Asteroid (0)

AVINURME GÜMNAASIUM
ASTEROID
Referaat
Koostaja : Hendrik Rummel
Klass: 9.a
Veebruar 2010
Nimetus
Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna asteroid tähendab õieti „tähesarnane taevakeha “ (vanakreeka sõnast ἀστήρ (astēr) - täht). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki - punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi . Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Selle üle, mis on asteroidid , komeedid ja planeetide kaaslased (kuud), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraani ja Neptuuni kuud.

Kuidas asteroidid tekkisid

Asteroidid on arvatavasti kehad, mis jäid üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks.

Asteroidide suurus

Teadlased on arvutanud, et tegelikult on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1-kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100-meetriste ja suuremate ohtlike asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Lisaks veel ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt üle 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB3 (läbimõõt 2500...3200), mis on nüüdseks samuti kääbusplaneetide hulka arvatud. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna (läbimõõt 1700 km).

Asteroidide koostis

Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi kolme gruppi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 1.C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest , mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal . 2. S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium – räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud- nikkel -tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. S-tüüpi asteroide nimetatakse veel kiviasteroidideks ja nad peegeldavad tagasi 15% valgusest. S-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö päikesepoolses osas. 3. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need asteroidid peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust.

Asteroidi kiirus, suurus ja purustusjõud.

Umbes 250-meetrised ja suuremad asteroidid võivad jõuda maapinnani ning põrkekohale tekiks vähemalt 5-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis on ründav komeet samasugusest asteroidist ohtlikum.

Maad kaitsev atmosfäär

Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub atmosfääri kõrgkihtides Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus , ilma et seda maa peal märgatagi oleks. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, kuid atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud . Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga.

Katastroofi kahjud

Paratamatult lokaalseks õnnetuseks jääva löögikraatri kõrval tekitaks hoopis suuremat kahju atmosfääri paisatav tolm, millest põhjustatud kliimamuutustega võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat. Teame, et ligi 70% Maa pinnast on kaetud veega. Ehk ei ole ookeanis toimuv plahvatus nii ohtlik? On siiski – kümnete või sadade meetrite kõrgused hiidlained pühiksid rannikulähedase asustuse hetkega ookeani, maavärinad teeksid hävitustööd sisemaal.