Ameerika põliskultuurid ja Maiad (0)

Ameerika põliskultuurid
Ameerika asustamine
Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid
indiaanlaste esivanemad.
Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem.
Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need
ei mõjutanud ameerika põliselanikke.
Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid
Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel.
Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik.
Olmeegid
Olmeegid on 14. ­ 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud.
Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte
tsivilisatsioonide aeg.
Neid võib nimetada Uue Maailma sumeriteks ­ nad leiutasid Uue Maailma
jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad.
Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel
olid püramiidikujulised templid.
Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo.
La Venta
Linnad olid seega poliitilised usulised keskused.
Põlluharijad elasid ümberkaudsetes külades ning moodustasid rahvastikust
enamuse.
Kultuurist on suhteliselt vähe teada.
Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-
aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat.
Silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead.
U 400 eKr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus.
Osa nende linnasid hävitati, kuid nende kunsti ja püramiiditemplite eeskuju
järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid.
Maiad
Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr.
Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid
püramiidtemplite ümber koondunud linnad.
Nende hiilgeaeg jääb vahemikku 300-800 pKr.
Maiadel valitses klassisüsteem.
Ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades.
Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal.
Ühtset riiki ei tekkinud maiadel kunagi.
Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine.
Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt kalendri järgi.
IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt
kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle. XVI saj alistasid
hispaanlastest maadeavastajad maiad.
Asteegid
Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos asteegid (1350- 1521 a
pKr).
Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute
seast.
Kitsale ülikkonnale lisaks oli asteekidel mõjukas sõjameeste klass, mille
liikmete positsioon sõltus lahingus tapetud vaenlaste arvust.
Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitseja
ja ülikute maavaldusi.
Religioonis mängisid suurt rolli vihmajumal Tlaloci ja päikese- ja sõjajumal
Huizilopochtli.
Mõlemale toodi inimohvreid püramiides ja templites.
1519-1521 vallutasid
asteekide riigi
hispaanlased, kes
hävitasid pealinna
Tenochtitlani ja kogu
Kesk- Ameerika
kultuuri.
Andide tsivilisatsioon
Samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika
läänerannikul ja Andide mägismaal.
Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad.
Esimesed suuremad asulad tekkisid II a.t eKr.
Loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaguar ja madu.
Inkad
I a.t tõusis Lõuna- Ameerika rannikupiirkondades esile mitu tugevat riiki, kuid
alles inkad ühendasid kogu tsivilisatsiooni oma võimu alla.
Inkad elasid merest eemal, kaugel Andide mägismaal, kus paiknes pealinn
Cuzco.
XV sajandil rajasid nende kuningad ulatusliku suurriigi.
Inkade impeerium oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia.
Riik jagunes neljaks suureks piirkonnaks, mille valitsejad pärinesid inkade
ülikute seast.
Lihtrahval lasus töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva
maatüki suuruse järgi.
Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades hästi toimiva
kaubavahetuse ja postivahetuse kogu impeeriumis.
Suure osa kaupasid vedasid inimesed või laamad.
Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine.
Inkade riigi vallutasid aastatel 1532-1538 hispaanlased.
Andide kõrgkultuur hävitati, kuid ketusa rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab
ja räägib oma keelemurdeid ka tänpäeval.