Keskkonnaprobleemid Euroopas - tekst (0)

KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS
________________________________________________________________________

• Keskkonnaprobleemid said alguse 19. sajandil.
  
• Põhjuseks massiline industrialiseerimine ehk hakati suurtööstust arendama.
  
• Kui minna tagasi 60-ndatesse aastatesse, siis selleks ajaks polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud, seega polnud selle ajani mitte mingisuguseid kindlaid direktiive , mis tähendab, et puudusid igasugused normid ja reeglid.
  
• Puudus ka ennetuspõhimõte ehk siis keskkonnaprobleemide ennetamise asemel suunati kõik ressursid juba tekkinud tagajärgede likvideerimisele.
  
• Samuti võib põhjuste hulka lugeda ka selle, et inimesed ei osanud veel loodust väärtustada, see väljendus siis puhta vee ehk planeedi kõige tähtsama vara raiskamises ning ka reovee suunamises veekogudesse .
  
• Tänu rasketele aegadele ei mõeldud millelegi muule kui äraelamisele, sellest tulenevalt jäeti keskkond tagaplaanile.
  

_______________________________________________________________________

• Euroopas on mitmeid keskkonnaprobleeme, näiteks seoses jäätmekäitlusega. Jätkuvalt kasvav jäätmelasu on üheks suurimaks probleemiks Euroopa Liidus.
  
• Teiseks välisõhu saaste: 1990-ndatel aastatel paisati ainuüksi tööstusettevõtete poolt õhku enam kui 10 miljonit tonni väävel- ja ligi 3 miljonit tonni lämmastikoksiide.
  
• Loomulikult põhjustavad õhusaastet ka mootorsõidukite emissioonid.
  
• Veepoliitikas puudus kulude arvestamise kohustus, seega inimestel puudus motivatsioon vett säästvalt kasutada ja sellest tulenevalt jäi tagaplaanile ka veekogude kvaliteedi hoidmine ja parandamine.
  
• Samuti suurõnnetustest tulenevad merereostused ja nagu alguses juba mainisin , siis ka reoainete juhtimine veekogudesse.
  
• Ligi 40% Euroopa Liidu elanikest mõjutab päevasel ajal üle 55 detsibelline liiklusmüra ja 20% peab taluma lausa 65 detsibellist müra . Müraallikateks on maantee -, raudtee ja lennutransport , samuti ehitustööd.
  
• Probleeme tekitavad ka kemikaalid ja nende klassifitseerimine
  
• ning liigiliste mitmekesisuse vähenemise peatamine.
  
• Ei saa üle ega ümber ka kliimamuutustest, sest maa keskmine temperatuur on viimase 100 aasta jooksul tõusnud lausa 0,6 kraadi võrra, see annab tunnistust globaalsest soojenemisest, mis on tulenenud metsade üleraiest ja fossiilsete kütuste põletamisest.
  

________________________________________________________________________

• Alates 70-ndatest aastatest suurenes üldine huvi keskkonnaprobleemide vastu.
  
• Euroopa Ühenduse keskkonnategevus algas 1972 aasta juulis, kui oli Pariisis toimunud Euroopa Ühenduste riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohutmine.
  
• Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm aastateks 1973 - 1976.
  
• Võeti vastu rida direktiive mis hakkasid reguleerima jäätmekäitlust, müra vältimist ja loodusvarade ning looduskaitse korraldamist.
  
• Aastal 1988 loodi mitmeid Ühenduse Keskkonnafonde.
  

________________________________________________________________________
Keskkonnategevusprogramme oli kokku 6:

• Esimene keskkonnategevusprogramm oli põhimõtteliselt reageerimine suurenevale keskkonnareostusele.
  
• Teine oli esimese jätk, kuid määrati ka keskkonnaelementide ehk õhu, vee ja mulla direktiivid ja määrused.
  
• Kolmas hõlmas ennetusprintsiipi.
  
• Neljas keskkonnamõju hindamist erinevates tegevuspoliitikates nagu näiteks põllumajanduses, tööstuses, transpordis ja energias.
  
• Eelviimases arvestati säästva arengu printsiipi .
  
• Viimane keskendus Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimisele.
  

________________________________________________________________________
Euroopa Liidu poliitikad hõlmavad enam kui 300 õigusakti. Seal on direktiivid, otsused, määrused ja soovitused. Kirjeldan nende põhimõtete rakendamist Euroopa Liidu seadusandluses.

• Seoses jäätmekäitlusega tehakse suuri pingutusi jätmete taas- ja korduvkasutuseks, eeskätt aga jäätmete tekke ennetamiseks. Euroopa Liit tahab vähendada jäätmete hulka 50% võrra aastaks 2050. Eritähelepanu on ka ohtlike jäätmete tekke vähendamisel.
  
• Õhusaastega seoses on samuti Euroopa Liit aktiivne. Peamiseks eesmärgiks vähendada õhusaastet mõjutades kasutatavate kütuste kvaliteeti ja integreerida keskkonnakaitse meetmeid transpordi ja energia sektorite arenduskavadesse. Reguleeritakse mootorsõidukite emissioone. On käivitatud ka Autokütuse programm, millega tahetakse vähendada transpordisaastet linnades.
  
• Seoses veemajandusega on jõustatud mitmeid veekvaliteedisandardeid, näiteks joogiveele, suplsuveele, kalamajandusele ja ka kalakasvatusele. Vastu on võetud ka ,,Merekeskkonna kaitse ja säilitamise strateegia".
  
• Müra vähendamiseks on kehtestatud teatud transpordivahendite müra lubatud piirnormid .
  
• Seoses kemikaalidega on seatud väga ranged meetmed inimeste ja loomade ohtlike ainete ning valmististe klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta.
  
• Loodusliku mitmekesisuse kaitse nimel on hakatud kasutusele võtma erinevaid meetmeid ohustatud liikide kaitseks ning on hakatud ka metsasid ja märgalasid kaitsma.
  
• Seoses kliimamuutustega on ÜRO vastu võtnud Kliimamuutuste Raamkonvektsiooni ja Kyoto Protokolli. Need kohustusid liitunuid 2008 - 2012 aastaks vähendama kasvuhoonegaaside emissioone vähemalt 5% võrra.
  

________________________________________________________________________
Üle kogu maailma eraldavad inimesed CO2 hävitavates kogustes .

• Keskmine eurooplane eraldab 10 tonni, ameeriklane 20 tonni ja aafriklane 0,7 tonni CO kahte inimese kohta aastas.
  
• Paljud aspektid meie argielus aitavad kaasa ökoloogilise jalajälje kujunemisele, alates kodde ja tööpaikade või koolide kütmisest, valgusstamisest ja kasutatavate seadmete energiaga varustamisest. Oluliselt panustavad meie jalajälge ka kaupade ja teenuste tootmine, töötlemine, transport ja hilisem käitlemine.
  
• Süsiniku ringlust on täiesti võimalik kontrolli alla saada, kui igaühe ökoloogilise jalajälje näitaja oleks mitte rohkem kui 1,5 tonni.
  
• 2011 seisuga on Eesti ökoloogiline jalajälg 5 ja 6 vahel, võrdluseks on Soomel see 4.8
  

________________________________________________________________________
Meil kõigil on võimalus jalajälge oluliselt vähendada.

• Iga 2 minuti jooksul annab Päike Maale rohkem energiat kui me aasta jooksul tarbime.
  
• Klaasuste paigaldamine kaminale võib vähendada korstna kaudu väljuvat soojuskadu 50%.
  
• Lääneriikides moodustab keskküte 60% kodude CO2 emissioonist.
  
• Iga temperatuurikraad, mille võrra soojus termostaadil väheneb, vähendab küttearvet ~10% ja keskmise kodu CO2 emissiooni 300kg.
  
• Peegeldavate paneelide paigaldamine radiaatorite taha võib kodu CO2 emissiooni vähendada kuni 200kg aastas.
  
• Hõõglampide puhul ~80% valguse loomiseks kuluvast energiast vabaneb soojuse kujul.
  
• Üleminek hõõglampidelt LED’idele põhjustaks elektri vajaduses nii suure languse, et võiks sulgeda enam kui 250 söel töötavat elektrijaama.
  
• Laadija vooluvõrgust väljatõmbamine säästaks 7kg CO2 eraldumist aastas.
  
• Veekeetja sisselülitamine on võrdne 160 säästulambi sisselülitamisega.