Globaliseeruv maailm: Toidukriis takistab arengut (0)

Globaliseeruv  maailm
Toidukriis takistab arengut
Maailmahariduskeskus 2012
Toidukriis
•P T
õ o
hj itu
use on
id o  m
n m a
it ailm
meid: as 
piisavalt, ent see on 
-kli mamuutused (vesi, 
eb
lo aü
odu h
sk tlas
atastr e
oolt 
fid ja
 jn o
e) tunud. 
• Milja
-pika rde
ajalin id
e v  ain
e im
sus j e
a  si 
äh
to vida
uhrd
indab
ade  iga
 tõus  päev 
-raiskav ja ebaefektiivne 
nä
to l
i ja
dut h
o äd
otmi a
ne . 
•
• Kli
Simam
ee,  u
kui utust
das  ega seos
põuad, 
es on 
sagenenud 
üleujut
äär
used,  m
or uslik
kaani ud 
d ja 
ilm
mastikunäht
aaväri
use
nad ini d
m .esi 
mõjutavad, oleneb suuresti 
nende elatustasemest. 
• T•o
hi id
a u
nnat
reh
n ind
õusu ade
põhj  tõ
ust us
eks 
guma
o
• nt p
oiõu
d a
uhd 
i teravi
a
ndade l
dtja 
es 
elavad ini
õusu 
•
m
t toid
oot uh
vat in
es  n
ri a
i d o
esn
e 
kides, d 
ku
ko lru
r ta
al  vad
ähv  8
ar0dab neid 
v
mti m
aail
õsi as
m
ne t
a e
r l a
ah ast
vast a
i
%  te
o l
m 
ku  a 
sissetulek
näljust 
ahäda
toid
h
pi ü
p p
eap
dev l e
e lis
kasv e
,  lt t
naf õ
t us
ahi n
nuu
  d
na 
tõus jne 
©  UNHCR  
• vaesed, kes elavad vähe
•
m
vaesed, kes elavad vähe  
kui 2
maga 
 dol ariga päevas (u 
k
• ui 
v 1
a   dollar  päevas (u 1 2
  ,5
mil 
milja
jard 
rdi
et sin
e idm
,  e
k s
e ts) , evlõ
a ivvaadd  5jä
0 s
inim
e e
esst
t  ), võivad oma me tt
n a
üe ndi 
la
üst 
päeva
•ps k
e eds k
k k
o la
oliss
t i kp
s  e
( r
ülek o
1 n
5 nad võivad 
oju ja s 0 miljo
v
ni 
S
äilõj
ni lat uj
m v
ä
etat
s l
et
a)  l,inh
 sim
a j
ei e
a
s st
 
a e
kö  aat
ögivi a
lj  
nad 
ad või 
v
r ä
a h
h e
a  n
t d
e a
e d
ni a liha
v  ata
d rb
si imist võ
ma või  lmitsi 
v üe
hla
e/
u tkust
kak
g a
s
a se
 tom
id e
u st,
ko  m
rd õ
a, j ueta b
s  
ü n
ü e
a i d 
ähe knädrp
a i
d d
a a
   
k ig
ul a
u päevaseid 
tusi lih
k to
a id
s  u
v h
õi in
ü d
h a
e d
  e 
ka tõ
u u
sits 
äieri
al tneoe jitvaua 
k
lt:
öögi tveilrjvailseh, oeitu jkulutusi 
ätkuks raha
päevas 
 
ri si jaoks 
Majanduslik aspekt:  vaesus
• Rohkem kui pool maailma elanikkonnast elab 
• Ke
Krskko
ooni n
li d
n li
e k
  u
v  
a a
e sp
su e
s k
  ti
m  kõ
uu rv
daa
bl  io
nn
i  se
me e
s g
e a
d   kõikvõimalike 
madala sissetulekuga ja toidupuuduses. Nende 
ütks 
ag v
a e
sie
l l
ö o
ö lu
ki l
dise
e  m 
(ke te
h g
v u
a r 
d i–
l  kro
ma o
sti n
k il
u in
ol e
u  d, toiduhindade 
elukohari kidel pole võimalik toota ega importida 
vta
õe
usu
s, s.
konfliktid) ees kaitsetuks.
pi savas koguses toitu.
© UNHCR
©  UNHCR 
• 16. oktoober on ülemaailmne 
toidupäev, mis rõhutab vajadust 
tagada kõigile inimestele ligipääs 
turvalisele ja toitaineterikkale 
toidule, et nad saaksid elada 
tervislikku ja akti vset elu. 
•  ÜRO  aastatuhande 
arengueesmärkidest esimene on 
seotud toiduga: aastaks 2015 
vähendada nälja tõttu 
kannatavate inimeste arvu 
poole võrra. 
Mis on toiduturvalisus?
• Toiduturvalisus (food  security ) – 
inimese varustatus toiduga, mis 
on vajalik aktiivseks ja 
tervislikuks eluks
• Toiduturvalisus tähendab, et
toit on kättesaadav            
toit on taskukohane         
toitu valmistatakse turvaliselt 
Miks ei ole  paljudele  
inimestele tagatud 
toiduturvalisus? 
• Vaesus
• Tervis
• Vesi ja keskkond
• Sooline ebavõrdsus
• Konfliktid
• Sellegipoolest on arengu-
• Naiste aktiivne tegevus on 
m•aades
Kui  
gi si
 aiani
r
 mee
engum stel 
aades 
N
oluliselt kaasa aidanud 
ots aise
ust
on naid
usõist –
e t  t
gus, 
ö u
õi
ökle
g viku
us 
oor om
mus   
ada 
suur
vaesu im
se , on nad tiht
vähendami i 
sele ja 
to
midu
aad tj
heaol u
a 
u  rv
võt
ka a
t li
a l
svuls
a u
e
e  se
nu,   
kohalivõ
et o
kul t
st ia 
parem
aktai
ii d 
vs põl
ed  utööri st
kogukon u 
n või
a   
tasandil. 
väetliiisi.
kmed.
© UNHCR
•
FAO 2010–2011 aasta aruande kohaselt 
• Sam
Na
mo i as
s
o e t
d dak
u  mis
sta ä tab 
v n
a g n
d  iv ai
n a
ai d ste
 o  
sed lum
 li li ad
gis
  t r al
po oll am
li  
e  to s
 m i o
d ts
a u iaa
ail  h
m a ln
a nk e j
im a 
isel 
majanduslik seisund arengumaades neil 
o
f m
ar a
m  p
erie
t r
e e
std
, ele
kui , o
d  ll
m e
õ s
n  ü
edh
e tla
s  si to
maa id
de u
s  to
võio
btj
  a
n d
ai , 
ste 
ligipääsu haridusele ja koolitustele. 
tö
p ö
antle
usja
  d
ko , k
hala
i up
kkul e
pja
õl d
l  ja
um  e
aj la
an tis
due te
sse e
o n
l ija
a  d
su . 
urem 
kui 60%. 
© UNHCR
• Kui naistel ja meestel oleks 
arengumaades võrdne 
••• T
F
S u
e l
Aee
 vv
Oäi iku
hi
ke  s 
tõ lo
u o
s  k
ol s
e  kse
nnanguls  pei 
on 
sav, 
võimalus osaleda koolitustel 
v
et õ ipm
ää astlu
a  si
1  0to
0–it1a5 0ä  ra
mi  ljüohniat  
j j
a ust
 ligi  
p nai
ääs tsed 
ootmi tul
sek e
s  vikus 
inimest näljahädast ja 
v ka
ajalsv
ik a
el v
e   rin
esim
su ko
rss n
idd
e .
to
sa idut
avutaur
da v
 1al
.  i
Msuse 
le, 
DG – 
tõuseks arengumaade 
vähendada nälga ja vaesust 
pta
õll g
u aj
ma at
ja eks
ndusli. 
k toodang 
maailmas.
2,5–4% protsendi võrra. 
© UNHCR

Document Outline

• Globaliseeruv maailm Toidukriis takistab arengut
• Toidukriis
• PowerPoint Presentation
• Toiduhindade tõus
• Slide 5
• Majanduslik aspekt: vaesus
• Slide 7
• Mis on toiduturvalisus?
• Miks ei ole paljudele inimestele tagatud toiduturvalisus?
• Naised – tuleviku toiduturvalisuse võti
• Slide 11
• Slide 12