Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia: ökoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on abiootilised ja biootilised tegurid mis erinevaid organisme mõjutavad?
  • Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada?
  • Mis on parasitism too näiteid parasiitsetest organsimidest?
  • Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel?
  • Mis on populatsioon?
  • Mis on ökosüsteem selle komponendid?
  • Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga?
  • Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg?
  • Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust?
  • Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus?
BIOLOOGIA
  • Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad?
    Abiootilised tegurid – eluta loodus ehk kliimategurid (sademed, temperatuur, päikesekiirgus, tuul, niiskus) ja elukeskkond (õhk, vesi, muld )
    Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust ( parasitism , kisklus, konkurent, sümbioos, herbivooria )
  • Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada?
    Ökoloogiline amplituud – ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, saab määrata alumise (kõige väksem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) ja ülemise (kõige suurem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) taluvusläve ning ökoloogilise teguri optimumi (kõige parem keskkonna tingimus) Õ lk 12, sealt jooniselt hea aru saada
  • Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest?
    Parasitism ehk nugilisus on fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide omavaheline +/-suhe. Enamasti põhjustab parasiit peremeesorganismi toitainete kaotust, hävitades kudesid , saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
    A) Biotroofne parasitism (ei põhjusta peremehe surma) on looduses laialdaselt levinud. NT sääsk
    B) Nekrotroofne parasitism: parasiit põhjustab oma elutegevusega peremeesorganismi surma, olles enamasti võimeline iseseisvalt edasi elama. NT paljud kiletiivaliste vastsed elavad putuka röövikute sees
    C) Välisparasiidid (ektoparasitism): parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. NT paeluss, puuk , lutikad jne
    D) Endoparasitism - siseparasiidid: parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes NT bakterid ja viirused
    A) Ajutine parasitism esineb vaid organismi elu teatud perioodidel või teatud elutsüklitel.
    B) Alalise parasitismi puhul elavad organismid kogu elu koos.
    C) sotsiaalne parasitism - Mitmete ühiseluliste kiletiivaliste liigid "varastavad" või "röövivad" teiste liikide pesadest tööisendeid ning rakendavad need "tööle" oma pesades.
    D) Kleptoparasitismi puhul üks organism " varastab " või "röövib" teis(t)e organismi(de) poolt püütud või ettevalmistatud toitu, isendeid, mune vm.
  • Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel?
    Koloonialisus – ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm (kolooniatena)
    POS: Lihtsam kaitsta end ja järglasi, saab kiiremini infot toidu asukoha kohta
    NT kajakad, kaldapääsukese, närilised, nahkhiired
    Positiivne pigem suurtele tugevatele loomadele > karjaga rünnates saavad vaenlasest kiiremini jagu
    NEG:
    Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka
  • Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest.
    Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu.
  • Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos
  • Endosümbioos - Üks sümbiont teise sees. NT Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad.
  • Kuidas mõjutab organisme konkurentsliigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused.
    Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni.
    Liigisisene – nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid
    Liikide vaheline – see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad
  • Mis on populatsioon ? Too näiteid.
    Populatsioon – ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid
    • populatsiooni arvukus: isendite arv
    • populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta

  • Mis on ökosüsteem – selle komponendid?
  • biotsönoos ehk elusosa : taimekooslused , seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid
  • ökotoop ehk elutaosa: õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond
  • Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes.
    Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.
    Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu.
    Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil.
    NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused
    Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks.
    NT Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseen
    Tavaline toiduahel:
    1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid.
    2. I astme tarbijad – rohusööjad ehk herbivoorid
    3. II astme tarbijad – kõigesööjad ehk omnivoorid
    4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid . Viimase astme tarbijaid
    nimetatakse ka tipptarbijateks
    NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist.
  • Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga?
    - Ökoloogilise mitmekesisuse vähenemine
    - Vee, pinnase ja õhu reostus
    - Haritava maa puudus
    - Loodusressursside ülekasutamine (taastumatud varad )
    - Jäätmed
    - Toidupuudus
  • Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg?
    • kodu
    • transport
    • söök, jook
    • kaubad , teenused

    kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge:
    • säästa vett (mitte lasta veel joosta , kui hambaid pesed)
    • säästa energiat (kustutada tuled toas, kus parasjagu ei viibi)
    • käi jala või kasuta ühistransporti
    • sorteeri prügi

  • Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust?
    SUURENDAB: looduskaitse all olevad liigid, looduskaitse alad, mutandid( eesel )
    VÄHENDAB: kasvukohtade/elupaikate hävitamine/ killustumine /killustamine/ reostamine /vaesestumine, kliimamuutustega, võõrliigi sisse toomisega, haiguste levitamisega,
    EESTIS:
    Kõige liigirikkamad (taime) kooslused – puisniidud (ühel ruutmeetril üle 70 taimeliigi). Põhjuseks metsa ja niidukoosluse koosesinemine
    Kõige liigivaesemad – rabad ja vähetoitelised järved.
  • Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus?
    • võivad levitada haigusi
    • söövad kodused liigid välja
  • Bioloogia-ökoloogia #1 Bioloogia-ökoloogia #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor bursumm Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ökoloogia kordamisküsimused
    4
    docx

    Ökoloogia kordamisküsimused

    1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid- mitte elus, nt: Biootilised tegurid- elusorganismid meie ümber. · Päike · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale · Temperatuur poolele kasulik +/+ · Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Õhuniiskus · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade · Mulla niiskus arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad

    Bioloogia
    EVOLUTSIOON - Bioloogia kontroltööks kordamine
    22
    pdf

    EVOLUTSIOON - Bioloogia kontroltööks kordamine

    Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus​ - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid​ - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - ​organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine​ - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine​ - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumin

    Arengubioloogia
    Mis on ökoloogia
    2
    docx

    Mis on ökoloogia?

    1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia ­ teadus, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja organismide suhteid keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad : biootilised ja abiootilised tegurid. Biootilised ­ elus keskkond, abiootilised ­ eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplituud on ökol

    Bioloogia
    Ökoloogia 12 klass
    4
    docx

    Ökoloogia 12.klass

    I Mõisted 1. Abiootiline tegur ­ organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur ­ inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal ­ leviala 4. Biomassi püramiid ­ ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär ­ maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus ­ röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism ­ +/0 11.Konkurents ­ -/- 12.Destruent ­ lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ­ ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained ­ populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont ­ +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk ­ algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 2

    Bioloogia
    Ökoloogilised tegurid-toimegraafik-biootilised tegurid jne
    4
    doc

    Ökoloogilised tegurid, toimegraafik, biootilised tegurid jne

    Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse

    Bioloogia
    Organismide kooseksisteerimine
    1
    doc

    Organismide kooseksisteerimine

    Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid;

    Bioloogia
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse I
    7
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi

    Bioloogia
    Ökoloogia kordamine gümnaasiumile
    12
    docx

    Ökoloogia kordamine gümnaasiumile

    1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub.

    Evolutsioon




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun