50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
134 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Helena321
Õppematerjali autor
Antud probleemi uurimine on väga oluline, sest globaalse soojenemise mõistmine võimaldab meil paremini mõista selle tagajärgi ning paika panna tegevuskava, millele toetudes on võimalik vältida ootamatusi ning antud olukorraga kas kohaneda või seda paremuse poole muuta. Käesolevas töös on selgitatud ka seda, miks peavad teadlased globaalset soojenemist inimtekkeliseks protsessiks. Töö eesmärk oli anda võimalikult tä ne ülevaade globaalsest soojenemist ja kliimamuutustest praegu saadavalolevate andmete põhjal. Me kasutasin põhiliselt raamatute abi. Lisainfot leidsin ka Internetist. Globaalne soojenemine Maa keskmine temperatuur tõusis 1906 ja 2005 aasta vahel 0,74 kraadi võrra, 0,2 kraadi iga kümne aasta jooksul. USA kliimateadlased kinnitavad, et maailma keskmine temperatuur on tõusnud viimase 12 000 aasta kõrgeimale tasemele. Kõige kiiremini on kliima soojenenud viimase 30 aasta jooksul
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Ökoloogia Instituut Ege Lehtsaar Maa soojad ja külmad perioodid Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad kliima mudelid on pigem oletusl
Sisukord Sissejuhatus 3 Sissejuhatus teemasse 4 Globaalne soojenemine 5 Tulevik ja tagajärjed 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Sissejuhatus Mina valisin selle globaalprobleemi, sest see on teema, millest palju räägitakse, mis puudutab meid kõiki, mis tundus esialgu kõige lihtsam ja igavam teema, mida võtta, kuid millest ma tegelikult ei tea väga midagi. Arvan, et kuna see on üks olulisemaid globaalprobleeme, mille taga on omakorda teised globaalprobleemid, siis oleks kasulik teada, milles probleem seisneb. Seda referaati koostades loodan vastused leida küsimustele: miks, millal, kui kiiresti jne. Maa temperatuur tõuseb. Tahaksin uurida ka kliima soojenemise ajaloo, tuleviku ja tagajärgede kohta ning leida huvitavaid fakte ja erinevaid lahendusi. Sissejuhatus teemasse Juba palju aastaid on inimkond tegelenud globaalse soojenemise uurimisega
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................
74°C võrra. Möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel langes see küll veidi, mis võis olla tingitud "globaalsest hämardumisest" (aerosoolide hulga suurenemisest atmosfääris). Temperatuur ei ole igal pool sama võrra muutunud - polaaraladel ja nende lähistel on tõus olnud tunduvalt suurem, kui Maa kohta keskmiselt. Suurema maismaa pindala tõttu on soojeneb põhjapoolkera kiiremini, kui lõunapoolkera. Kõike seda arvesse võttes ei saa globaalsest soojenemisest rääkides toetuda ainult keskmisele temperatuurile. Globaalset soojenemist põhjustavad küll paljud asjad, kuid on piisavalt tõendeid tõestamaks, et selle taga on peamiselt inimtegevus. Enamasti on inimtekkelised kliimamuutuste mõjutajad energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, ning kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Temperatuuri tõusu põhjustab inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (Maa soojuskiirgust neelavate
aasta jooksul tervelt 1,8 kraadi. Samas on Eesti just tänu põlevkivi baasil toimuvale elektrienergia tootmisele üks suuremaid atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega arvestatuna ühe inimese kohta. Järelikult peame kõik veelgi enam aitama kaasa süsihappegaasi, metaani ja freoonide emiteerimise vähendamisele! Maailmaookeani taseme tõus seoses liustike 9 sulamisega on ilmekas näide globaalsest ohust. Kui süsihappegaasi kontsentratsiooni kasv atmosfääris ja sellest tingitud globaalne soojenemine jätkub samas tempos, tõuseb maailmaookeani tase ligikaudu 80, meetri võrra jäämasside arvelt. See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama. Mida tuleks ette võtta? 2000. aasta novembris toimunud Esimesel Rahvusvahelisel Noorte Kohtumisel võeti vastu deklaratsioon, mis muuhulgas sisaldab ka kindlaid punkte, mida peavad nii
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18 7.3 Hinnang viimase talve kohta
Kliimaga on tõepoolest midagi lahti. Kõige enam on soojenemist tunda Siberis ja Alaskal ajavahemiku 1965 1995 jooksul üle pooleteise kraadi. Mis juhtuks aga siis, kui igikelts sulama hakkaks? Euroopas oli soojenemine samal ajavahemikul 0,6 kuni 1,0 kraadi, Tõraveres 1,2 kraadi. Märtsikuine temperatuuri tõus oli viimase 40 aasta jooksul Tõraveres aga koguni 3,9 kraadi. Kevad saabub varem ja on soojem. Terve talve kohta on viimase 40 aasta jooksul lumepäevade arv vähenenud umbes 30 päeva võrra. Eestis on mõnikord olnud raskusi isegi suusavõistluste korraldamisega. Ka tänavu tuli Tartu maraton lume puudumisel ära jätta. Lumeta aluspinna albeedo on väiksema kui lume korral ja maapind on hakanud kiirgust rohkem neelama, mis omakorda tõstab temperatuuri. Värske lume korral peegeldab aluspind kiirgust tagasi kuni 97 protsenti, vana kulu puhul vaevalt kümnendiku. Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte korral langevale summaarse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid