Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt (0)

Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt
Tänapäeva üks olulistest globaalsetest probleemidest on keskkond- selle hävimine ja hävitamine, saastumine ja saastamine . Seda tekitab inimtegevus ning selle vähendamiseks saab igaüks midagi ära teha. Kas on võimalik, et üks hetk saab maailm n-ö otsa?
Energia tundub nii iseenesest mõistetavana, et selle puudumist märgatakse alles siis, kui ei saada enam vett keeta või televiisorit vaadata. Energiat vajatakse kõigeks- sooja saamiseks, toidu valmistamiseks, liikumiseks, ehitamiseks ja kaupade tootmiseks. Paraku hakkavad taastumatud energiaallikad - nafta, gaas , süsi ja uraan, otsa saama. Alternatiivenergia peitub nii vees, päikeses, tuules kui ka merelainetes. Need on tasuta ja pea piiramatus koguses kättesaadavad kõigile Maa elanikele vastavalt piirkonnale. Tuleks õppida ja harjuda neid lihtsalt ära kasutama.
Inimeste kasutada on vaid alla ühe protsendi kogu planeedi veest. Elanikud kasutavad joogiveest keskmiselt vaid 7% joomiseks ja toiduvalmistamiseks, 22% kulub nõude ja pesu pesemiseks, 20% WCs ja 39% vannis või dušši all käies. Kuigi enamasti vähemalt Euroopas on kraanivesi joogikõlbulik, kasvab pudelivee müük kiiresti. Pudelivesi pole mitte ainult kallis makstes sadu kordi rohkem, vaid tekitab klaasi ja plastpudelite näol ka suures koguses prügi.
Enamik minemavisatavast prügist põletatakse tuhastusahjudes või maetakse suurtesse maapinnas olevatesse aukudesse, mida kutsutakse prügilateks. Selline tegevus kahjustab keskkonda. Jäätmete kõrvaldamise kohad hõivavad üha suuremaid maa-alasid ja tekitavad õhu,- vee,- ja pinnasesaastet. Prügilad eritavad atmosfääri süsihappegaasi (CO2) ja metaani (CH4) ning pinnasesse ja põhjavette kemikaale. Ainuüksi Euroopas visatakse igal aastal minema 1,3 miljardit tonni jäätmeid. Arvutuste kohaselt võib majapidamisest pärit prügi hulk suureneda 2020. aastaks 45% võrreldes 1995. aastaga. Inimesed peaksid vähem tarbima, taaskasutama ja ümber töötlema.
Kliimamuutustega koos on meie planeedi suurimaid väljakutseid bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Arvatakse, et inimtegevusest sõltuvate väljasurevate liikide arv on praegu 1000 kuni 10 000 võrra suurem, kui oleks loomuliku väljasuremise korral. Bioloogilise mitmekesisuse kadumises ja looduslike elupaikade hävimises on süüdi intensiivne põllumajandus ja ehitus, saaste, metsade, ookeanide, jõgede, järvede ja pinnase liigne ekspluateerimine ning kliimamuutus. See ei tähenda mitte ainult kaunite maastike, loomade ja taimede kadumist, vaid mõjutab otseselt ka inimeste majanduslikku heaolu, turvalisust, tervist ja teisi igapäevaelu aspekte. Näiteks sõltub sellest enam kui 25% ravimitest.
Aastal 2002 arvestati, et maakera suudab oma looduslikke olusid silmas pidades pakkuda inimese kohta 1,8 hektarit pinda, kuid reaalselt kasutasid Euroopa Liidu liikmesriigid ja tollased kandidaatriigid keskmiselt 4,7 hektarit inimese kohta, Eestis on need näitajad lausa 6,5 hektarit, mis paneb meid maailma riikide hulgas seitsmendale kohale. Selline võrdlus tähendab, et inimesed kasutavad juba praegu ressursse, mida tegelikult vajaksid tulevased põlvkonnad. Inimene käitub täna nagu rikas mees, kes raiskab ära kogu oma varanduse , jätmata midagi oma lastele.
Arvestades kõiki neid asjaolusid ja inimeste mõtlematust, võib tõesti öelda, et üks hetk saab maailm n-ö otsa, küll mitte praeguse, ega ka mitte järgmise põlvkonna jooksul, aga kunagi- meie endi järeltulijate elu jooksul. Parema tuleviku nimel tuleks alustada iseendast.