MAIAD (0)

MAIAD
 
Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani.
 
Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises.
 
VÕIMSAD MAIAD
Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. Mõni põlvkond hiljem ehitasid maiad suuri linnu nagu kuni 50 000 elanikuga Tikal (tänapäeva Guatemalas ). Neid rajati kõikjale Yucatáni poolsaarele ja lõuna poole kuni Vaikse ookeanini välja. Seda perioodi tuntakse klassikalise ajastu nime all.
 
MAA VILJADEST RIKKAKS
Maiade rikkus tuli kaubandusest ja põllundusest. Juba 1500. aasta paiku eKr kasvatati selles piirkonnas maisi, mis oli ka maiade põhitoiduseks. Maisiteri keedeti, aga ka jahvatati jahuks ja valmistati sellest putru. Maia talupojad kasvatasid tomateid, lillube, avokaadosid ja maguskartulit. Kariloomi neil ei olnud, kuid nad küttisid metsloomi ja kalastasid. Enamik inimesi elas metsas hüttides ja tuli linna ainult turule või usutalitustele.
 
TÄHETEADUS
Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi . Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas.
 
ÜHE KULTUURI SURM
Umbes aastal 800 pKr hakati lõuna pool mõningaid linnu maha jätma. Ajaloolased ei ole kindlad, mis oli selle põhjuseks. Aastaks 950 pKr oli enamik suuri linnu langenud. Inimesed elasid oma kodumaal edasi, kuid nüüd juba külades. 13. sajandil toimus uus kultuuriline tõus, kuid 16. sajandil vallutasid maiade maa hispaanlastest sissetungijad.
 
MAIADE MÄLESTISED
Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu – see oli asustatud veel  1440 . aasta paiku.
Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 – päevade arvu maiade aastas.
 
KASUTATUD KIRJANDUS
*Õpilase entsüklopeedia
* D. Kindersley “ Illustreeritud lasteentsüklopeedia”
*www.photoseek.com/ mexico .html

Maiad

Maiad elasid tänapäeva Lõuna- Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad. Nad rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu siis, kui Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas.
Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Nende tippajaks peetakse 250-900 a pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad , ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal.
Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maiade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Lisaks sellele, leiutasid Nad 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku. Nagu Vana-Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid , mis omavahel vaenutsesid, nõudes üksteiselt andamit ja hankides sõjakäikudel vange. Umbes 230 a. pKr purskas lõunas Ilopango vulkaan, mille tagajärjel mattus suur osa maast tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni eelklassikalise ajastu lõppu.
Peale matemaatika ja astronoomia tundmise olid Maiad osavad käsitöölised, kes valmistasid kiviskulptuure, nefriitkujukesi, kaunistatud keraamikat, häid tööriistu ning kuld- ja vaskesemeid. Nad olid aktiivsed kaupmehed nii maal kui merel.
Maia preestrid õppisid arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Seda kõike suudeti tänu oma matemaatilistele teadmistele. Maiade süsteemi aluseks oli number/arv 20 ja seda arvu väljendati 3 sümboli abil – punkt tähendas ühte, kriips tähendas viite ning merikarp viitas nullile .
Maiad ohverdasid inimesi, nagu paljud teised selleaegsed hõimud. Nad pidasid maapealset ja surmajärgset elu võrdseks ning nende meelest oli inimeste tapmine usulistel eesmärkidel täiesti loomulik. Usuti , et tapmine jumalate ja oma esivanemate jaoks tagab neile õitsengu ja viljakuse. Ka maiad, nagu kõik teised hõimud sel ajal, korraldasid sõjaretki, mille eesmärgiks oli vangide hankimine ja jumalate nimel inimeste ohverdamine . Kahjuks kahandas selline tegevus drastiliselt elanikkonda, põllumajandus varises kokku, mis omakorda tõi kaasa ka linnade allakäigu. Aastal 950 oli juba enamik maiade linnu rusudes, kuigi hiljem elustusid need uuesti.
Maiade linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, mis sarnanesid Egiptuses 2000a varem püstitatud omadega. Lisaks templitele asusid linnades veel valitsejate paleed, observatooriumid, staadionid rituaalsete pallimängude jaoks, turuplatsid, kindlustatud paleed ja töökojad. Enamik linnu olid väga muljetavaldavad – need olid rajatud kindla planeeringu järgi, näiteks sageli oli arvestatud päikesetõusu ja -loojanguga. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale.
Nende algusajal oli suurimaks linnaks El Mirador , mis rajati 150 a. eKr ja kus 100 a. pKr elas ligikaudu 80 000 inimest. See jäeti maha umbes 150 a. pKr. Hiljem muutus suurimaks linnaks Tikal, kus valitses kuningas Tormine Taevas. Seal elas 450 a. pKr umbes 100 000 inimest.
Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr (’klassikaline ajastu’) olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas. Jukatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul.
Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu – see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 – päevade arvu maiade aastas.