Ühiskondade moderniseerumine (0)

Ühiskondade moderniseerumine

Ühiskondade moderniseerimine- protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja saab tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel.
Avatud klassisüsteem- Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid.
Mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus- Iga töötaja on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog.
Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine - Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand , eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal.
Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja valitsemene end rahvana ise. Modernsetes riikides kujuneb ka välja bürokraatia ja valitsemine, mis põhineb kindlatel reeglitel ega teeni mitte üksikisiku huve vaid laiema avalikkuse omi.
Individualism - Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, esile tõuseb mina.
Traditsiooniline väärtuste nõrgenemine- Inimene on autoriteetne tänu oma võimetele- teinud karjääri ja saanud suurettevõtte direktoriks- või demokraatlikult valitud parlamendisaadikuks.
Modernne ühiskond- Ühiskonna tüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumusi ja trende.
Eelmodernsed ühiskonnad- Pole kindle ühiskonnavorm, vaid jaguneb:
*Küttimisest ja korilusest elatuvateks ühiskondadeks,
*Varajasteks põllumajandus- või karjakasvatusühiskondadeks,
*Traditsionaalseteks ehk arenenud mittetööstuslikeks ühiskondadeks.
Küttimisesr ja korilusest elatuvas ühiskonnas- tegeletakse küttimise, kalapüügi ja korilusega- elatutakse looduses vabalt leiduvatest andidest. Elatakse pisikestes kogukondades, kus varanduslikud lõhed peaagu puuduvad, tööjaotus on üsna lihtne. Poliitiline korraldus on samuti lihtne- müned tugevama autoriteediga meest peataksw küttide-korilaste rühma juhiks.
Varajastes põllumajandus- või karjandusühiskondades- elitist saadakse põlluharimisest või siis karjakasvatusest, mõnikord ka mõlemast. On juba suuremad varanduslikud lõhed- pole veel linnu ega riiki.
Traditsioonilistes ehk arenenud mittetööstuslikes ühiskondades- on olemas linnad, kus tegeletakse kaubavahetusega ja käsitooga, samuti on ka riikide moodustised. Oma algeline riigiaparaat ja ametnikkond . Ühiskonnad on jaotatud seisusteks (talupojad, aristokraadid, preestrid , linnaelanikud jne).