Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geo KT Atmosfäär (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Geograafia kordamine: Atmosfäär
Atmosfäär - pikk, katkematu Maad ümbritev sfäär, 100-1200 km.
Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest .
Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, kus toimuvad ilmastikunähtused.
Tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.
Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud.
Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust.
Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja.
Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud.
Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem.
Passaadid – püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole.
Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/ jahtumine .
Inversioon – nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on temp kõrgem kui madalates (tavaliselt teisiti).
Õhu saastumine:
  • Peamised ained väävli-, lämmastiku-, süsinikuühendid ja aerosool .
  • Inimtegevused - soojuselektrijaamad, autod, naftatööstus, metallurgia, keemiatööstus.
  • Loodutegurid - vulkaanid, metsapõlengud, inversioon.
  • Tagajärjed - Väheneb atmosfääri läbipaistvus, vähem päikesekiirgust, takistab maapinna jahtumist, õhu kvaliteet halveneb (inimesele kahjulik).

Kliimat kujundavad tegurid:
  • Koha geograafiline asend (päikesekiirguse hulk)
  • koha kaugus ookeanist või merest
  • mere hoovused
  • pinnamood

1. Õhuringluse põhjused
  • Päikesekiirte erinev langemisnurk eri kohtades
  • Maismaa ja mere erinev soojenemine
  • Coriolisi jõud (jõud, mille tõttu liikuvad objektid kalduvad esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule)
2. Kuidas tsüklonid mõjutavad:
  • Tsükloni e madalrõhuala mõjualas on pehme talv ja jahe suvi
  • Antitsükloni e kõrgrõhuala mõjualas on külm, käre talv ja palav, kuiv suvi
3. Kuidas mõjutavad frondid ( ilm+õhurõhk)
  • Külm front tekitab paduvihma äikesega, ilm jaheneb, õhurõhk tõuseb
  • Soe front tekitab hoovihma, ilm soojeneb, õhurõhk langeb
4. Õhurõhu, -temperatuuri ja –tiheduse seosed
  • Mida kõrgem temperatuur, seda madalam õhurõhk ja väiksem tihedus
  • Mida madalam temperatuur, seda kõrgem õhurõhk ja suurem tihedus
5. Õhu sfäärid, mille alusel jaotatakse
  • Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved , sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima
  • Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb
  • Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre
  • Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks
  • Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange
  • Atmosfäär jaotatakse sfäärideks temp. muutuste alusel.

6. Talve- ja suvemussoonid
  • Talvemussoonid puhuvad mandrilt merele , sest meri jahtub aeglasemalt
  • Suvemussoonid puhuvad merelt mandrile, sest maismaa soojeneb kiiremini
  • Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale
7. Kasvuhooneefekt
  • Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfääris on selleks „katteks“ veeaur, süsihappegaas, aerosool jt. kasvuhoonegaasid
  • Seda suurenemist põhjustavad: 1) autode heitgaasid , 2) vulkaanipursked,

3) keskkonnaohtliku prügi vale kõrvaldamine
  • Selle tagajärjed on: 1) kliima soojenemine , 2) kliimamuutustega mittekohanevate liikide välja suremine , 3) kõrbete laienemine ja tundrate pindalade vähenemine,

4) üleujutused, tormid jms , 5) maailmamere taseme tõus
8. Õhusaaste
  • Peamised õhusaasteained: vääveloksiid ( vulkaaniline tegevus), lämmastikoksiid

(äikeses), süsinikoksiid (vingugaas), süsinikDIoksiid (KHE tegur), lenduvad orgaanilised ühendid (ladestuvad kehale, tekitavad kroonilisi haigusi), raskemetallid (toksilised, ladestuvad organismides), radioaktiivsed ained
  • Õhu saastetagajärjed: atmosfääri läbipaistvus väheneb, pinnale jõuab vähem päi-kesekiirgust, õhk soojeneb, maapind ei jahtu nii palju, inimeste hingamiselundid kahjustuvad
  • Ekvatoriaalvööde Troopikavööde







  • Parasvööde Arktiline kliimavööde

Merelise paraskliima Plymouth, üleminekulise paraskliima Varssavi, mandrilise paraskliima Irkutsk, mussoonparaskliima Vladivostok.
  • Antarktiline kliimavööde Lähisekvatoriaalne kliimav Lähispolaarne kliima

  • Lähistroopiline kliimavööde ( Vahemereline , kuiv, niiske)


Geo KT Atmosfäär #1 Geo KT Atmosfäär #2 Geo KT Atmosfäär #3 Geo KT Atmosfäär #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Manna321 Õppematerjali autor
Geograafia KT jaoks konspekt. Haldab tervet atmosfääri teemat. Mõisted, kliimadiagrammid jpm.

Sarnased õppematerjalid

Geograafia - Atmosfäär
3
doc

Geograafia - Atmosfäär

GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine.

Geograafia
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks
12
doc

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused.

Füüsika
ATMOSFÄÄR
9
docx

ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär:  alumine atmosfääri kiht  tekivad pilved, sademed  õhk liigub ja seguneb  kujuneb ilm ja kliima  temp langemine  troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange  tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär:  ulatub u 50 km  O3 põhjustab temp tõusu  O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:

Geograafia
Maa kiirgusbilanss-Atmosfäär-Kasvuhooneefekt-Tuul ja õhuringlus-Õhumassid
2
doc

Maa kiirgusbilanss. Atmosfäär. Kasvuhooneefekt. Tuul ja õhuringlus. Õhumassid

Atmosfääri vastukiirgus ­ kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt. Polaarne õhumass: külm, kuiv; parasvöötme mereline õm: niiske, suvel jahe ja talvel soe (põhjus: meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui maa); parasvöötme mandriline: kuiv, suvel soe,

Geograafia
Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär
5
odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine

Geograafia
Geograafia töö-ATMOSFÄÄR
11
pdf

Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse

Ühiskonnageograafia
Geograafia kt kordamisküsimused
8
odt

Geograafia kt kordamisküsimused

4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid. 1

Geograafia
Mõisted atmosfääri kohta
2
doc

Mõisted atmosfääri kohta

atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt ­ lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise ­ tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine tsirkulatsioon ­ suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Õhuringluse takistuseks on Coriolisi ja

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun