50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KatiKarolin
Õppematerjali autor
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020
2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros • Kliimamuutuste konventsioon • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon • Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 2015 Säästava Arengu 17 eesmärki Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS]
Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem liigniisketel maadel paranes, osa soid aga metsastus. 1991. aastal Eesti taasiseseisvus ja jõusse astus
3.vältimispõhimõte keskkonnaohtu tuleb vältida, v. a erandjuhtudel; 4.ettevaatuspõhimõte keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; 5.keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; 6.loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte. Keskkonnahäiring mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju (sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile), ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Institutsioonid. Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid.
Mittetulundusühenduste ja sihtasutuste registrisse on kantud 1. juuni 2010 seisuga 30 973 ühendust, millest 30 166 on MTÜ-d ja SA-d; Ca. poole (u. 14 tuhat) ühendustest moodustavad korteriühistud; Hinnanguliselt 6 tuhat ühendust on selles registris passiivsed, ühenduste keskmine eluiga on 8 aastat; Oluline on eristada teistest ühendustest avalikes huvides tegutsevaid ühendusi ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt asutatud või selle valitseva mõju all olevaid ühendusi. Kolmanda sektori rollid: · Avaliku võimu ja poliitilise süsteemi täiendaja tuues võimu ja riigi rahvale lähemale ning hoides sidet rahvaga valimiste vahelisel ajal · `Demokraatliku vahikoera' roll vaadeldes avaliku võimu teostajaid, hinnates nende tegutsemise õiguspärasust ning võimu kasutamist
ajalugu: o 1992 – ökoloogiline ekspertiis o 1992 – keskkonnaekspertiisi tegemise kord o 1994 – metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis o 1992-1994 – US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus o 2005 – KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine keskkonnamõju hindamine – projekt keskkonnamõju strateegiline hindamine – poliitika, tegevuskava, programm, planeering keskkonnamõju – tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale oluline keskkonnamõju – võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
avalikkus- rahvas, üldsus, laiemad hulled avalikkuse kaasamine- avalikkust teavitatakse muutustest/tegevustest ja soovitatakse teada nende arvamust jõutamine- tegutsemisvõime edendamine KeA- keskkonnaamet ökosüsteemiteenus- toit, hapnikutootmine, puit ehitusmaterjalina, looduses jooksmine keskkonnaseire- jälgimine, vaadeltakse keskkonna aspekte teatud aastate jooksul kodifitseerimine- õigusnormide süstematiseerimine keskkonnahäiring- mis tahes inimtekkeline negatiivne mõju keskkonnale keskkonnaoht- olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus keskkonnarisk- vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus Keskkonnakaitse institutsioonid: Keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu; Vabariigi Valitsus; Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal
- vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. A erandjuhtudel; - ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; - keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; - loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Institutsioonid. Keskkonna institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, Vabariigi Valitsus kui täidesaatva
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid