Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiviõli 1. keskkooli õpilaste õpiharjumused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpiharjumus, õpiharjumused, väiteletik, vastan, planeeri, kuuendik, küsitluse, study, õpistiil, klassist, kadajas, grade, students, habit, õpistiili, tegelemiseks, habits, kooliastme, kontrolltööks, pause, loen, tundides, mall, õppimisel, vastaja, lõpuklassi, vastustest, õpioskus, arvab, jäta, than, survey, hüpotees, muutmistSaate leiad siit: https://etv.err.ee/1127992/uus-maailma-koige-targem-rahvas 2.2 Analüüsi, kuidas ja mis tunnis, lisaks keeletundidele saad vaadatud saate põhjal kasutada uusi oskusi. Kirjelda lühidalt enda õpistiili (keeletundides ning teistes tundides, kus tuleb suurt hulka infot meelde jätta) ning anna tagasiside. *Ülesanne on täidetud, kui saadad enda mõtted õpitu kasutamisest TERA keskkonda. Planeeritav ajakulu ~2h. 3. Õpistiilide küsimustik 3.1 Täida testid “Minu õpistiilid” ja “Minu õpiharjumused” ning anna tagasiside eneseanalüüsi vormis (vasta küsimustele testis). *Ülesanne on sooritatud kui jagad Tera kasutas enda vastuseid allpool esitatud 7. küsimusele. Planeeritav ajakulu ~1 h Test Minu õpistiilid Tõmba sobivale vastusevariandile ring ümber või kirjuta sobiva vastusevariandi punktid koheselt skooride tabelisse (Tabel 1). Väide
tekitamiseks. (Karistusseadustik) 13 2. KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS 2.1. Valim ja läbiviimine Autor viis läbi Kullamaa Keskkooli 9. – 12. klasside õpilaste seas läbi elektroonilise küsitluse. Küsimustikule vastas 24 õpilast 38-st, kellest neli olid meessoost ja 20 naissoost (vt joonist 1). 9. klassist vastas kaheksa õpilast kümnest, 10. klassist neli õpilast kaheksast, 11. klassist kümme õpilast 14-st ja 12. klassist kaks õpilast kuuest (vt joonist 2). Küsimustikule vastanute vanused olid vahemikus 15-20 (vt joonist 3). 25 20 15 Mees Naine 10 5 0 Joonis 1. Küsimustikule vastanute sooline koosseis
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Helkuri kasutamise teadlikkusest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli 8.klassis Uurimistöö Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeeraja
Rapla Ühisgümnaasium Birgit Paiba 10.h klass ÕPILASTE KOOLIVÄLINE SPORDITEGEVUS Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgü
Kokku: 17 32 49 2.2.Metoodika Uurimistöös kasutati kvantitatiivset uurimistöö metoodikat koostatud küsimuste kaudu. Ülenurme Gümnaasiumi 8. klassi ja 12. klassi alkoholi tarbimise selgitamiseks koostati anonüümne küsitlus, mis viidi läbi nendes klassides 07.11.2011 kirjalikult. Kokku väljastati 49 ankeeti, milledest ka kõik tagastati. Seega osalesid uurimistöös kõik 49 (100%) kaasatud õpilast. Küsimustik koosnes 10-st küsimusest, neist kaks esimest olid selgitamaks taustaandmeid ja järgnesid 8 valikvastustega küsimust. Ankeedid uuritavatele jagati välja aineõpetaja poolt. Nende täitmine ja kogumine toimus sama aineõpetaja tunnis. Anonüümsuse tagamiseks ei pidanud kirjutama oma nime. Uurimistöös osalemine oli vabatahtlik. Andmete töötlemiseks kasutati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel. Andmete kirjeldamisel kasutati kirjeldavat statistikat
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ................................................................................................6 1.3 Agorafoobia
............................................................5 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid.........................................................................................6 2. Metoodika...........................................................................................................................7 2.1. Valim...........................................................................................................................7 2.2. Küsimustik...................................................................................................................8 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid........................................................8 3. Tulemused ja arutelu..........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2
Uurimuse meeodiks on kirjalik küsitlus, kus õpilased vastavad erinevatele küsimustele. See meetod tagab hea ülevaate, analüüsimisvõime ning võrreldavuse. Küsitlesin Keila Kooli 12-18- aastaseid õpilasi. Uurisin noortelt, millised on nende suhted vanematega ja kuidas nad lahendavad probleeme perekonnas. 5.1 Uurimisobjekt Uuritavateks olid Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 72 õpilast 30 poissi ja 42 tüdrukut 6. , 10. ja 12. klassist. 6. klassist oli 6 poissi ja 12 tüdrukut, 10. klassist vastas küsimustele 13 tüdrukut ja 9 poissi. 12. klassist osales 17 poissi ja 15 tüdrukut. Uuritav objekt oli Keila Kooli õpilaste suhted vanematega. Tahtsin teada saada, kui probleemsed on suhted meie kooli õpilastel vanematega. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 10 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 5.2 Ülevaade uuringu tulemustest Järgnevalt esitan ülevaate uuringust küsimuste kaupa. 1
Lõpliku otsusega jäid analüüsitavateks klassideks 5., 8. ja 11., kusjuures igast vanusest küsitleti kahte klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada. Seetõttu tuli ankeeti kaua ja põhjalikult kavandada.
3.2. Valim ja küsimustiku täitmine Koostasime oma uurimistöö läbiviimiseks küsimustiku. Küsimustiku eesmärk oli teada saada, kui palju Valga Gümnaasiumi 11. klasside õpilasetest loeb kohustuslikku kirjandust ning mida arvatakse kohustuslikust kirjandusest. Meie küsitlusele vastajaid oli kokku 25, nendest 17 olid neiud ja 8 noormeest. Küsimustikule vastati interneti teel. Küsimustiku jagades selgitati, et küsimustiku andmeid on vaja 11. klasside uurimistöö jaoks. Küsimustik oli anonüümne. 3.3. Küsimustiku analüüs Valga Gümnaasiumi 11. klassidest täitis küsimustiku 25 õpilast. Küsimustikus küsiti Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemuse populaarsuse kohta. Eesmärgiks oli uurida 11. klasside lugemust ja uurida, mis on nende arvamus kohustusliku kirjanduse kasulikkuse kohta. Küsimustikule vastas 17 neiut ja 8 noormeest. Küsimustikus oli küsitud 11. klasside kohustusliku kirjanduse lugemise populaarsust. Õpilased vastasid küsimustele kirjalikult
MUSTVEE GÜMNAASIUM Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon.......................................
............................................................................................... 20 6.3 Vastanute teadlikus tervislikust toitumisest............................................................. 25 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................31 LISAD.................................................................................................................................. 33 Lisa 1. Uurimistöö küsimustik........................................................................................ 33 SISSEJUHATUS 2 Süües mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, saab keha kõik vajaminevad toitained. Millega põhjendada seda, et üha enam ilmub ajalehtedes ja ajakirjades artikleid toitumisest tingitud probleemide kohta
html Wohrle, M. (2013). veebiajakiri (avaldab ausat arvamust meigitoodetest). Kasutamise kuupäev: 13. september 2013. a., allikas http://www.truthinaging.com/ingredients/sodium-hydroxide 23 Lisa 1. Hea vastaja! Mina olen Regina Siniorg 10.D klassist ja teostan uurimistööd teemal “GAG gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale“. Uurimuse eesmärgiks on saada teada, kui palju teatakse sellest, mida enda nahal kasutatakse. Esitatud küsimustele tõmmata ring ümber või kirjutada punktiirjoonele vastus. Ankeet on anonüümne ning garanteerin, et Teie poolt täidetud ankeeti kasutatakse ainult uurimuse autori poolt vaid käesoleva uuringu raames. 1. Kui tihti kaustad meigivahendeid? a
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema ni
noored. Eesmärgist tulenevalt püstitasin järgmised hüpoteesid: 1. Kõik meie õpilased, kes küsitluses osalevad, kasutavad emakeelt kõneldes ka inglise keelt. 2. Kõik küsitluses osalejad leiavad, et inglise keele kasutusel on eesti keelele mingi mõju. Töö teoreetilise osa informatsiooni kogusin interneti allikaid kasutades. Soovin tänada oma juhendajat õpetaja Margit Mensonit, kes andis mulle töö asjus nõu ning aitas mul otsida materjale. Veel tänan 78 õpilast 8.-12 klassist, kes olid nõus vastama minu küsimustikule ning andsid mulle tagasisidet. 1. EESTI KEELE PUHTUS 1.1 Ingliskeelsete sõnade kasutamine eestikeelses kõnes Tänasel päeval noorte hulgas ringi liikudes võib pidevalt kuulda, kuidas igapäevaelust vesteldes kasutatakse emakeelses kõnes inglise keelest laenatud sõnu. Sellel on mitmeid põhjuseid. Noored kasutavad väga palju internetti ning selle lai levik on muutnud ingliskeelse info- ja suhtlusruumi kõikide noorte igapäevaelu osaks
kahjulikkusest ja tarbivad neid liigselt. Igapäevaselt on näha, et noorukid tarbivad sageli energiajooke, mis viis mõttele, et ilmselt ei teadvustata endile piisavalt selliste jookide võimalikku mõju oma füüsilisele ja psüühilisele heaolule. Sellest tulenevalt eespool tõstatatud hüpotees. 3.2 Uurimisobjekt Uuritavateks olid 12-18-aastased Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 65 õpilast 26 poissi ja 39 tüdrukut 6. , 9. ja 11. klassist. 6. klassist oli 8 poissi ja 11 tüdrukut, 9. klassist vastas küsimustele 12 tüdrukut ja 6 poissi. 11. klassist osales 12 poissi ja 16 tüdrukut. Uuritav objekt oli 12-18-aastaste Keila Kooli õpilaste kokkupuude energiajookidega ja nende teadlikkus antud jookide kahjulikkusest. Tahtsime teada saada, kui suur osa õpilastest tarvitab energiajooke ning kas nad on informeeritud nende toimest inimekehale. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 8 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 3
4. VALIM JA METOODIKA Uurimistöö eesmärkide täitmiseks viidi läbi veebipõhine küsitlus Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6. Ja 7. klassis, et saada teada muusika tähtsusest noorte elus. Küsimustikus oli 9 küsimust. Neist 7 valikvastustega, osadel valikvastustel oli võimalus lisada ka oma arvamust, 1 vabavastustega ja üks 5 pallilises likerti skaalas küsimus. Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammmiga Excel. Valimi moodustasid 37 õpilast, neist 19 6. Klassist ja 18 7. Klassist, sellest 24 poissi ja 13 tüdrukut.(vt. Joonis 1) Joonis 1. Küsitlusele vastanute arv 5. TULEMUSED JA ANALÜÜS 5.1 Vahendid millega kuulatakse muusikat Peaaegu kõik, ehk 97% vastanud õpilastest kuulab muusikat arvutist. Teisel kohal on telefon, millega kuulab muusikat 84% vastanutest.(vt.joonis 2) Mp3-e ja Raadio kuulamine on tüdrukute seas populaarsem, kuna mp3-e kuulab 53% ja raadiot 46% vastanud tüdrukutest. Vastanud
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika .................................................................
Võtmesõnad: „League of Legends“, arvutimäng, õpilaste teadlikkus. Autor: Kirill Gorškov Allkiri: Juhendaja: Merle Varblane Allkiri: Säilitamise koht: Tapa Gümnaasium 2 ANNOTATION Tapa Gymnasium Class : 11R Title: „League of Legends“ and its popularity in Tapa Secondary School Field of study: Computer games Allowed to defend: Number of pages: 19 Abstract Topic of the research „League of Legends“ and its popularity in Tapa Secondary School. The author chose the topic because he wanted to know about the knowledge among Tapa Gymnasium students. Informatsion searched from the internet and questioned students of different age levels. Method for the research was an inquiry involving 6th-11th class. The material used for the
Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli 6.-9. klassi õpilased mängivad. Eesmärgist lähtudes täitsin järgmised ülesanded: 1. uurisin internetist arvutimängude kohta; 2. viisin läbi küsitluse 6.-9. klassi õpilastele; 3. selgitasin välja põhikooli õpilaste arvutimängude kasutamise. Uurimismeetodiks oli küsitlus, mille viisin läbi tunnitingimustes. Palusin igal õpilasel vastata individuaalselt. Küsitlusele vastas kokku 63 õpilast, neist 18 õpilast 6. klassist, 15 õpilast 7. klassist, 16 õpilast 8. klassist ning 14 õpilast 9. klassist. Küsitlusest: Esiteks palusin õpilastel ära märkida, kas nad mängivad arvutimänge ning juhul kui vastus on eitav, siis selgitada, miks. Teiseks tahtsin õpilastelt teada, milliseid arvutimänge nad mängivad. Valikuvariantideks olid Online- ja üksikmängija mängud. Kolmandaks uurisin õpilastelt täpsemalt, millise temaatikaga mänge nad mängivad. Vastusteks pakkusin: 1. sõjateemalised mängud, 2. strateegiamängud, 3
Jooniselt 2 selgub, et suures osas jagunesid õpilased oma vastuste põhjal kahte suuremasse rühma: need, kes ei ole kogenud sel õppeaastal kiusamist mitte kunagi ning need, kes on talunud sel õppeaastal kiusamist vahel harva. Sageli on talunud sel õppeaastal ainult 2%. 1% vastanutest on talunud kiusaminst umbes kord nädalas või siis sagedamini kui kord nädalas. Uurimuse käigus selgus, et uuritaval aastal on talunud kiusamist 12 tüdrukut ning 19 poissi. Üheksandast klassist on talunud 6 tüdrukut ja 12 poissi (kokku 18 õpilast) ning kümnendast klassist 6 tüdrukut ja 7 poissi (kokku 13 õpilast). Järelikult on sel uuritaval aastal toimunud rohkem kiusamist poiste kui tüdrukute seas ning kiusamine toimub rohkem üheksandas klassis, kus klassikaaslased teavad üksteist mitmeid aastaid. 3.3 Kiusamise toimumise asukoht Tabel 2 . Kiusamise kogemuse koht Kiusamise koht Tüdrukud Poisid Kokku
Marutõve vastu on olemas vaktsiin, mida kasutatakse nii haiguse ennetamiseks kui antiseerumina. Ravina toimib see ainult siis kui vaktsiini süstida paar päeva peale viirusega kokkupuudet, hiljaks jäädes (kui viirus jõuab närvisüsteemi) pole enam ravi. Oluliselt vähendab nakkuse ohtu ka haava pesemine vee ja seebiga ning töötlemine joodipiiritusega. (Marutõbi) 8 5. TEADLIKKUS VIIRUSHAIGUSTEST JA KOKKUPUUDE NENDEGA TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HULGAS Viisin läbi küsitluse Tallinna Õismäe Gümnaasiumis 9. ja 11. klasside seas. Küsitlus koosnes seitsmest küsimusest. Kokku vastasid 58 õpilast, neist 22 oli 11. klassist ja 36 oli 9. klassist. 11. klassi õpilased olid viiruste teemat alles hiljuti käsitlenud bioloogia tundides. Küsimus 1 : Millised nimetatutest on viirushaigused? Selles nimekirjas on 3 haigust, mis ei ole viirushaigused: süüfilis, katk ja tuberkuloos. Süüfilist pakkus 11. klassis 41% ja 9. klassis 25%, katku pakkus 11
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
koolis geograafia tunnis. Uurimistöö koosneb 3 peatükist. Esimeses peatükis selgitan mis on meteoriit ja metoriitika. Teises peatükis räägin lähemalt 6 meteoriidikraatrist. Kolmandas peatükis on välja selgitatud, kui palju teavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased meteoriidikraatridest. Teavet otsisin, sain internetist, raamatudest ja ka juhendaja käest. Metoodikaks on küsitlus. Küsitlesin 4 klassi: 7B, 9C, 10A, 11B klassi. Klasside valik oli juhuslik. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada põhiliselt seda, kuivõrd on õpilasi köitnud selline nähtus nagu meteoriidikraatrite teke ja kust on nad otsinud lisateavet koolitunnis kuuldule ja õpikust loetud lühikesele vastavasisulisele lõigule. Vanemate klasside puhul tahtsin teada saada, mis on meteoriitidest meelde jäänud. Selle uurimustööga loodan nii endale ja kui ka selle töö lugejale anda ülevaate Eestis asuvatest meteoriidikraatritest. 3
8 4. Tulemuste analüüs Küsimustikule (lisa 1 ja 2) vastas kokku 60 inimest 79 klassidest. Küsitluses polnud sugu oluline. Kokku vastas 27 õpilast seitsmendast klassist, 15 kaheksandast klassist ja 18 üheksandast klassist. Küsimustiku käigus tahtsin teada saada, mis vanuses pakub noortele grunge huvi ning kui palju nad õigupoolest sellest üldse teavad. Nii palju kui on inimesi võib olla ka erinevaid lemmiklauljaid ja lemmikbände erinevatel perioodidel
Püstitati hüpotees, et kehaline aktiivsus tõstab meeleolu ja õpilaste enesetunne pärast kehalise kasvatuse tundi paraneb. Motiiviks oli põhjendada kehalise kasvatuse tunni vajalikkust kooli õppeprogrammis. Töö tegemisel raskusi ette ei tulnud, kuna materjali jagus ning nende lugemine ning uurimine oli huvitav. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, millest esimene käsitleb kehalise aktiivsusega seotud kirjandust; teises peatükis kirjeldatakse küsitluse metoodikat ja valimit; kolmas peatükk on küsitluse analüüs ja tulemused. Täname uurimistöö juhendajat Eva Palki meeldiva koostöö eest ja kõiki küsitluses osalenud õpilasi. 4 1. Kirjanduse ülevaade Tervisliku eluviisi üks tähtsaimaid osasid on kehaline aktiivsus, mis on oluline paljude terviseprobleemide ennetamises ja haiguste leevendamisel ning ravis. Regulaarne füüsiline tegevus on äärmiselt oluline, et olla terve ja vormis
Intervjuu viidi läbi Eesti Curlingu Liidu peasekretäri, Harri Lill-ega Jeti Jäähallis, Eesti Curlingu Liidu ruumides 14. jaanuaril 2013. Kokku vastas Harri Lill üheteistkümnele küsimusele. Esitasin küsimused suuliselt ning panin kirja paberi peale vastused. Intervjuu eesmärt oli saada adekvaatseid vastuseid praegusest Eesti curlingu olukorrast ja tasemest. Vastuseid saab võrrelda teooria ja ka õpilaste teadmistega. 4 UURIMUSE TULEMUSED 4.1 Gümnaasiumi küsitluse tulemused Küsitlusele vastas gümnaasiumi osas kokku 100 inimest, ning tulemused olid järgnevad: · Curlingust on kuulnud 95 õpilast, seega 95% vastajatest. · Curlingu kohta on õpilased kuulnud suures osas 60 % meedia kaudu, see tähendab telekast näinud ning internetist lugenud. 35 % on kuulnud sellest sõprade kaudu. 5 % õpilastest pole sellest midagi kuulnud. · 7% vastajatest on proovinud curlingut mängida. · 76 % vastajatest tahaks proovida curlingut mängida.
2.1 Küsitlus Me koostasime küsitluse ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7. 9. klassi õpilastele. Küsitluse koostasime internetis, kasutades selleks Google'i rakendust Google vormid. Me alustasime küsimuste koostamisega 13. oktoobril. Küsitluse saime valmis 3. novembriks ning saatsime õpilastele 27. novembril. Vastuseid ootasime 19. detsembriks. Meie küsitluses oli 14 küsimust, millele vastas kokku 45 inimest. Seitsmendast klassist vastas küsimustikule 23 õpilast, nende järel kaheksanda klassi õpilased 12 vastusega ja üheksanda klassi õpilased 10 vastusega (vt Joonis 1). Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab?
ja tunnivälised tegevused internetis saaks ära hoida seades paika blokeeringud mis kestaksid tundide ajal. Võtmesõnad Juhtmevaba, võrk, piirangud, IT Autor Allkiri Juhendaja Allkiri Säilitamise koht ANNOTATION Tapa Gymnasium Class 11R Title Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Field of study IT Allowed to defend 25.02.2013 Number of pages 19 Abstract This research talks about open wireless network in Tapa Gümnaasium and what limits should be added to it so that the students could use it without teachers worrying about students using Internet’s other features such as social networking. To find out the best limits i made a questionary in gymnasium amongst 11th and 10th class, studying their usage of wireless networking during schoolhours
Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ……………………………………�
kaasnevaid allergilisi nähtusi õpilaste arvates neil esineb ning kas meie koolis on sellel teemal piisavalt räägitud. Uurimistöö põhiallikatena kasutatakse mitmesuguseid internetiväljaandeid, sest passiivsest suitsetamisest on vähe trükitud materjali. Uurimistöö esimeses osas antakse ülevaade passiivse suitsetamise tähendusest, selle olemusest ning passiivse suitsetamisega seotud seadustest. Uurimistöö teine osa on küsitlus ja analüüs. Uuriti xxx õpilasi alates kuuendast klassist, et teada saada, kui palju esineb kaudset suitsetamist noorte hulgas. 4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest Passiivne suitsetamine on sama ohtlik või isegi ohtlikum kui aktiivne suitsetamine, mis on vähestele inimestele teada. Kaudne suitsetaja hingab sisse kõiki neidsamu mürke, mida aktiivne suitsetajagi. Ohurikas on passiivne suitsetamine seepärast, et kõrvalvoos on 55- 70% tubaka
Käesolevas uurimistöös kasutati valimina Järva-Jaani Gümnaasiumi VI X klassi õpilasi. Küsitlusest (Lisa1) võttis osa 39 Poissi ja 32 Tüdrukut. Neile esitati kirjalik ankeetküsitlus stressi põhjustava loetelu kohta, millele oodati valikvastuseid. Küsimustik koolistressi kohta viidi läbi 25-27 veebruar 2009. Küsitluste töötlemisel analüüsiti sarnaste vastuste arvu ning toodi see välja protsendiliselt kõigi vastanute üldarvust. 2.2. Tulemused VI klassi klassi küsitluse tulemuste põhjal selgus, et stressi tekitavad ja süvendavad 86.6% õpilastel füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnatuna olek. 86.6% magab vähem kui 7/8 tundi ja sööb rohkem või vähem tavapärasest ning joob rohkem kohvi või teed . 60% õpilastest õpib (Lisa5) hilja õhtul või öösiti. 6% tarvitab uimasteid. 100% õpilastest tüdineb kergelt ning mõtted on hajevil. Suurimat stressi põhjustab: 93.3% tahab põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat ning
annaabi.ee 
