rääkida kliimamuutustest. Muutunud on ka näiteks sademete reziim: Põhja-Euroopas sajab rohkem, aga Vahemere ümbrus on jäänud hoopis kuivemaks. Kevad on muutunud varasemaks ning arvatakse, et on suurenenud ekstreemsete ilmastikunähtuste esinemise sagedus. Tulevikus arvatakse, et temperatuur võib selle sajandi lõpuks soojeneda 1,8 kuni 4 kraadi ning maailmamere tase võib tõusta 18-59 cm. On ka ennustusi, mis seavad muutuste ülempiiri veel kõrgemale. Kuidas kliimamuutustega võidelda? Sellele ei teagi keegi täpset vastust. Arvatakse, et kõige mõtekam ja tõhusam viis on vähendada süsihappegaasi tekkimist nii palju kui võimalik. Samas peaksime tähelepanu pöörama ka sellele, kuidas saaksime kliimamuutuste tagajärgi leevendada. Ehk tulevikus suudetakse välja mõelda mingi moodus, kuidas efektiivsemalt võidelda kliimamuutustega.
Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; 12. Transpordi arengukava 2014–2020; 13. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu); 14. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“; 15. Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020; Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad 1. Isik või asutus Mõju või huvi 2
Kirjuta umbes 400-sõnaline kirjand, milles käsitled probleeme, millega Eesti ühiskonnal lähitulevikus tegeleda tuleb, ja arutled, kuidas sinu põlvkond saaks aidata neid probleeme lahendada. Too näiteid Eesti ühiskonnast ja/või meediast ja/või uuemast Eesti kirjandusest. Põlv, millel tulevik seisab Praeguse põlvkonna üheks suurimaks mureks on kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamine. Päevast päeva võib leida meediaväljaannetes kajastusi aina rängemate ja sagedamate looduskatastroofide üle, mis mõjutavad maailma majandust, toiduvarusid ja inimeste rännet. Eesti kui rahvusvaheline eeskuju ja pidevalt kestev vabariik peaks propageerima nii ülejäänud maailmale kui ka oma ühiskonnale jätkusuutlikke vahendeid ja loodusega arvestavat eluviisi. Hiljutine “Teeme ära!” kampaania oli suurepärane näide
Kuidas ja kust tuleb raha? Teenib tulu UNESCO tunnustusega rahvusvaheliste ISIC kaartide väljastamisest, mis omakorda loob nii üliõpilastele kui ka õpetajatele soodsaid tarbimis- ja enesearenguvõimalusi Saadud tulu kasutatakse EÜLi ülalpidamiseks ISIC pakub enam kui 125 00 soodustust rohkem kui 130 riigis South Pole Ühiskondlik eesmärk South Pole pakub turupõhiseid lahendusi, et võidelda kliimamuutustega ja toetada taastuvenergiat. Mõju South Pole Carbon on alates 2006. aastast võimaldanud ellu viia üle 250 projekti üle maailma alates taastuvenergiast kuni jäätmekäitluse ja metsanduseni, vähendades seeläbi CO2 hulka miljoneid tonne CO2 ja luues tuhandeid töökohti. Probleemide lahendamine peamine toode on müüdavad “süsiniku punktid”, mis tähistavad igaüks ühte tonni alandatud CO2 Punktid tulevad projektidest, mis lisaks CO2 säästmisele omavad positiivset
keskkonda. Jäätmete kõrvaldamise kohad hõivavad üha suuremaid maa-alasid ja tekitavad õhu,- vee,- ja pinnasesaastet. Prügilad eritavad atmosfääri süsihappegaasi (CO2) ja metaani (CH4) ning pinnasesse ja põhjavette kemikaale. Ainuüksi Euroopas visatakse igal aastal minema 1,3 miljardit tonni jäätmeid. Arvutuste kohaselt võib majapidamisest pärit prügi hulk suureneda 2020. aastaks 45% võrreldes 1995. aastaga. Inimesed peaksid vähem tarbima, taaskasutama ja ümber töötlema. Kliimamuutustega koos on meie planeedi suurimaid väljakutseid bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Arvatakse, et inimtegevusest sõltuvate väljasurevate liikide arv on praegu 1000 kuni 10 000 võrra suurem, kui oleks loomuliku väljasuremise korral. Bioloogilise mitmekesisuse kadumises ja looduslike elupaikade hävimises on süüdi intensiivne põllumajandus ja ehitus, saaste, metsade, ookeanide, jõgede, järvede ja pinnase liigne ekspluateerimine ning kliimamuutus
võiks olla umbes 2000. Ühe niisuguse asteroidi kohtumine maakeraga tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Löögikraatri kõrval tekitab hoopis suuremat kahju atmosfääri paisatav tolm, millest põhjustatud kliimamuutustega võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat. Kristina Kasemägi
monitooringul Mida kasutada Mis eesmärgid saavutati, mis mitte. Aluseks uuele arengukavale, uued elluviimisjärgsel eesmärgid, eelnevast õppimine. analüüsil 8. Vali üks poliitika valdkond (välja arvatud siseturvalisus) ja selgita sellega seonduvat (kasuta abimaterjalina näiteks ministeeriumite kodulehekülgi). Selgita valdkonna Kliimamuutus. Tähtsateks arengukavadeks "Kliimapoliitika põhialused suunamise aastani 2050" ja "Kliimamuutustega kohanemise arengukava". loogikat kliimamuutusi ei saa vältida, küll aga saame neid leevendada ja paremini dokumentidest lähtuvalt (mis arengukavad vms). Too näiteid Saastekvoodid kasutatavatest Teavitustöö poliitika vahenditest. Nimeta teemasid, Rekordiliselt palav aasta. Riik, poliitika ja valitsemine. Praktikumiülesanded. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut mis on hetkel meedia huviorbiidis.
all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfääris on selleks ,,katteks" veeaur, süsihappegaas, aerosool jt. kasvuhoonegaasid · Seda suurenemist põhjustavad: 1) autode heitgaasid , 2) vulkaanipursked, 3) keskkonnaohtliku prügi vale kõrvaldamine · Selle tagajärjed on: 1) kliima soojenemine , 2) kliimamuutustega mittekohanevate liikide välja suremine, 3) kõrbete laienemine ja tundrate pindalade vähenemine, 4) üleujutused, tormid jms , 5) maailmamere taseme tõus 8. Õhusaaste · Peamised õhusaasteained: vääveloksiid (vulkaaniline tegevus), lämmastikoksiid (äikeses), süsinikoksiid (vingugaas), süsinikDIoksiid (KHE tegur), lenduvad orgaanilised ühendid (ladestuvad kehale, tekitavad kroonilisi haigusi), raskemetallid (toksilised,
-Rahvastiku kiire juurdekasv 30 aasta pärast arvatakse Maal elavat üle 10 miljardi inimese -Toiduainete tarbimise kiire kasv ühe inimese kohta kiiresti arenevates suurriikides, eriti Hiinas ja Indias. -Energiakriis eriti nafta hinna hüppeline tõus; -Kliimamuutused, mis piirkondlikult toovad kaasa kas kõrbestumist, üleujutuste sagenemist, vihmaperioodide muutusi, torme jne saakide kahjustused suurenevad; samuti piirkondlikud saakide hävinemised, mis ei pruugi olla kliimamuutustega seotud; Kliimamuutuste vastu võitlemine: biokütuste tootmise subsideerimine on vähendanud toiduks kasvatatavate kultuuride pindala; Tagajärjed Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib nende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarendamist. Suurendab vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud, pimedus) Suurendab alakaalulisust: täna on maailmas u 146 miljonit alakaalulist last. Põhjustab surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg
piisavalt, ent(vesi, -kliimamuutused see on ebaühtlaselt looduskatastroofid jaotunud. jne) -pikaajaline vaesus ja • Miljardeid inimesi toiduhindade tõus ähvardab iga päev -raiskav ja ebaefektiivne näljahäda. toidutootmine • See, kuidas põuad, • Kliimamuutustega seoses on üleujutused, sagenenud orkaanid ja äärmuslikud maavärinad inimesi ilmastikunähtused. mõjutavad, oleneb suuresti nende elatustasemest. • Thinnatõusu •oid aruen hgin d a d e põhjustekstõ us um aad es •ontoiduhindade epõuad lavad iteravilja n i m tõusu
Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb. Head(kasu): Madagaskaris väike linn Turism:Merevee kerkimine ja kliima soojenemine mõjub turismile hästi. aastal 2015. Kliimamuutuste kasu majandusele: Majanduskasvu saavutamine madalamate kasvuhoonegaaside emissioonil.
Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb. Head(kasu): Madagaskaris väike linn Turism:Merevee kerkimine ja kliima soojenemine mõjub turismile hästi. aastal 2015. Kliimamuutuste kasu majandusele: Majanduskasvu saavutamine madalamate kasvuhoonegaaside emissioonil.
loodusressursid pluss ökosüsteemiteenused) - Muuta majandus ressursitõhusaks KASVUHOONEGAASIDE ALGAASTA VÕRDLUS 1990 !!!! EKSAMIL!!! - Kaitsta tervist - Suurendada õigusaktidest saadud kasu - Muuta liidu linnad säästvamaks !!!! EKSAMIL EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA MÄRKSÕNAD: - Energia, ressursitõhus vähese co2 heitmega majandus - Nutikad ja säästvad linnad - Looduskapital - Roheline infrastriktuur - Kliimamuutustega kohanemine - Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine - Inimeste heaolu ja tervis - Looduspõhised lahendused Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid IUCN Euroopa keskkonnaamet Unep Unesco Keskkonnapoliitika ja strateegia Keskkonnapoliitika inimeste teadlikud tegevused eesmärgiga hoida ära keskkonnakahju ja säästa inimeste tervist ( Keskkonnastrateegia riigi, ettevõtte keskkonnategevse põhimõtted ,
Tuuleenergia Tuul on rikkalik energiallikas ja tuuleenergiast on saanud praeguseks tõsiseltvõetav alternatiiv keskkonnakahjulikule fossiilkütusele. Tuuleenergia kasutuselevõtt aitab võidelda kliimamuutustega, kuna tänu sellele saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka. See on juba päris populaarne, näiteks 2008. aastal suudeti hoiduda Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2 paiskumisest õhku. Pilt 1. Tuulegeneraatorid. https://fp.lhv.ee/images/files/tuulik.jpg Ajalugu Tuuleenergiat on inimene kasutanud aastatuhandeid. On teada, et esimesena kasutasid tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse
kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge: - säästa vett (mitte lasta veel joosta, kui hambaid pesed) - säästa energiat (kustutada tuled toas, kus parasjagu ei viibi) - käi jala või kasuta ühistransporti - sorteeri prügi 12. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? SUURENDAB: looduskaitse all olevad liigid, looduskaitse alad, mutandid(eesel) VÄHENDAB: kasvukohtade/elupaikate hävitamine/killustumine/killustamine/reostamine/vaesestumine, kliimamuutustega, võõrliigi sisse toomisega, haiguste levitamisega, EESTIS: Kõige liigirikkamad (taime)kooslused puisniidud (ühel ruutmeetril üle 70 taimeliigi). Põhjuseks metsa ja niidukoosluse koosesinemine Kõige liigivaesemad rabad ja vähetoitelised järved. 13. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus? - võivad levitada haigusi - söövad kodused liigid välja
Müra vähendamiseks on kehtestatud teatud transpordivahendite müra lubatud piirnormid. Seoses kemikaalidega on seatud väga ranged meetmed inimeste ja loomade ohtlike ainete ning valmististe klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta. Loodusliku mitmekesisuse kaitse nimel on hakatud kasutusele võtma erinevaid meetmeid ohustatud liikide kaitseks ning on hakatud ka metsasid ja märgalasid kaitsma. Seoses kliimamuutustega on ÜRO vastu võtnud Kliimamuutuste Raamkonvektsiooni ja Kyoto Protokolli. Need kohustusid liitunuid 2008 - 2012 aastaks vähendama kasvuhoonegaaside emissioone vähemalt 5% võrra. ________________________________________________________________________ Üle kogu maailma eraldavad inimesed CO2 hävitavates kogustes. Keskmine eurooplane eraldab 10 tonni, ameeriklane 20 tonni ja aafriklane 0,7 tonni CO kahte inimese kohta aastas.
läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, kuid atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Katastroofi kahjud Paratamatult lokaalseks õnnetuseks jääva löögikraatri kõrval tekitaks hoopis suuremat kahju atmosfääri paisatav tolm, millest põhjustatud kliimamuutustega võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat. Teame, et ligi 70% Maa pinnast on kaetud veega. Ehk ei ole ookeanis toimuv plahvatus nii ohtlik? On siiski kümnete või sadade meetrite kõrgused hiidlained pühiksid rannikulähedase asustuse hetkega ookeani, maavärinad teeksid hävitustööd sisemaal.
ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid: Stockholmis (1972) Rio de Janeiros (1992) Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) PK. IV keskkonnaõigus on tihe seos EL seadustega- majandus, sotsiaal ja keskkond peavad olema omavahel tihedalt seotud. Seadused peavad olema ranged, et ei tekiks illegaalset äri jne. Riikide oamvahelised keskkonnaprogrammid- „Natura 2000“- kliimamuutustega seaotud probleemid. Või siis pikem visioon „ Hea elu maakeral aastal 2050“. Keskkonnaprogrammide eesmärgid : Looduskapital (BMK ja ökosüsteemiteenused) 2. Ressursitõhus, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline majandus (CO2) 3. Inimese tervis ja heaolu 4. Õigusaktid ja kasu 5. Teadus kui keskkonnapoliitika tõendusbaas 6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8. Linnade säästvus 9.
oma kasvuhoonegaaside emissiooni 25-40% võrra aastaks 2020 ning 80-95% võrra aastaks 2050; arengumaades peaks kasvuhoonegaaside emissioon jääma alla praegu aastaks 2020 oodatava 15-30% suuruse tõusu. Samas on Euroopa Liit valmis võtma konkreetseks kohustuseks kasvuhoonegaaside vähendamist 30% võrra, võrreldes 1990 baasaastaga aastaks 2020; - Kliimamuutusega kohanemine: EL arvab, et tulevane leping peaks kindlasti hõlmama põhjalikku tegevuste raamistikku kliimamuutustega kohanemiseks. Eri tähelepanu peaks olema maaplaneerimisel kliimamuutusega kohanemise arvestamisel ning loomulikult arengumaade probleemidel, kes on selles küsimuses kõige haavatavamad; - Metsade vähenemisest ning raiest tuleneva süsihappegaasi emissiooni vähendamine, metsade säästlik majandamine ja kaitse: EL peab vajalikuks vähendada troopiliste metsade kadu aastaks 2020 50% võrra, võrreldes praegusega ning aastaks 2030 peatada troopiliste metsade vähenemine;
on aga üsna üldine nimetus suurele hulgale harudele pika aja jooksul, kes võisid üldsegi ka tupikud olla. Üks mõnevõrra kindlam alguspunkt 17MAT oli Keeniast leitud afropithecus. Euroopa ja Aafrika vahelise silla tekkimisel levisid inimahvid kiirelt kõikjale (praeguste leidude kohaselt jäi Aafrika vahepeal päris tühjaks). Järgmine olulisem punkt oli australopiteekuse ilmumine 4,5 MAT, tunnuseks bipedaalsus, mille tekkel oli ilmne seos kliimamuutustega. Esimeseks homo'ks peetakse habilis't, kelle ajast on leitud ka pihukirveid ja kellega samaaegselt elas ka teisi homo populatsioone. Jälgides meie eellaste rida, ilmus järgmisena h.erectus, kes asus liha sööma, laiendades sellega oluliselt toiduvalikut ning muutes toitumise efektiivsemaks/( temaga algas aju kiire kasv). Aja jooksul arenesid relvad keerulisemaks, ajumaht suurenes kiirelt. Arenes sotsiaalne käitumine ja vist ka abstraktne mõtlemine (algelised rituaalid)
ühiskonnast, mille heaolu on maksimeeritud. See loob aga omakorda võimalused puhtamale, turvalisemale ja tervemale keskkonnale. Strateegia kohaselt lubatakse ühiskonda, mis pakub parimat elukvaliteeti nii meile kui ka meie lastele ning lastelastele. Euroopa Liitu peetakse ka 2002. aastast alates ülemaailmseks liidriks, kes kujundab säästva arengu poliitikat ja strateegiaid. Üldeesmärgiks on loodud võitlus kliimamuutustega, CO2 heidete vähendamine ja edandava majanduse soosimine. 2002. aastal viidi läbi ka täiendus strateegias. See kohtumine toimus Barcelonas, kus tuli kokku Euroopa Ülemkogu. Strateegias mainitakse, et arengusuunad, mis on seotud kliimamuutustega, energiakasutamisega, vaesusega, sotsiaalse tõrjutusega ning loodusvarade haldamisega. Need punktid vajavad kiiret reageerimist. Kasutatakse lühiajalisi meetmeid, unustamata ka pikaajalisi eesmärke, sest on vaja säästva
........................................................................................10 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutasime kliima muutuse ohust inimkonnale ning millist mõju avaldab inimkond kliimale. Valisime selle teema, sest arvasime, et see on huvitav ning õpetlik. Me ei eksinud. Teema on oluline sellepärast, et kui midagi kliimamuutustega paarikümne aasta jooksul ette ei võeta, võib see väga karmilt järgnevatele põlvkondadele kätte maksta. Valisime antud teema veel sellepärast, et globaalsel soojenemisel on otsesed tagajärjed nii majanduslikus kui ka sotsiaalses sfääris, nii kohalikul kui ka globaalsel tasemel. Antud teema kohta levid küllaltki palju valearusaamasid ning läbi selle uurimuse loodavad autorid levinumaid neist kummutada. Antud probleemi uurimine on
kuskil 2000. Nad võivad Maad tabada või sellest lähedalt mööduda. Maa tabamisel ei pruugi nad otseselt elu hävitada, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe esineb kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Maad tabavad asteroidid jätavad endast maha sügavad kraatrid, nende kõrval tekitab hoopis suuremat kahju atmosfääri paisatav tolm, millest põhjustatud kliimamuutustega võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat. Ookeani kukkuvad taevakehad aga võivad tekitada hiidlaineid, mis mereäärsetelt aladelt elu sootuks pühivad. Maal teevad hävitustööd maavärinad. 5 Pilt 3. Asteroid Komeedid
Ühtlasi pakub komisjon välja süsteemi kolmandatest riikidest tulevate investeeringute n.ö skriinimiseks, kui tahetakse üles osta olulist sadama- või energia infrastruktuuri või strateegilise tähtsusega ettevõtteid. See on vastus osade liikmesriikide murele, et eelkõige Hiina ostab kokku Euroopa Liidu konkurentsivõime jaoks olulist tehnoloogiat. Juncker lubas Euroopa Liidule ka uut tööstusstrateegiat ning jätkuvalt keskset rolli võitluses kliimamuutustega. Selleks plaanib komisjon välja tulla strateegiaga transpordisektori heitmete vähendamiseks. Veel tõstis Juncker esile digitaalse ühisturu arendamise vajaduse, rõhutades eriti küberkaitse tähtsust, ning migratsiooniteema. Viimases on plaanis arendada kanaleid legaalseks rändeks, tõhustades samas süsteemi nende inimeste Euroopast välja saatmiseks, kes pole saanud õigust kohale jääda. Juncker manitses liikmesriike panustama Euroopa Liidu
tegemisse. Tagame kodanikuühenduste tegevuskulude ja ettevõtmiste stabiilse ning püsiva rahastamise./4/ Välis- ja kaitsepoliitika Globaliseerunud maailmas ei suuda ükski Euroopa Liidu liikmesriik üksi toime tulla ohtude ja väljakutsetega: sõjalise ja tsiviilkriisi ohjeldamisega, energiavarude ja rahvusvahelise kaubanduse tagamisega, relvastuskontrolli ja desarmeerimisega, võitlusega terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kliimamuutustega kaasnevate probleemidega, vaesusega ja inimõiguste rikkumisega. Keskerakond pooldab aktiivset ja järjekindlat, ühistel väärtustel põhinevatest seisukohtadest lähtuvat välispoliitikat ajavat Euroopa Liitu. Lisaks transatlantiliste suhete olulisusele rõhutame Euroopa Liidu naabruspoliitika ja seda tugevdavate meetmete igakülgse arendamise olulisust. Siinkohal peame eriti vajalikuks idapartnerluse
mõjutavad edaspidist metsastruktuuri ja koosseisu. (Fraver et al. 2009) (Swift ja Ran 2012) Häiringuid on palju uuritud ja jõutud järeldustele, et häiringud jätavad endast maha pikka aega püsiva jälje, mis mõjutab ökosüsteemi protsesse ja võib omakorda mõjutada ja/või põhjustada järgnevaid häiringuid (Kulakowski ja Veblen 2002). On leitud, et häiringute esinemise sagedus, tugevus ja ulatus metsas on tugevalt seotud kliimaga ja kliimamuutustega (Seidl et al. 2011). Samuti on leitud vanemad majandatud puistud on häiringutest rohkem mõjutatud (Woods ja Coates 2013) . 2 Abiootilised metsahäiringud 2.1 Tuli Tuld loetakse üheks suurimaks ja hävitaivamaks häiringuagendiks maailma metsades. Kõige levinumad on tulekahjud Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Lõuna- Ameerikas (Thomas ja McAlpine 2010). See kui tihti, kui suurelt ja mis liiki tulega on
soojenemine peaks jääma alla 2ºC. Viimane UNEP aruanne: isegi Pariisi leppega ei saavutata 2ºC soojenemise lage, vaja täiendavaid tegevusi. RAHVUSVAHELINE REGULATSIOON: ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsioon (1992). Ratifitseeritud 197 riigi poolt. Eesmärk: kasvuhoonegaaside koguse piiramine tasemele, mis ei põhjustaks ohtlikke inimtekkelisi kliimamuutuseid. Eesmärk peab saavutatud olema ajaga, mis võimaldaks ökosüsteemidel kliimamuutustega kohaneda. Eesmärgi täitmisel ei tohi ohtu sattuda toidu tootmine ning majanduslik areng peab olema jätkusuutlik. KUIDAS TOIMIB: Iga-aastased osapoolte konverentsid; Pariisi kliimakonverents (COP 2015); Jõustus, kui ratifitseeris 55 osalist, kelle tekitatud emissioonid vähemalt 55% ülemaailmsest emissioonist (4.11.2016). IPCC (Intergovenmental Panel on Climate Change) valmistab ülevaated kliimamuutuste olukorra kohta. Ei teosta ise uuringuid, vaid kogub kokku ja
Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada? Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal ,,Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?" Arvatakse, et üks nendest suurtest trendidest võibki just olla kliimamuutustega kaasnev investeerimine. See sektor on investeerimise mõttes veel üsna varajases faasis, kuid selles võibki peituda võimalus. Kui liustikuid Alpides ja jää poolustel järjest kiiremini sulab ja on igapäevaselt massimeedia tähelepanu keskpunktis, on investeeri- miseks ehk juba hilja. Keskkonnatrendid Kui inimkonna varasematel arenguperioodidel oli loodusressursside ohverdamine ühiskonna heaolu nimel loomulik ja iseenesestmõistetav, siis kaasaegses ühiskonnas mängib järjest
10. Millised dokumendid reguleerivad Eestis looduskaitset? Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. ● Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise 11. Millised dokumendid reguleerivad Eestis kliimamuutustega seotud probleeme, nende probleemide leevendamist ning kohanemismeetmeid? Rahvusvahelised kokkulepped: ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, Kyoto protokoll ● EU kokkulepped: kliimamuutuste ja energia pakett eesmärkidega 2020.aastaks: ● vähendama kasvuhoonegaase 20 protsendi võrra; ● tõstma energiatõhusust 20 protsendi võrra; ● tagama, et 20 protsenti energiavajadusest kaetakse taastuvate energiaallikatega. ●
suhet. Indeks üle 20% viitab tavaliselt veenappusele, 40% viitab kriitilisele piirile. Üheksas riigis on täheldatud veenappust - Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Saksamaal, Itaalias, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Maltal, Hispaania ja Ühendkuningriigis (Inglismaal ja Walesis), mis moodustab 46% Euroopa elanikkonnast (Use of freshwater resources..., 2010). Sellele teabele toetudes saab luua tõhusad kohalikke strateegiaid, et kohaneda kliimamuutustega. Enamikes Euroopa riikides on veevõtt võrreldes 1990-ndate algusega vähenenud. See on seotud majanduslike muutuste ja ümberkorraldustega vee säästva kasutamise suunas, eriti uutes EL-i riikides. Veevõtu kasvu on täheldatud Hollandis, Suurbritannias, Kreekas, Soomes, Sloveenias, Hispaanias ja Türgis, seda seostatakse kliimamuutuse ja turismi hoogustumisega. Veekasutuse vähenemine on täheldatav Ida- ja Lääne-Euroopas: Poolas, Bulgaarias, Rumeenias, Suurbritannias ja Saksamaal
kiirgus- ja keemiaõnnetused ning nende õnnetuste piiriülesed mõjud. Läänemere piirkonnas on eriti ohtlikud vanemat tüüpi tuumajaamad, katastroofioht seostub eelkõige suurte ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtetega ning tankerite üha intensiivsema liiklusega Läänemerel ja esmajoones Soome lahes. Keskkonnaseisundi halvenemine tuleneb keskkonnaohtude ülemaailmsest ulatusest ning see võib olla seotud kliimamuutustega, osoonikihi hõrenemisega ja loodusvarade vähenemisega. Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt tormid ja üleujutused, mis võivad põhjustada hädaolukordi. Euroopa Liidu riikides pööratakse rohkem tähelepanu ka keskkonnale, mida võib pidada väga positiivseks. Samas on kehtestatud keskkonnanõuded, mis aitavad kaitsta küll Eesti loodust ning tagavad tarbijale puhta joogivee, kuid nõuavad lähimatel aastakümnetel
Hea ruumiline kasutus, rohkem elamispinda pere jaoks, suurem haljastuspind, suurem omanikutunne. * Kirjelda kooselamupiirkonnas levinud ühiskasutusega hoonete/ruumide funktsiooni. Ruutmeetrite kokkuhoid jaotatud parklate näol, mille arvelt saab teha midagi muud (haljasala, tiik, mänguväljak). Parklates ka haljastuslapid. Laiad teed, kus saavad suuremad autod sõita. Rohekatuste võimalus. 4. Kliimamuutustega kohanemine ja linnad. Olulisemad klimaatilised tegurid, mida tuleb arvestada linnade planeerimisel: tormid, üleujutused, kuumalained. Vajalikud teadmus- ja rakendusmeetmed nende mõjude leevendamiseks. * Millised on kliimamuutuste mõju ja haavatavuse seisukohalt olulisemad aspektid linnades (kliimariskid)? Aastase temperatuuri tõus (kuumemad suved, lumetud talved), kuumasaared, sagedasemad ja veerohkemad sademed (üle 30 mm/ööpäevas), sagedasemad põuad,
110-330kv Eesti elektrivõrk seisuga 01. September 2012 (allikas: Heiki Jakson, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) 1.3.Euroopa energiapoliitika Euroopa Ülemkogu võttis 2007. aasta märtsis vastu Euroopa Liidu Energiapoliitika tegevuskava 2007-2009 (edaspidi EL Energiapoliitika), mille eesmärkideks on: tõsta energia varustuskindlust; tagada Euroopa konkurentsivõimeline ja taskukohane energia; soodustada keskkonna jätkusuutlikkust ja võidelda kliimamuutustega. Energiapoliitika tegevuskavas nimetatud eesmärkide tagamiseks on Euroopa Liit seadnud ambitsioonikad sihtväärtused energia efektiivsuse, taastuvenergiaallikate ja biokütuste kasutusele, sealhulgas keskkonnasõbraliku süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise kohta aastaks 2020: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra võrreldes baasaastaga 1990 (2005. aastaks oli vähendatud 6%); 6
NAO kõikumist, kuid ümberpööratult - kui NAO on kõrge, on talved pehmed. Ka jõgede voolamise ja NAO vahel on leitud seos (Joonis 1), mis kehtib ka Siberi suurte jõgede puhul. Kui NAO-indeksit hakatakse prognoosima, võib selle abil ette näha temperatuuride, vihmasuse, jäätalvede jm. muudatusi ning nende arengut. Praegu ei suudeta NAO- indeksit veel usaldusväärselt prognoosida. Ei saa ka kindlalt väita, et eelmistel aastakümnetel tugevnenud NAO oleks kliimamuutustega seotud. Keskkonnaseirest muudatusteks valmistumiseni Kliimamuudatuste uuringud on keskendunud keskmiste ilmaolude uurimisele. Tulevikus on oluline suuta prognoosida äärmuslike nähtuste vahetumist ning nende võimalikku lisandumist. Tulevaste muudatuste uurimisel on vaja andmeid nii temperatuuride, tormide, erandlike vihma- ja lumesadude, üleujutuste, põudade jne. kohta. Kuigi Läänemere-piirkonna arengu määrab üldjoontes kliimamuutuste globaalne areng,
(sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid); 5) Meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine (sihtgrupp: meteoroloogiliste vaat- lustega tegelevad riiklikud institutsioonid ja teadusasutused, kõik meteoroloogiaand- mete kasutajad); 6) Suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid); 7) Kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvali- teediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkon- dadest ülevaate andmine avalikkusele (sihtgrupp: riigiasutused, teadusasutused). Prioriteet 2: Transpordisaaste vähendamine Eesmärk: Transpordi kui peamise linnade välisõhusaastaja osatähtsuse vähendamine summaarsest välisõhusaastest, sh ühistranspordi osa ja mobiilsuse tõstmine ning elekt-
8.6. Metsadega seotud keskkonnaprobleemid Soome metsade üks tuleviku väljakutsetest on ökosüsteemide vastupidavus kliimamuutustele. Vastavalt viimastele uuringutele tõuseb keskmine temperatuur 2100. aastaks 2-6 kraadi. Oodatav mõju metsadele: kasvuperioodi pikenemine; metsa kasv võib suureneda; metsakahjurid ja tormid muutuvad tavalisemaks. Hea ja õigeaegne metsade majandamine on üks peamistest võimalustest metsade vastupidavuse suurendamiseks kliimamuutustega kohanemisel. Suurt rõhku on pandud kliimamuutuste leevendamisele puidukasutuse propageerimisega. Üheks meetmeks on näiteks puidu suurem kasutamine bioenergiaks ja puitehitisteks. Aastal 2009 andsid puidupõhised kütused 21% kogu Soome energiatarbest kõrgeim näitaja Euroopa Liidus. Pildil 7. üks Soome levinumaid metsi, mis koosneb põhiliselt harilikust männist. Pilt 7. Soomes levinud metsatüüp, männi mets (harilik mänd). 9. TÖÖSTUS 9.1. Tööstuse üldiseloomustus
tehnika rakendamine; 2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine; 4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine; 6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine; 7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele. Transpordisaaste vähendamine: 1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liikluse ohjamine;
*RANNAJOONE ÕGVENEMISE põhjuseks on intensiivne murrutus neemikute tipus, kuhu põhjareljeefi iseärasuste tõttu koondub tormilainete energia. Kujunenud murrutusmaterjal liigub sealt lahepäradesse neid aegalaselt täites, kuhjerandu kujundades. Inimtegevus rannikul. Konflikt-inimene ja loodus. Oskus elada rahus mererannaga. Tavainimesele on rannik päevitamiskoht. Aga kui seal midagi teha tahetakse, peab arvestama rannikute tekkega, inimesed peavad arvestama kliimaga, võimalike kliimamuutustega. Viimasel ajal on Eesti praktikas lisaks levima hakanud uus ja vägagi ohtlik tendents - uurimistööde (ka ekspertarvamuste) tegemiseks kasutatakse vähekompetentseid, kui mitte öelda asjatundmatuid spetsialiste, kelledel kas puudub küllaldane teoreetiline ettevalmistus, või mis eriti halb uurinqud/ekspertiisid tehakse tellimustööna proiekteerimisvigade varjamiseks. Milliste seaduspärasustega, või "mängureeglitega" me tänapäeval
Umbes 1700 eKr jäeti Induse kultuuri linnad maha või need hääbusid järk- järgult. Kultuuri allakäigu põhjustes pole teadlased seni veel kokku leppinud. Algselt arvati, et selle võisid põhjustada indoeurooplastest India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 5 aarjalaste sissetung Indiasse. Hiljem on kultuuri allakäiku seotud rohkem looduskatastroofide ja kliimamuutustega. Enim levinud teooriateks on laiaulatuslikud üleujutused, maavärinad, Induse või selle lisajõgede voolusängi muutumine. On arvatud ka seda, et kultuuri allakäigu põhjustas süvenev põud või põllumaade ülesooldumine liigse niisutuspõllunduse tõttu. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 6 3. AARJALASTE SISSETUNG INDIASSE: 3.1
9. Kuidas kasvuhooneefekt ja prognoositav temperatuuri tõus taimi mõjutavad? Teadlased on üksmeelel, et kasvuhooneefektil on seos temperatuuri kasvuga, aga kui ulatuslikud on tagajärjed, ollakse eriarvamusel. Eesti metsade kohanemisprobleemistik seoses kliima soojenemisega ei ole spetsialistide arvates väga suur - temperatuuri tõusul 3-5 kraadi lähima saja aasta jooksul on praegune metsauuendusmaterjal veel sobiv, liikide geneetiline plastilisus on piisavalt suur aitamaks kliimamuutustega toime tulla ja tänu vegetatsiooniperioodi pikenemisele võib oodata produktsiooni tõusu 10-30%. Seda produktsiooni tõusu tasakaalustab potentsiaalne metsakahjurite tõus. Näiteks kooreüraskite arvukust aitavad kontrollida külmad talved, kuid kui 2 neid jääb vähemaks, siis üraskite arvukus tõuseb. Samuti on tüvekahjurite puhul oht, et nad suudavad produtseerida ühe suvega kaks generatsiooni senise ühe asemel. Kliima soojenemise
ohtu. Kliimamuutuste mõju rahvusvahelisele julgeolekule ei ole mitte ainult tulevikuprobleem, vaid see on aktuaalne juba täna ja sellega tuleb jätkuvalt tegeleda. Kliimamuutused ja nende julgeolekumõõde on nii praegu kui ka tulevastel aastatel rahvusvahelistes suhetes väga olulisel kohal ja see jääb nii ka tulevikus. Sellega arvestamine võib aidata kaasa ülemaailmse valitsemise parandamisele ja selle reformimisele. Võimalikud võetavad meetmed on järgmised: • Kliimamuutustega seotud julgeolekuriskidele tähelepanu pööramine mitmepoolsel tasandil (kaaludes muu hulgas vajadust tugevdada teatud rahvusvahelisi õigusnorme, sealhulgas mereõiguse norme). • Tõhustada rahvusvahelist koostööd kliimamuutustega seotud julgeolekuriskide avastamise ja järelevalve ning ennetamise, leevendamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise suutlikkuse valdkonnas. Edendama piirkondlike julgeolekustsenaariumite väljatöötamist
Tulemuseks jähenemine. Teadmatus: võimalikud kiired muutused Golfi hoovuses ja üleüldse maailmamere hoovuste süsteemis. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Golfi hoovus on 30% aeglasem kui perioodi 1957-2004 keskmine, samas seos kliimamuutustega pole üheselt selge. Golfi hoovuse nõrgenemine võib kaasa tuua Põhja-Atlandi merevee ja maismaatemperatuuri jahenemise. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on samuti suhteliselt ebaselge, seetõttu kardetakse, et kliima soojenemise tõttu tekitatud muutused (näiteks jää sulamine) võivad selleni viia.
lagunemist 0,8 mld aastat tagasi paiknes Baltika dolomiitsed setendid. Tegemist oli kõrgenenud tunnistust annavad? kontinent Laurentia laama (osa praegusest Tektoonika seos kliimamuutustega - soolsusega basseiniga. Kipsi leidub seal, kus on Põhja-Ameerikast, Gröönimaa ja Briti saared) Kuivalõhed on muda, savi, mulla või muu Laamtektoonikast tingitud maismaa ja ookeani liivakivi. läheduses. Ediacaras ja Kambriumis kattus liigniiske sette kuivamise tõttu tekkinud konfiguratsiooni muutused on aidanud kaasa Dolomiit – lähtematerjaliks peamiselt laguunide
2. lehmadel piimal: biokeemiline koostis (valgu-, rasva- ja laktoosisisaldus. Piimarasvasus värskelt lüpstud piimal 3-6 %) c) suures ulatuses muutuvad tunnused neid määrab palju geene 1. Inimese juustel: pigmendi (melamiini) hulk, juuste pikkus 2. Lehmadel piimal: hulk (aastane väljalüps 5000 kg 15 000 kg) 2. tunnused on: a) kasulikud. Loomadel: varjevärvuse muutus, karvastiku tihenemine seoses sesoonsete kliimamuutustega, tingitud refleksid ehk uute kogemuste omandamine b) kahjulikud. Loomadel: järsk keskkonnamuutus nullistab varjevärvuse efekti karvkatte helenemine jänestel, aga lund ei tule talvel; arenguhäired (osade meeleelundite mittetalitlemine) või jäävvigastused.(halvasti paranenud murtud jäse) 3. tunnused on: a) pöörduvad ilmnevad ja kaovad seoses neid esile kutsuva teguri mõjuga. 1
• „Eesti arengukoostöö põhimõtted“ • „Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015“ • Mitmete eesmärkide saavutamiseks on hetkel otstarbekam rakendada meetmeid esmalt liidu tasandil. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika märksõnad • Energia, ressursitõhus vähese CO2 heitmega majandus (ringmajandus) • Nutikad ja säästvad linnad • Looduskapital (loodusvarad koos ökosüsteemiteenustega) • Kliimamuutustega kohanemine • Infrastruktuuride sidusus (s.h roheline infrastruktuur) • Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine • Inimeste heaolu ja tervis (tervendavad, multifuntsionaalsed maastikud, pargid) • Looduspõhised lahendused ja nende rakendamine keskkonnakorralduses s.h planeeringutes Euroopa keskkond täna • Majanduslikku jõukust ja inimeste heaolu toetava looduskapitali kaitse; • Ressursitõhusa ja madala süsinikuga majanduse ja sotsiaalse arengu edendamine;
Keskkonnategevuskava- on süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev raha ning rahastusallikad. Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted ja rakendamise vahendid. · Energia, ressursitõhus vähese CO2 heitmega majandus (ringmajandus) · Nutikad ja säästvad linnad · Looduskapital (loodusvarad koos ökosüsteemiteenustega) · Kliimamuutustega kohanemine · Infrastruktuuride sidusus (s.h roheline infrastruktuur) · Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine · Inimeste heaolu ja tervis (tervendavad, multifuntsionaalsed maastikud, pargid) · Looduspõhised lahendused ja nende rakendamine keskkonnakorralduses s.h planeeringutes Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused- nt ,,ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020", valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava- nt
See, et organismid pole ühtlaselt maailmas jaotunud paistis ammu silma bioloogidele. Geoloogid tunnistasid mandrite triivi tunduvalt hiljem. Mandrite triivi üheks tõestuseks on suurte lennuvõimetute lindude jaotumus maailmas. Pole mingit põhjust väita, et emud ja kaasuarid elavad Austraalias selle pärast, et nad sinna nii hästi sobivad. Kliimamuutused mõjutavad loodust tunduvalt kiiremini kui ajaloolised muutused. Tänapäevane liikide levik on paljuski seotud minevikus toimunud kliimamuutustega. Näiteks 2 milj aastat tagasi pleistotseenis jääaja tagajärjel on tekkinud selline situatsioon, et nii P-Am's kui ka P-Euraasias on kõrgmägedesse jäänud jäänukliigid, mis kunagi kasvasid tõenäoliselt suurel alal, kui jääaja elasid üle ainult kaljurinnatistel olnud populatsioonid, mis jäid jääst vabaks. Arvatakse, et sellistes refuugiumites on jääaja üle elanud norra paju ja lapi rododendron. Kõige tõhusam viis, kuidas teada saada minevikusündmusi on õietolmu analüüs
transpordi-, kiirgus- ja keemiaõnnetused ning nende õnnetuste piiriülesed mõjud. Läänemere piirkonnas on eriti ohtlikud vanemat tüüpi tuumajaamad, katastroofioht seostub eelkõige suurte ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtetega ning tankerite üha intensiivsema liiklusega Läänemerel ja esmajoones Soome lahes. Keskkonnaseisundi halvenemine tuleneb keskkonnaohtude ülemaailmsest ulatusest ning see võib olla seotud kliimamuutustega, osoonikihi hõrenemisega ja loodusvarade vähenemisega. Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt tormid ja üleujutused, mis võivad põhjustada hädaolukordi. Sotsiaalsed ohud Narkomaania, alkoholismi ning HIV/AIDSi ja teiste ohtlike nakkushaiguste levik seavad ohtu riigi majandusliku heaolu ning sotsiaalse ja poliitilise stabiilsuse. Hädaolukorrad Eesti lähipiirkonnas võivad kaasa tuua põgenikevooge ja ulatuslikku migratsiooni. Majanduslikud ohud
eesmärkide täitmiseks. Üks majandushoobadest: majanduslik. Keskkonnamaksud vs. Keskkonnatasud? Põhimõtted: saastaja-maksab, kasutaja-maksab, ennetamispõhimõte. KESKKONNAMAKSUDE ARENGUD: Keskkonnamaksude reform (maailmas). "Topelt topelttulu" ("Double dividend"). Keskkonnamaksud ja konkurents. Keskkonnamaksude harmoniseerimine. Eesti: Ökoloogilise maksureformi (2006-2013) lähtealused (2005). Uued maksuobjektid seoses kliimamuutustega (tuumareaktori kütus, lennuliiklus, CO2 variandid). LIIGITUS: Keskkonnamaksude liigid: Emissioonimaks, Teenustemaks, Kaudsed maksud, Administratiivmaksud, Maksude diferentseerimine. Eesmärgi ja kavandamise alusel liigitatakse: Ergutusmaksud, Kulude katmise maksud, Keskkonnalased fiskaalmaksud. Eurostat: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele,
16 - fossiilsete kütuste tarbimise piiramine. Printsiibi järgimist soodustab energiasääst ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt, kütuse kasutamist reguleerivad energiamaksud; Kliima ja selle muutused. Kasvuhoonegaasid ja nende emissioon. Kliimakonventsioon. Kyoto protokoll, selle eesmärgid ja reaalne täitmine. Kliimamuutustega seotud keskkonnaeesmärgid EL-is. Kasvuhoonegaasidega kauplemine süsteem EL-is ja selle tulemused. Metsade võime siduda atmosfääri süsinikku ja selle mõju kliimamuutustele. Kliimamuutuste võimalik mõju metsadele. Päikesekiirgus ja kasvuhooneefekt kui kliima ja selle muutuste alus Kliima mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus (tavaliselt aastakümnetega mõõdetavas (võib ka pikemas) ajaskaalas).
annaabi.ee 
