rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Mõõdetakse baromeetriga. Antitsüklon e. Kõrgrõhkkond (mõjutavad õhuvoole mitmeti, põhjustades tugevaid õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast). Mussoon püsiv ja suurte ulatustega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia). Passaat tuul mis puhub 30 laiuskraadide vahel.õhk hakkab liikuma pooluste poole, kus õhk on väiksem. Kasvuhoonegaas rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate
Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest. Potetsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. Lihtmehhanismiks nimetatakse tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõud. · Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk. Raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. · Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. · Võnkumine ja heli Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on kasutusele võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud, periood ja
Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga ~300 ml kuiva kolvi. Tegin märke kolvile korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7…8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Peale vooliku välja võtmist sulgesin kiirelt korgiga ja kaalusin kolvi. Kordasin CO 2 kolvi juhtimist kahel korral 1…2 minuti vältel. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi märke piirini toatemperatuuril oleva veega ning mõõtsin vee mahu mõõtesilindriga. Fikseerisin katse ajal termomeetriga õhutemperatuuri ja baromeetriga õhurõhu laboris. 3 Katseandmed Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 140,06 g Mass m2 (kolb + kork + CO 2 ) = 149,25 g Kolvi maht V (õhu maht + CO 2 maht) = 208 ml + 108 ml = 316 ml Õhutemperatuur t0 = 21 °C = 294,15 K Õhurõhk P = 101,2 kPa = 101200 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Gaasi absoluutne tihedus:
reeglina molekulaarsed, v.a inertgaasid, mis on atomaarsed. · Enamus gaase on madala molekulmassiga. · Erinevate gaaside mitmed füüsikalised omadused on väga sarnased, eriti madalatel rõhkudel. · Gaasi rõhk P on jõud F, mida gaas avaldab pindalaühikule: · Molekulaarkineetilise teooria raames tuleneb rõhk gaasi molekulide põrgetest vastu pinda: mida suurem on rõhk, seda rohkem on põrkeid või on põrked energiarikkamad. · Õhurõhku võib mõõta baromeetriga. Keskmine õhurõhk on 760 mmHg, mis vastab 1,01·105 paskalile (Pa). · Manomeeter on riist rõhu mõõtmiseks laboratoorses süsteemis. · Boyle'i-Mariotte'i seadus: kindla koguse gaasi ruumala konstantsel temperatuuril on pöördvõrdelises seoses tema rõhuga: V 1/P ehk PV = const (kui T ja n ei muutu). · Gay-Lussaci seadus: kindla koguse gaasi ruumala sõltub konstantsel rõhul temperatuurist lineaarselt: V T (kui P ja n ei muutu). (Mõnede kirjandusallikate järgi on
ja on kunagi esinenud de Chardin, Vernadski & E. Le Roy (1947): noosfäär e inimese moistusega juhitav sfäär L.C. Cole (1958): okosfäär James Lovelock & Lynn Margulis (1979): Gaia hüpotees: biosfäär kui terviklik moistusega organism Maa atmosfaari koostis- 78% lämmastik, 21% hapnik, 0,93% argoon, 0,040% co2, 0,03% muu Ohurohk,selle mootmine ja vertikaalne gradient- rohk, mida avaldab ohk kogu atmosfäärisamba ulatuses pinnaühikule, moodetakse baromeetriga, keskmine temperatuuri langus ühe ühe kilomeetri kohta on 6,4 celsiust mida nim vertik.grad. Maa atmosfaari kihid ja nende seos ohutemperatuuri muutustega- troposfäär(temp langeb ühtlaselt), tropopause(temp püsib), stratosfäär(temp hakkab korguse kasvades järk-järgult tousma), stratopaus(temp püsib), mesosfäär(temp pidev langemine korguse kasvades kuni -80), mesopaus(temp püsib), termosfäär(temp hakkab korguse kasvades järsult tousma)
kasutust) tehnoloogilistes protsessides. Nii palju kui energiat protsessi suunatakse peab sealt ka mingil kujul väljuma. Kasutatakse energiakulu arvutamiseks protsessides. 6. Sõnastada protsessi toimumise kiirust (intensiivsust) määrav põhiseadus. Protsessi liikumise kiirus on võrdeline liikumapaneva(te) jõuga (jõududega) ja pöördvõrdeline takistus(t)ega. 7. Mida mõõdetakse termomeetriga, vaakummeetriga, manomeetriga, baromeetriga? Termomeetriga mõõdetakse temperatuuri, vaakummeetriga mõõdetakse alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri. 8. Esitada üks näide 2e parameetri rõhu ja temperatuuri vahelisest seosest. Temperatuuri alanedes alaneb ka rõhk ja vastupidi. Temperatuuri tõustes tõuseb ka rõhk ja vastupidi. 1 9. Esitada 1 näide alarõhul (vaakumi alla) toimuvast ja 1 näide ülerõhul (surve
· Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass). Iga tüübi õhumass võib olla mandriline või mereline ja see mõjutab õhumassi omadusi. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb ta poole võrra. 20. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; Kliimat kujundavad tegurid: · Päikesekiirguse hulk · Õhuringlus · Ookean · Merehoovused · Reljeef
teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Energiakulu arvutamine protsessides, energiakadude määramine, keskkondade puuduvate alg- või lõpptemp määramine jne. 5. Protsessi toimumise kiirust määrav põhiseadus Protsessi toimumise kiirus on võrdeline liikumapaneva jõuga ja pöördvõrdeline takistusega. 6. Millega mõõdetakse mida? Termomeetriga mõõdetakse temp, vaakummeetriga alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri rõhku. 7. Näide kahe parameetri omavahelisest seosest – rõhk ja temp Kui tõsta rõhku, siis tõuseb temperatuur. Entroopia. Keemisel, mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on ka temperatuur. Mida madalamal rõhul me keedame, seda madalam on ka temperatuur. 8. Näide üle- ja alarõhu kohta Alarõhk – vaakumpakendamine, pumba imipool, vaakumkuivatus, vaakumjahutus
alates. Skaala nullpunkt tähistab absoluutset vaakumit (vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest lisatakse rõhuühiku taha lühend ABS. 8 Õhurõhk (baromeetriline rõhk) Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine
Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala nullpunkt tähistab absoluutset vaakumit (vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest lisatakse rõhuühiku taha lühend ABS. Õhurõhk (baromeetriline rõhk) Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine
Kui katalüsaator on reageeriva seguga samas agregaatolekus, on tegu homogeense katalüüsiga. Erinevas agregaatolekus (enamasti tahke) katalüsaatori korral on katalüüs heterogeenne. Katalüsaator võib mürgituda, kui sellega seondub aine (katalpsaatorimürk), mis enam ei vabane ja takistab katalüsaatori tööd. 4. PEATÜKK GAASID Gaasi rõhk – anuma seinale mõjuva jõu F ja selle pindala A jagatis. P = F/A. Rõhku mõõdetakse manomeetriga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Elavhõbebaromeeter. Vedelikusamba kõrgus on võrdeline õhurõhuga, ei sõltu toru diameetrist ega kujust: P = dgh, kus d – vedeliku (Hg) tihedus (13,6 g/cm3), g – raskuskiirendus (u 9,8 m/s2), h – vedelikusamba kõrgus Mõõtühikud. SI ühik: Paskal; 1N/m2 = 1 Pa; atmosfäär: atm, 101325 Pa; baar = 100 000 Pa, millibaar = 100 Pa, 100 Pa = 1 hPa (hektopaskal = 1 mbar; 1 atm = 760 mmhg, 1 Torr = 1mmhg = 133,322 Pa; tehniline
Õhurõhu mõõtmise ühikud: Õhurõhku ajavõrrand. Vööndiaeg on ühes S´=S*sin h . S´ insolatsioon suvalises Kasvuhoone effekt Maalt lähtuva mõõdetakse baromeetriga. Seda ajavööndis kehtiv kellaaeg. Vööndiajad punktis atmi ülemisel piiril. S pikalainelise (infrapunase) kiirguse väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või erinevad teineteisest ühe täistunni võrra. päikesekiirguse intensiivsus atmi ülemisel neeldumine atmosfääris. Looduslike
mille tulemusena tekib tsirkulatsioon. nim ühes ruumiühikus õhu massi =m/V. Kasutatakse Clapeyron-Mendelejevi võrrand =p/RT p=õhurõhk, R=õhu erikonstant,T=absoluutn Kelvini temp. (273,2+t) Niiske õhu tihedus =p-0,378e/RT ,e= õhus oleva veeauru rõhk. Advektsioon õhu horisontaalsuunaline liikumine, Konvektsioon õhu vertikaalsuunaline likumine. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.Õhurõhu mõõtmise ühikud: Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa.Homogeenne atmosfäär: Homogeense atmosfääri korral on kaks lihtustavat eeldust: 1) atmosfäär loetakse kokkusurumatuks, 2) atmosfääri tihedus kogu vertikaali ulatuses loetakse konstantseks. Tegelikkuses võib atmosfääri tiheduse lugeda konstatseks vaid
Antitsüklonis liiguvad tuuled spiraalselt päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. 7. Õhurõhk, selle muutus vertikaalsihis. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Õhurõhu muutusi toob kaasa sooja ja külma õhu vaheldumine. Kõrgemal atmosfääris õhurõhk väheneb. 8. Päikesekiirguse karakteristikud, tema neeldumine ja muundumine atmosfääris. Päikesekiirgus on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete (lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit) ja aineosakeste voog. Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×1017 J sekundis
annaabi.ee 
