Nimetu (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium

Asteroidid , komeedid ja meteoorkehad

Referaat füüsikas
Koostaja : Liisi Sepp
Juhendaja: Mari Põld
TALLINN 2008

Sisukord

Sisukord...............................................................................................................................2
Sissejuhatus..........................................................................................................................3
Aseroidid..............................................................................................................................4
Komeedid.............................................................................................................................6
Meteoorkehad......................................................................................................................7
Meteoriit .....................................................................................................................7
Kokkuvõte...........................................................................................................................9
Kasutatud kirjandus...........................................................................................................10

Sissejuhatus

Käesolev referaat käsitleb lühidalt asteroide, komeete ja meteoorkehi, nende iseärasusi ja tähtsust. Nende salapäraste taevakehade ilmumisega taevavõlvile, on seostatud mitmed sündmusi, kuid hilisemad uuringud näitavad, et need kehad võivad tekitada maale jäädavat kahju ning tappa tuhandeid, isegi sadu tuhandeid inimesi. Üldjuhul ei tee inimesed neil kolmel erilist vahet, kuigi nad on väga erinevad. Igal neist on oma lugu, mida see referaat ka kirjeldab.
Pilt 1. Komeet McNaught kolme galaktika taustal.

Asteroidid

Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis orbiitidel ümber Päikese.Neid on nimetatud ka planeedi sarnasteks taevakehadeks ehk planetoidideks.
Sõna " asteroid " tähendab kreekas keeles 'tähesarnane taevakeha '. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad nagu tähedki punktidena, mitte ketastena.Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks.Asteroidide koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse, millest praegu on teada umbes 338 000 asteroidi .
Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired.
Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks.Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest.[ 1 ]
H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi:

• tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest
  
• tekkinud üheaegselt komeetidega
  
• tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad
  
• tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel
  

Pilt 2. Asteroidid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.
On arvutatud, et 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroide on teada vaid 5%.Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1-kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla kuskil 2000. Nad võivad Maad tabada või sellest lähedalt mööduda. Maa tabamisel ei pruugi nad otseselt elu hävitada, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise . Selliseid katastroofe esineb kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul.
Maad tabavad asteroidid jätavad endast maha sügavad kraatrid, nende kõrval tekitab hoopis suuremat kahju atmosfääri paisatav tolm, millest põhjustatud kliimamuutustega võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat. Ookeani kukkuvad taevakehad aga võivad tekitada hiidlaineid, mis mereäärsetelt aladelt elu sootuks pühivad. Maal teevad hävitustööd maavärinad.

Pilt 3. Asteroid

Komeedid

Komeediks nimetatakse taevakeha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. Need koosnevad põhiliselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Nimetus tuleneb kreeka keelest ning selle tähendus oleks 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks
Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks või enam saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest , mida päikesetuul komeedist eemale puhub . Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. [ 2 ]
Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud.. Tänaseni ei ole päris selge, miks komeedid Öpiku-Oortist ning satub Päiksesüsteemi keskossa.
Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide mõjul märgatavalt muutuda.
See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas . Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral.
Hale ’i-Boppi komeet on nimetatud kahe USA astronoomi järgi, kes teda 1995. aastal esimestena märkasid. Need olid Alan Hale ja Thomas Bopp . Igal ööl jälgivad sajad astronoomid kogu maailmas taevast, et leida uusi komeete. Keegi ei tea, millal ja kus need nähtavale ilmuvad . Kui sul õnnestub avastada uus komeet, antakse talle sinu nimi.

Meteoorkehad

Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Meteoorkehad on kehad,mille läbimõõt on 10–5 kuni 104 meetrit, väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu.
Meteoorkehi liigitatakse kaheks päritolu järgi: komeetide tuumade lagunemisel tekkinud meteoorkehad ja väikeplaneetide vööndist pärinevaid meteoorkehad. Esimese puhul on tegu väga haprate ja kobedate kehadega , tihedus on neil 0,3–1 Mg/m³, tekitavad meteoorivoole ja enamiku juhuslikke ehk sporaadilisi meteoore. Teisel juhul on tegu kompaktsete kehadega, tihedus 2,2–8 Mg/m³, tekitavad väikese osa juhuslikke meteoore.
Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas.

Meteoriit

Sõna meteoriit pärineb kreeka keelest (tähendades meteooros 'õhus hõljuv'). Meteoriidid
on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke meteoorkeha jäägid.
Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter , nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune.
Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla.
Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).
Enamik mikrometeoriitidest koosneb silikaatseist mineraalidest või klaasist. Nad sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s, kuumenedes seejuures õhu poolt tekitatud surve tõttu meteoriidi pinnale. Kiireimad meteoriidid jõuavad nii täielikult üles sulada ning moodustavad taasjahtumisel tilgakujulisi kerakesi.
Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktika igijääd, on leitud meteoriite, mis tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi. 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti.
[ 3 ]
Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%).

• raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit.
  
• kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid.
  
• segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid.
  

Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - šreibersiiti ja olhamiiti.
Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe.
[ 3 ]
Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi-, löögi- plahvatus - või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma. Nende avastamine jätkub. Enamik Kuu kraatritest on meteoriitide tekitatud.
Pilt 4. Kaali meteoriidikraater.

Kokkuvõte

Nüüd saime teada, et need sähvatused augustikuu teisel nädalal, pole mitte langevad tähed, vaid kivimiosakeste põlemise jäljed. Tänu sellele referaadile sain ma aru, mis vahe on asteroididel, komeetidel ja meteoorkehadel. Soovitan seda kõigile, kes tahaksid antud teemast saada lihtsat ja lühidat ülevaadet.

Kasutatud kirjandus

1. http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Komeet
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit
4. http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html
5. Enn Pärtel, Jaak Lõhmus,”Füüsika IX klassile”, Tallinn, 2003, kirjastus Koolibri
6.Robin Kerrod, „Tähetark- öötaeva teejuht jaanuarist detsembrini”, Hiina, 2003, Eesti Entsüklopeedia kirjastus
10