Paiga head kaitseeeldused võimaldasid siia püstitada ühe võimsama linnuse muinas-Eestis. Omal ajal ulatus Alevijärv ilmselt linnamäe põhjajalamini ja linnus võis olla ümbritsetud veetõkkega. Enamlevinud seisukoha järgi tuleneb Otepää nimi linnamäe aluseks oleva mäe kujust, mis meenutas karu pead (oti e karu pea). Teise oletuse põhjal võis see nimi tuleneda hoopis ühe varasema silmapaistva kohaliku vanema isikunimest. Põhiplaanilt sarnanes keskaegne kivilinnus muinasaegsele linnusele. Ülemisele platoole püstitati mäe kuju järgiv ringmüür, mille siseküljele ehitati eluhooned. Linnuse põhjaosas paiknes ilmselt Püha Miikaeli kabel, mille nurka ehitati hiljem väljast köetav kerishüpokaust. Võimalik, et linnuseõue lääneosas asus eraldiseisev torn. Sügav lohk võib olla jäänus kaevust või teise arvamuse järgi hoopiski veetsisternist, mis oli Eesti linnustes erandlik. Madalamale astangule rajatud eeslinnus ümbritseti 13
ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste poole Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 - 1227 Ajasuhted: 1208- jõuti Eesti pinnale 1210- Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga 1212-vaherahu kolmeks aastaks 1215-võitlus algas taas 1217-ugalased+sakslased läksid Venemaale sõjakäigule 1217- Madisepäeva lahing (21.sept.) eestlased jäid alla 1219- Taani kuningas Valdemar II sõjakäik Eestisse oli edukas=kivilinnus Tallinnas ja Taanlased hakkasid eesti alade pärast võitlema 1220-Taanlased olid hõivanud suure osa Eestist, samal ajal tuli Rootsi ja rajas tugipunkti Lihulasse, kuid eestlased nurjasid nende plaanid ja Rootsi vägi löödi välja 1222-Taanlased maabusid Saaremaale-tehti kivilinnus-eestlased mässasid ja suutsid Taanlased välja ajada 1223-eestlaste ülestõus, rünnati sakslasi, linnused võideti tagasi, taastati vana kord
Pilt Ristisõjad Eestis ● Kestis 20 aastat ● Eestis ei olnud ühtset riiki Vanem Lembit ● Abi Eesti sõja edus ● Muistne vabadusvõitlus ● Suri vabadusvõitluses Vabadussõda lõpes Eesti kaotusega Ristisõjad Eestis 2 ● Taani kuningas tuleb Eesti maadele ● Vallutab Tallinna ● Eestisse tulid ka rootsalsed ja venelased ● Rootslased vallutavad Lihula Amb Pilt Kivilinnus Pilt Heitemasin e. katapult Pilt Ristisõdade lõpp ● Saksa ordu vallutab Kuramaad ● Ebaõnnestus Leedulaste ristiusustamine ● Leedu vürstid moodustavad riigi ● Iseseisev ristiusustamine Aitäh kuulamast!
Tartu keskaegne linn tekkis alale, kus oli soodsa koha tõttu olnud asustus juba muisasajast peale. Ala oli palju kordi vallutanud venelased ja eestlased vaheldumisi kuni Tarbatu linnuse kindlustasid sakslased. Keskajal linnuse ümber kujunenud linna nimeks sai Tartu või saksapäraselt Dorpat. Linnast sai juba 1224. aastal Tartu piiskopkonna keskus. Järgnevatel aastakümnetel toimus Tartus kiire ehitustöö. Senise puitlinnuse asemele rajati piiskopi kivilinnus, mille järel rajati erinevaid kirikuid. All-linna ja jõe vahele rajati linnamüür koos tornidega; ümber Toomemäe vallikraav, mis oli ühenduses Emajõega. Suuremad ehitustööd lõppesid 14. sajandi alguseks. Kindlustustööd olid vajalikud eelkõige vene vägede tõrjumiseks 13. sajandi keskel märgiti Tartut esmakordselt ürikutes linnana, linnaks sai ta hiljemalt 1262. aastal kuid tõenäoliselt tunduvalt varem. 13. sajandi lõpul sai Tartust Hansa Liidu liige
1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED
1219.a kuningas Valdemar II Valge ristiga punane lipp Mõõgavendade ordu Stensby leping Lübecki õigus 13.saj lõpp Hansa Liit Tallinn Saksa Ordu võimu all 1364.a müüs Taani valdused Saksa Ordule 1347.a valduste valitsemisõigus Liivimaa harul Ordulinn Oluline kaubanduslinn Toompea Loss Toompea pangal paiknev mägi Fedoaalide ülemvõimu tugipunkt Vanim asustatud piirkond Ehitamine 1219. aastal Puitrajatis Valitsusajad Mõõgavendade ordu (kivilinnus) Taani valitsusaeg Liivimaa ordu valitsusaeg Rootsi valitsusaeg Vene aeg ja kubermangu valitsus Eesti aeg Lossi välimus Barokne ja varaklassisistlik Lossikompleksis 4 osa Idaosa Lõuna- ja Lääneosa Põhjaosa Hooned Pikk Hermann Edelatorn Toompea Linnuses 1360-1370 ja 16.sajand 45.6m Riigilipp Juunipööre Saksa okupatsioon Kasutatud allikad Kättesaadav: Wikipedia. Toompea Loss https://et.wikipedia.org/wiki/Toompea_loss (28.05.18)
Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle
Vastuhakk suruti maha Saarlased kaotasid tõenäoliselt paar tuhat meest Jüriöö ülestõusu kolmas (?) järk 1345. aasta algupoolel alustasid saarlased taas mässu Mäss kestis 8 päeva Lõppes sakslaste sõlmitud rahuga Saarlased pidid oma relvad viima Lihulasse, hävitama Maapensaarenimelise linnuse Rahu kindlustuseks tuli anda pantvange Kaks aastat kestnud Jüriöö ülestõus oli maha surutud Eestlased pidid karistust kandma ehitama sakslastele Saaremaale Maasilinna kivilinnus Jüriöö ülestõusu tagajärjed Muutused maa poliitilises kaardis Ordu sai endale pikalt ihaldatud valdused Eestimaa vasallid said raske hoobi, reaaljõud ja poliitline osatähtsus nõrgenes Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule 1343. 1345. aasta sündmused mõjutasid meie edaspidist ajalookäiku Aegade jooksul oli arenenud välja sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus.
suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit sakslased said teada ja ründasid kiiremas korras, Viljandi juures, langes Lembitu ja Kaupo väga suur kaotus eestlastele ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid eestlased algul võidu poolel, hiljem kaotasid, taanlaste lipp kivilinnus Tallinna 1220.a võiduristimine sakslastega 1220.a rootslased Lihula linnusesse saarlased piirasid selle eestlaste tähtis võit, andis lootust 1221.a Saarlaste pealetung Tallinna piiramine 14.päeva Taanlased ehitasid Saaremaale linnust, kunigas lahkus pommitasid saarlased abiväega linnust ja said lõpuks selle endale. Eestlaste pealetung- vaenlaste välja viimine
Tagajärjed* Eestlased kaotasid ning neile kehtestati veelgi rangemad seadused ja nende vabadusi piirati veelgi enam, paljud eestlased tapeti üldse maha Tähendus ja tähtsus* Näitas eestlaste võimet organiseerida tegevusi varjatult ja ühtselt 6- Mõisted ja isikud Berthold* Liivimaa Piiskop, kes üritas minna Holmi linnust Liivimaal vabastama, aga saab surma ning lahingu võidavad sakslased Meinhard* Piiskop, kes alustas misjonit liivlaste juures, Ükskülas, kuhu rajati kirik ja kivilinnus. Tema tõttu levib katoliku usk liivlaste seas. Albert* Piiskop, kes saabus ristisõdijate väega Liivimaale, hiljem sai temast Liivimaa Piiskop ning tema tõttu võeti suund Baltimaade sõjaliseks hõivamiseks. Kaupo* Liivlaste "kuningas", kes langes Madisepäeva lahingus Lembitu* eestlaste maleva juht, kes juhtis eestlaste sõjaväge. Suri Madisepäeva lahingus Mõõgavendade Ordu* Sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202 - 1237. Loodi, et hõlbustada (kergemaks teha) Liivimaa alistamist
maad ja sõjatulu. - Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. · Balti ristisõja I etapp: liivlaste ja latgalite alistamine 1186-1207: Daatum Sündmus Tähtsus 1186 Piiskop Meinhard alustas misjonit katoliku usk levib liivlaste seas liivlaste juures Ükskülas, kuhu rajati kirik ja kivilinnus 1200 Liivimaa piiskopiks sai Albert, kes võeti suund Baltimaade sõjaliseks saabus koos ristisõdijate väega hõivamiseks Liivimaale 1201 rajati Riia linn; vallutatav loodi ristisõdijate tugipunkt edasisteks maa pühendati Neitsi Maarjale > vallutusteks. Riiast lähtus enamus Maarjamaa edasistest sõjaretketest
11.kl Muistsed Eesti maakonnad Eellugu XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad. Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku. Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø
Lossid ja paleed NORRA Oslo kuningaloss • Lossi hakati planeerima 1821. • Loss valmis aastal 1849. • Lossi arhitekt oli Hans Linstow. ROOTSI Stockholmi kuningaloss • Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere
Phjendage oma arvamust. 8. Kas ristisda Balti rahvaste vastu vib pidada ajalooliseks seadusprasuseks vi juhuseks? Phjendage oma arvamust. 1) 12.saj algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mjutama eestlaste edasist saatust. Lnemaale hakkasid selle tttu ka liikuma kaupmehed. Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard Vina je juurde ristiusku levitama. 1186. aasta phitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abiliseks sai Theoderich. ksklla rajati kirik ja kivilinnus, mida pakuti kaitseks neile, keda on ristitud. Mned lasidki end ristida. Peagi said liivlased teada sakslaste telistest plaanidest. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold, kes ei saanud liivlastega lbi ja nii prdus uus piiskop tagasi saksamaale. 2) Madisepeva lahing toimus 21. september 1217. aastal. See leidis aset Viljandist 11 km eemal metsas. Seal puhkes lahing liivlaste ja eestlaste vahel. Algul lks eestlastel hsti, aga seejrel pidid hakkama taanduma. Sda lppes
11. Meinhardi ja Bertholdi tegevus; Meinhard hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes olevate liivlaste piirkonnas. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida. 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema. Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208
Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse piiramine, sakslased olid kohustatud kogu eestist lahkuma. (Sinna alla kogunes Venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi) . 2) Eestlased tahtsid oma võitu arendada ja plaaniti minna Riiat ründama, koguti 6000 meest Lembitu juhtimisel.Madisepäeva lahing, mille eestlased kaotasid. Suri Lembit. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Tallinna kivilinnus, võidukas lahing. 1224 Tartu linnus , mida aitas kaitsta vürst Vjatshko Blyatj Suka , hõivati Augustis tormijooksuga. 1227 suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele, muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla, saarlased andsid alla , vastupanu näis lootusetu. Lasid end ristida. Analüüsi eestlaste allajäämise põhjuseid muistses vabadusvõitluses. Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus
Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati; asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut kolmeväljasüsteem - maaviljelussüsteem, kus maa on jaotatud enam-vähem kolmeks võrdseks osaks, kus eriaegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks
Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati; asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut kolmeväljasüsteem - maaviljelussüsteem, kus maa on jaotatud enam-vähem kolmeks võrdseks osaks, kus eriaegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks
Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus Tartu piiskopilinnus ja toomkirik.Sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga teostas vaimulikku järelvalvet piiskop sinodi ja visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Tartu piiskopkonna linnused olid: ● Otepää oli üks ajaloolise Ugandi kahest keskusest Tartu kõrval, olles ühtlasi piiskopkonna esimene kivilinnus (varaseimad kiviehitised püstitati 1224 või isegi1223). ● Kirumpää ja Vastseliina linnused olid rajatud ajalooliselt tähtsa Tartu–Pihkva kauba-ja sõjatee äärde viimase kaitseks. ● Peipsi järve ja Tartut ühendava Emajõe äärde rajati kaks kivilinnust (veetõkkelinnust), Vana-ja Uue-Kastre. ● Tartu–Põltsamaa ajaloolise maantee ääres Amme jõe alamjooksul asus võimas Kärkna kindlusklooster.
Albert 1199 piiskopiks põhitsetud Bremeni toomhärra. Eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, edendas ristisõda liivimaal. Riia linna ehitamine 1201. a.Läänistas maid Lembitu Sakala vanem, koondas vägesi Madisepäeva lahingu jaoks, suri lahingus Valdemar II Taani kuningas, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Kinnitas kanda Eestis. Lasi ehitada Tallinna kivilinnuse, ristiusustas rahvast. Maabus ka saaremaal, kus lasi ehitada kivilinnus, mille saarlased kuniga lahkumisel kohe hävitasid Aleksander Nevski Novgorodi vürst, juhtis vene vägesid 1240 aastatel. Rahvuskangelane venelastele, peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortodoksi kiriku positisiooni Loode- Venemaal-selle eest kuulutati pühakuks Valdemar IV - taani kuningas, kes tahtis eestimaa hertsogkonna ordule maha müüa 1) Kiriku positsioonide tugevdamine, kaupmeeste huvid(turvatunne kirikliku võimu all, avas
· Raad Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut. · Gild Kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. · Tsunft Linna käsitööliste ühing, mis korraldas tootmist ning ühtasi oma liikmete era ja seltskonnaelu. · Maapäev Enam vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud. Seal oli esindatud 4 seisust. · Kivilinnus Kivist kaitseehitis. Maahärrad lasid need rajada enda ja vasallide kaitseks. · Teotöö Talupoegade koormis. Talupojad olid kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. · Hinnus Talupoegades koormis, mis kujutas endast kindlaks määratud naturaalmaksu. · Kümnis Talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist. · Liivi ordu Liivimaa katoliiklik rüütliordu.
- Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED-----------------SAKSLASED---------------LINN PUULINNUS KIVILINNUS HAAPSALU VARBOLA KARKSI, LIHULA VILJANDI,TARTU MESOLIITIKUM e KESKMINE KIVIAEG Kunda kultuur ( 9000-5000eKr ) Vanimad asulad on Pulli asula Sindi lähedal ja Kunda asula. Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades(Lõuna-Soomest kuni Leedini). Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi
(rõdurinnatised) Vääridelt võib leida maailtud piiblitseene alates Aadamast paradiisis ja pattulangemisest kuni Kristuse kannatuslooni jaapostlite tegudeni. Toompea linnus Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus tänapäeval asub Eesti Vabariigi parlament. Rajatud 13.sajandil. Linnust kasutati ainult ohu korral, kuna alaliseks elamiseks seale paene maa ei sobinud. Ehitis oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu aastatel 12271237. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased. Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. 1370. aastatel ehitati linnusele lõunapoolne eeshoov , mille nurkades oli kaks torni: Pikk Hermann ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl(Tõrju vaenlast). 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. 17
pärast Virumaa alistamist üsna pea muinaslinnuse kohale kivilinnuse, mida vene kroonika 1267. a. nimetab Rakovori lossiks. Seoses 1975. a. alanud konserveerimistöödega Vallimäel tehtud ehitusarheoloogilised uurimised (T. Aus, J. Tamm) on tunduvalt täiendanud andmeid seal asunud ehituste iseloomust ja ajaloost. Vanimad palgijäänused pärinevad 11.-12. sajandist ning seostuvad muinasaegse asustusega, kuid eestlaste muinaslinnusega need siiski otseselt ei seostu. Taanlaste kivilinnus ümbritseti esialgselt puitpalissaadiga, mis hiljem asendati kivimüüriga. 14. sajandi teisel poolel laiendas ordu linnust ja selle ringmüüri, 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul valmis seal neljatiivaline suletud konvendihoone. Silmas pidades Rakvere muinasaega tagasiulatuvat keskset seisundit teiste Virumaa keskuste hulgas, on linnast ja selle vahetust ümbrusest leide vähe.Rakvere linnus on väga aktiivne ka tänapäeval: 1
Kuid juba järgmise aasta algupoolel alustasid saarlased jälle mässu. See mäss kestis 8 päeva, siis oli Ordu vägede keskuse asudes Karjas sunnitud saarlased rahu paluma. Saarlased pidid välja andma oma relvad, viies need Lihulasse. Hävitama oma Maapensaare-nimelise linnuse ja andma rahu kindlustuseks pantvange. Kaks aastat kestnud Jüriöö ülestõus oli maha surutud. Karistuseks Pöide ordulinnuse hävitamise eest tuli saarlastele ehitada sakslastele Saaremaale Maasilinna kivilinnus. Kõigepealt oli ülioluline suur muutus, mis toimus seoses vabadusvõitlusega ja selle summutamisega maa poliitilises kaardis, ja siit samaaegselt järgnev Ordu poliitilise osatähtsuse tõus Vana-Liivima territooriumil. Ordu ammuaegne siht oli saada oma valdused 'loomuliku piirini'. Eestimaa vasallid said raske hoobi, nõrgendades nende reaaljõudu ja poliitilist osatähtsust. Mässu summutamisel sai Ordu maa tegelikuks peremeheks. Valdemar II ei suutnud hoida enda käes Eestimaad
paiknesid niguliste kiriku ümber elama. Kaks linna 13 sajand: niguliste ja oleviste ümbruses. Linnaõiguse sai Tallinn 1248. Tartu sai 1262, kui sinna kogunes rahvast. Kaubateel olevad asulad olid eelised ( otepää) Kaitseehitiste rajamine kaitset vajasid käsitöölised ja kaupmehed. 13 sajandil terkis tallinna ümber paekivist müür. Umbes samal ajal astuti tartusse müüri rajama. Lühikese ajaga kattus eesti kivilinnustega. Kivilinnus kerkis 1224 otepääle. Kastell-linnus- nelinurkse müüriga. Arhitektuur ja raidkivikunst kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaz ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline. Eestit soovisid Harju-Vir vasallid, Liivi-ordu ja ma põlisrahvas
suurimad. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas
Retk Venemaale. 21. September 1217- MADISEPÄEVA LAHING (Lembitu- 6000 meest, eestlased kaotasid).Toimus Viljandi lähistel. 1218. Taani Riigipäev. Albert ja Teoderich palusid Taanilt abi. 1219. sekkusid taanlased. Lindanise linnus-tugipunkt. Dannenbourgi lahing-Lipp tuli taevast alla. Toompea linnus. 1219/1220 nn. Võiduristimine. 1220 Rootslased Läänemaal. (Lihulas, Johan keegi). Saarlased lõid rootslaste väe puruks. 1222. Saaremaale ehitati kivilinnus. (Kuressaarde) 1222-1223 I pool. Viimane suurem vastupanu. (Välja arvatud Tallinn) aetakse kõik sakslased/taanlased minema. 1223 II pool -1224. Kogu Mandri-Eesti on langenud, viimasena langeb Tartu ehk Ugandi. 1227- Saaremaa langemine. Eestlaste eelised Muistses vabadusvõitluses: 1) võitlesid oma vabaduse eest, 2) 2) tundsid paremini kohalikke tingimusi, kasutasid neid ära. 1) Sakslaste eelised: 2) parem relvastus 3) kiriku toetus
Linnaõigused sai Tallinn 1248. aastal. Suurt linnalist asulat Tartut hakati nimetatama linnana 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn, vasakule kaldale Uus-Pärnu. Haapsalu. XIII said linnadeks Paide ja Viljandi. XIV kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid turuplatsi ja kiriku ümber, kus nad olid kindlalt kaitstud. XIII kerkis Tallinna ümber paekivist müür. Eesti esimene kivilinnus Otepääö 1224. aastal kastell-linnus. Suurima osa Eesti arhitektuurist ja raidkivikunstist moodustab sakraalarhidektuur. XIII kirikutes kajastub romaani (gooti) ehitusstiil. XIV alguseks kõrgkootika. Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud. Jüriöö ülestõus 1343 1345 Poliitiline eellugu. 1340-ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle.
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt.
Madisepäeva lahingut peetakse määravaks lahinguks Muistses Vabadusvõitluses. Eestlased ootasid abiväge Venemaalt, et rünnata Riia linna, aga nende tulemine viibis. Sakslased kasutasid ära võimalust ja ründasid ise esimesena. 11. 1219 ning taanlaste kuningate tungimine põhja-Eestisse. Valdemar II, Tallinna linna rajamine ning Taani lippu saamislugu (Dannebrog). Taanlased tungisid Põhja-Eestisse Valdemar II juhtimisel. Vallutati Lindanise linnus ning rajati kivilinnus, millest hiljem sai Tallinn. Varsti vallutati kogu Põhja-Eesti. 12. 1220 ning Rootslaste ebaõnnestunud katse tungida Läänemaale. Rootslased tahtsid tungida Läänemaale vallutades Lihula, aga nad aeti Saare- ja Läänemaa vägede poolt minema. 13. Eesti lõplik vallutamine 1227. Viimane mandri-Eestis vallutatud punkt Tartu, viimane alistatud piirkond Saare- ja Muhumaa. Saaremaale tungis seni suurim ristisõdijate vägi 20 000 meest
basiilikast on aga kodakiriku kõik löövid ühekõrgused ja kaetud ühise katusega. Kuppelkirik on kupliga kaetud tsentraalehitis. Kodakiriku ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani aegsest profaanarhitektuurist on vähe säilinud. Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10.sajandil Prantsusmaa aladel välja kujunenud tornlinnus, mida Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried. Tornlinnused olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Romaani ajastul oli puu kõrval põhiliseks ehitusmaterjaliks kivi, mitmed lubja- ja liivakivisordid, tuff, Itaalias ka mitmevärviline marmor. Sein laoti suurtest
--- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma · Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada kogutakse ligi 6000 meest · TOIMUB MADISEPÄEVA LAHING 1217 · 1219 sekkuvad Taanlased --- aastaks 1220 on vallutatud suur osa P-Eestist · 1222 saabuvad Taani väed Saaremaal, kuhu ehitatakse ka kivilinnus, kuninga lahkumisel aga Eestlased alistavad Taanlased ja sunnivad nad Saaremaalt lahkuma · 1223 Eestlased ründavad kõikjal sakslasi ja võtavad kindlusi üle · 1224 aasta suveks on vastased aga end taas kogunud ja vallutanud tagasi suurema osa mandri Eestist · 1227 liigutakse Saaremaale, kus alistatakse Valjala kindlus ka ristitakse viimased Eestlased. Liivi sõda 1558-1583 Põhjused:
Ordu linnad olid eestis: Viljandi, Paide, Karksi, Uus-Pänu, Kursi, Lihula, Põltsamaa. TARTU PIISKOPKOND Keskus Tartu. Eesotsas piiskop, keda toetasid 12 kanoonikust ehk toomhärrast koosnev kapiitel. Tartu piiskop allus Riia peapiiskopile. Piiskopi tähtsaim abiline oli foogt. Tartu vaimuliku võimu alla kuulusid ka ordu alald eestis. Poliitiliselt oli Tartu piiskopkond Saksa-Rooma-Keisririigi lään. Linnuste eesotsas olid pealikud. Tähtsamad linnused olid: Tartu, Otepää (vanim kivilinnus eestis), Kirupää ja Vastselina. SAARE-LÄÄNE PIISKOPKOND Ülesehituselt ja alluvus hierarhialt sarnanes Tartu piiskopkonnale. Piiskop oli nii vaimulik kui ka ilmalik juht. See tähendab teokraatlik riik. Keskuseks oli alguses Lihula, kuid siis pidid orduga võimu jagama. Alates 1251. aastast oli keskuseks Vana-Pärnu. 1263 Leedulased Mindaugase juhtimisel hävitasid Vana-Pärnu. 1265 viidi piiskopkonna keskus üle Haapsallu. 14. sajandi keskpaigast
Pilet nr.3 1. Eestlaste kristianiseerimine 11.-13. sajandil oli suurte ristisõdade ajastu. Paganlus tuli välja juurdia Läänemere äärsete rahvaste seast. · Eestlaste võitlus algas 1208, kui sakslased rüüstasid Ugandi ja Otepää linnused · 1219 vallutasid taanlased Tallinna ja hakkas Põhja-Eesti võiduristimine · 1220 sekkus eestlaste kristianiseerimisse Rootsi ja kuningas Johan hõivas Lihula · Saaremaal rajati kivilinnus, saarlased kihutasid taanlased saarelt minema · 1224 Tartu piiramine, kuni langemiseni · 1227 alistus Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: · rüütlid olid väljaõppinud sõdalased ja neil oli parem relvastus · tuli võidelda Taani ja Rootsiga · katolik kirik oli vallutajate poolel · naaberriigid ei tulnud appi · eestlastel puudus üksmeel ..aga positiivne oli see, et riiklus jõudis Eestisse 2 . Esimene eestikeelne piibel
vallutasid. Linnus nimetati ümber Jurjeviks. 11. ja 13. sajandi vältel vallutati linnus mitu korda venelastelt tagasi, kuni lõpuks langes mitu korda maha põletatud ja peaaegu varemetes linnus saksa ristisõdijate kätte 1224. aastal. Sakslaste võimu all sai linnuse nimeks Dorpat. Tolleaegne Tartu oli ka Tartu piiskopkonna keskus. Kuni 14. sajandini toimusid Tartu aladel ulatuslikud ehitustööd. Senise puitlinnuse asemele rajati kivilinnus, Toomemäe tagumisele küljele ehitati Peeter-Pauli kirik ehk Toomkirik, rajati ka palju teisi kirikuid, näiteks: Maarja kirik ja Jaani kirik. Linnaõigused sai Tartu 13. sajandi keskel ning 1280. aastal sai temast Hansa Liidu liige. 15. sajandi alguses oli Tartust saanud Vana-Liivimaa suuruselt kolmas linn, elanikke oli umbes 6000. Liivi sõja ajal 1558 – 1583. a vallutasid Tartu venelased. Suur osa linna ehitistest purustati ning elanikke küüditati
Piiskopkonna keskuseks oli alates 1265. a. Haapsalu. Võõras võim Saaremaal jäi esialgu siiski nõrgemaks ning võrreldes mandri - eestlastega säilitasid saarlased mitmeid eesõigusi. Sellele vaatamata puhkes ühtelugu vastuhakke ja ülestõuse, neist ulatuslikem 1260. aastal. Varsti pärast ülestõusu mahasurumist rajas teine siinne feodaalriik - Liivi ordu, kellele kuulus Ida - Saaremaa ja Muhu, oma tugipunktina Pöide tornlinnuse. On võimalik, et Kuressaare vanim kivilinnus - piiskopi kants - rajati kastell - linnusena umbes samaaegselt, 1260. aastate I poolel. Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb
1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.
vähenõudlikum ja soodsam. Väikeste ehituskuludega võimaldas kiiresti püstitada tõhus kindlusehitis, mida hiljem võidi ümbritseda tugevama müüriga, täiendada kõrvalehitistega jne. Kolmanda osa moodustasid kastell-linnused. Needki pärinesid vana-rooma ehituskunstist. Tavaliselt nende ehitamine polnud aeganõudev. Esmakordselt rakendati see tüüp Põhja-Eestis Tallinna Toompea kiireloomulisel kindlustamisel. Toompae esimene kivilinnus, pikaks venitatud ristkülikuna püstitati praeguse T. lossi kohale väljapoole taanlaste poolt rekonstrueeritud endist eestlaste puitlinnust. 14. saj ehitati põhjalikult ümber. Suurendati kaitsevõimet sügavate kraavide ja tornide abil. Konvendihoone kujunemist ajendas ordu range sisekord. Koosolekute saal, kabel, ühine söögisaal ja magamissaal. Kõik põhiruumid paiknesid võrdlemisi reeglipäraselt hoone teisel korrusel. Majapidamis- ja laoruumid alumisel, poolkeldrikorrusel
Eestlased plaanisid minna Riiat ründama, selleks asus Lembitu vägesid koondama. Vastased asusid samuti tööle. 1217. toimus Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ning lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad. 1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Võidukas lahing Tallinna all, ehitati Tallina kivilinnus ja määras Eestimaale asehalduri. Taani ja Saksa preestrite vahel võitlus Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220. sügiseks taanlaste käes Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. 1220. rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Saarlased lõid rootslaste väed puruks. 1222. Taani vägi Saaremaal, kuningas lahkus hakkasid saarlased tegutsema. Taanlased sunniti alistuma ja Saaremaalt lahkuma. Kõik kutsuti ülestõusule.
Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Siia alustasid oma esimese kivilinnuse rajamist ka taanlased pärast 1219. aastat. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 1227 1237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimatati castrum minus'eks (väikeseks linnuseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime castrum magnus (suur linnus).
Ojamaal. · Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. Aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. o 1186. Aastal pühitseti ta liivimaa piiskopiks. Tema abilisena sai tuntuks munk Theoderich · Algul püüti jätta mulje, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine. · Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. · Mõned liivlased lasid ennast ristida. o Nende hulgas ka Toreida vanem Kaupo Temast kujunes sakslaste usin abiline. · 1911 suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. · Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. · Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. o Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop kohe tagasi
Sealt said Läänemerel võimu saksa kaupmehed. Kaupmehed seilasid ka Soome lahel, kaubeldes nii venelaste, liivlaste, soomlaste kui ka ojamaalastega. Just kaupmeeste vahendusel hakkasid siinsetele aladele liikuma ka teised sakslased. Esimesed piiskopid 1184a. Tuli augustiinlaste ordust Meinhard liivlaste juurde misjonitööle. Kaks aastat hiljem pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Jäeti mulje, et roomakatoliku kiriku eesmärk ongi ainult usu levitamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Mõned liivlased lasid end ristida, sealhulgas ka Toreida vanem Kaupo. 1191. läkitas Meinhard oma abilise munk Theoderichi Eestimaale. Kroonika järgi arvanud eestlased, et Theoderich olevat oma tulekul Päikese ära söönud, kuna samale ajale langes päikesevarjutus, ning Theoderichi ähvardanud ohud paganatelt. Liivlastele aga said varsti selgeks kiriku tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma ametisse pandud
a paiku. Nicolaus eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas oma bullaga Fulcole abiliseks ja õhutas kõiki usklikke neid toetama. Meinhard- augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Theoderich munk, kes sai tuntuks Meinhardi abilisena. Algul püüti jätta muljet, et nende eesmärgiks on usu kuulutamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastele kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu vötma. Tapeti ahingus 15.juuni 1219. Berthold - pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks. Tal tekkisid Liivlastega teravad tülid ja pöördus kohe tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198 a Liivimaale tagasi. Lantes esimeses liivlaste vastu peetud lahgingus, milles vöidu said sakslased. Albert sai piiskopiks pärast Bertholdi surma. Oli Breemeni toomhärra
Carolus Borromeuse kirik Amsterdam. Kasutatud: kõverjooned, ümarkaared, ovaalsed aknad ja nissid, karniisid, sambad ja poolsambad, skulptuurid nissides, voluudid, viiludega aknad, etteulatuvad hooneosad, kuppel Stockholmi kuningaloss - on Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid, kuningliku majapidamise peakontor ning mitmed muuseumid. Praeguse lossi kohale ehitati juba 13. sajandil ehitada kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. 16. sajandi lõpus lasi Johan III lossi ümber ehitada renessanss-stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks. Kõik neli fassaadi on erineva kujundusega ning sümboliseerivaid erinevaid asju: lõunafassaad esindab rahvast, läänefassaad esindab kuningat, idafassaad esindab kuningannat ja põhjafassaad esindab monarhiat. Läänest itta on loss 115 m pikk ning põhjast lõunasse 120 m. 3
sajandi teisel poolel - Narvasse rajati aga juba 1858. a Kreenholmi manufaktuur; eestlasi oli seal alla veerandi - 1870. Tallinn-Peterburi raudtee valmimine – Tallinna areng - eestlased valgusid tööotsinguil linnadesse ja saksastusid – kadaksaksad Linnad sõdades, murrangulistes sündmustes Tallinn 1219 – saabusid Taani väed, ülemvõim võeti tõrkumata vastu, kuid üritati siiski kättemaksu, ehitati tugev kivilinnus Toompeale, mille järgi sai Tallinn arvatavasti oma praeguse nime (Taani linn) 1224 Tartu – 1224. a suveks oli Mandri-Eestist vallutamata vaid Tartu, mille kaitsmist juhtis vene väesalga juht, endine latgalite väikevürst Vjatško; Tartu vallutati tormijooksuga augustis 1343 Paide – Jüriöö ülestõusu käigus kutsuti eestlased läbirääkimistele Paidesse, 4. mail tapeti neli eestlaste kuningat
Rannavärava ees. Selliselt eksisteerinud muistse Tallinna vallutasid 1219 taanlased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad võõrvallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1226-27 oli Tallinn paavstile kuuluva puhverriigi koosseisus. 1228-38 kuulus ta Mõõgavendade ordule, siis rajati Toompeale ka kivilinnus ning kivikirik. Need said praeguse Toompea linnuse ning Toomkiriku eelkäijateks. Aastal 1230 kutsus ordu veel peamiselt eestlastega asutatud all-linna Ojamaalt (Gotlandilt) 200 saksa kaupmeest koos peredega. Saksa kaupmehed said krundid praeguse Niguliste kiriku piirkonda ja kujundasid seal välja kindlustatud asula. Seda fakti ongi tihti peetud Saksa asualaga Tallinna linna rajamiseks, kuid eestlaste linlik asula paiknes siin juba ka enne sakslaste sissetungi ning
Paavstivõimu üks motiive Kirde-Euroopa ristisõdade toetamisel oli takistada piirkonda langemast konurendist õigeusu kiriku mõju alla. - Visbys tegutsevad saksa kaupmehed hakkasid aktiivselt kasutama Väina kaubateed. Nendega tuli kaasa augustiinlaste ordu munk MEINHARD, kes alustas 1180.aastal misjonit Väina suudmes elavate liivlaste seas. Nimetati Ükskküla (Ikskile) piiskopiks. Üksküla oli Meinhardi algatusel Väina äärde rajatud esimene kivilinnus, mis pidi kaitsma usku vahetuanud liivlasi leeduslate rüüsteretkede eest. Suhete halvenemine, kui liivlased keeldusid maksma. Teine piiskop BERTHOLD, Loccumi tsistertslaste kloostri abt, kes pühitseti 1197. Aastal leidis, et vaja läheb jõulisemat käitumist ning hankis aasta hiljem paavst Innocentius III käest bulla ristisõjaks liivlaste vastu. Saksimaa rüütlivägedel polnud raskusi liivlastega, Berthold ise aga langes kokkupõrkes
a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196. a) Berthold, kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198
Nevski juhtimisel. 1240-1480 Mongli-Tatari ike venemaal. See segas venemaa demokratiseerumist. 1241 Taani hindamis raamat- raamatus olid üles loetud kõik Taaniriigi varad, sealhulgas ka paljud Põhja- eesti külad ja mõisad. 1242 Jäälahing - Peipsijärvel ordu ja venelaste vahel. Viimased võitsid. See oli ordule hoiatuseks, et ta venemaale ei hakkaks trügima. 5 Esimene kivilinnus ehitati Otepääle. Lõuna eestis ehitati hooneid tellistest. Suurimad kirikud olid Toomkirikud, mis asusid piikopkonna keskuses. Jaanikirik (Tartus) - väljastpoolt kaunistatud terrakotadega. TALLINN Asutati alasliselt Ojamaa kaupmeestega. 1248 - Tallinn sai Lübecki linna õigused. Linn oli jaotatud kaheks: Toompea ja Allinn. Linnas asus 2 kirikut: Toom ja Oleviste. Kõige varasemad ehitised on Romaani stiilis - madalad, paksude seintega
annaabi.ee 
