Kokkuvõte ning olulised mõisted, daatumid Eesti Keskajast. (0)

Eesti keskaeg

Liivlaste ja latgalite alistumine

Ristisõda- katoliku kiriku poolt organiseeritud sõda ristiusu levitamiseks või kaitseks
Meinhard- liivlane, kes sai piiskopiks ja kelle eesmärgiks oli Liivimaa ristiusustada. Teda austati.
Berthold - sai pärast Meinhardi surma piiskopiks, ta hakkas liivlasi jõuga ristiusustama ja suri esimeses ristisõjas Riia lähedal
Theoderich - Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop
Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama
Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik , kujunesid Albertile ohtlikuks
1206 -1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine
1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste poole

Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 - 1227

Ajasuhted:
1208- jõuti Eesti pinnale
1210 - Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga
1212 - vaherahu kolmeks aastaks
1215 -võitlus algas taas
1217 -ugalased+ sakslased läksid Venemaale sõjakäigule
1217- Madisepäeva lahing (21.sept.) eestlased jäid alla
1219- Taani kuningas Valdemar II sõjakäik Eestisse oli edukas=kivilinnus Tallinnas ja Taanlased hakkasid eesti alade pärast võitlema
1220-Taanlased olid hõivanud suure osa Eestist, samal ajal tuli Rootsi ja rajas tugipunkti Lihulasse, kuid eestlased nurjasid nende plaanid ja Rootsi vägi löödi välja
1222 -Taanlased maabusid Saaremaale-tehti kivilinnus-eestlased mässasid ja suutsid Taanlased välja ajada
1223-eestlaste ülestõus, rünnati sakslasi, linnused võideti tagasi, taastati vana kord
1224-Riia peapiiskopkond ja mõõgavennad vallutasid eesti tagasi, ainult Tartu püsis, kuid mitte kaua
1227- Muhu linnus hävitati, samuti ristiti kõik ära Saaremaal, Eesti kaotas muistse vabadusvõitluse
1290- Liivimaa oli lõplikult alistatud ja ristisõda lõppenud
Eeldused:
-12.saj lõpuks olid eestlased jäänud viimasteks paganateks
- eestlastel polnud suurt juhti
-sõjategevus polnud orienteeritud
Eesmärgid:
-ristiusu levitamine
-Taani ja Rootsi piiride ja võimu laiendamine
- Saksa aadlikud tahtsid elatusvahendeid ehk maad ja sõjatulu
Põhjused:
-Saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumine Läänemerel
-Eesti ala oli hea kauplemistee Vene vürstiriikidega
- Skandinaavia rahvad olid vihased , et nende maadele oli tehtud rüüsteretki
Mõjutegurid:
-vaenlaste suur ülekaal
- relvastuse erinevus osapoolte vahel
- venelased ei pidanud sõna ja ei tulnud appi/tulid hilinemisega
Kaasnähtused:
-Piiskop Albert sai Liivimaa uueks piiskopiks
- toimus Ümera lahing
- toimus suur ülestõus
Tulemused:
-Eestit hakati nimetama Maarjamaaks
-Eesti ristiusustati ja vallutati
- Eesti alale jõudsid lõpuks keskaegsed uuendused ning eestlased arenesid edasi

Üleminek muinasajast keskaega

Keskaegsed Eesti alal olnud feodaalriigid :

Tartu piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkond

Saksa ordu Liivimaa haru

Eestimaa hertsogkond
Põlisrahva olukord:
•Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeritikaotajate kohustused, aga ka õigused.
•Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus ( kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli kamaarahva esindajaid)
•Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema.
•Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda
•Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks
•Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal
Eestlaste olukord halvenes:
•kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased.
•Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada:
1) Kehtestati kümnis – alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt.
2)Hinnus – kindlaksmääratud naturaalmaks.
3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu – kümnendikkukümnisest.
4) Kirikute ja teede ehituse kohustus
5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem.
•Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda.
Talupoegade jagunemine:
- Adratalupojad – pärisorjad, neid oli kõige rohkem, peamiseks koormiseks teotöö
- Üksjalad – adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas.
- Vabatalupojad – tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad.
- Maavabad – muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud
- Vabadik – külaelanike alumine kiht, vähese maaga, palgatööst elatuvad, elasid saunas
- Trääl – ori, peremehe eestkostja, sõjavang, põgenik, surmamõistetu, kes oli karistusest lahti ostetud, õigusi polnud
Kestaegsete linnade nimetused: Keskaegsed hansalinnad:

Dorpat - Tartu Tallinn

Fellin - Viljandi Tartu

Reval - Tallinn Pärnu

Wesenberg - Rakvere Viljandi

Weissenstein – Paide

Jüriöö ülestõus 1343. a

Põhjused:
-talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine
-Taanlased ei suutnud valitseda
- kaotatud vabadust taheti tagasi
Kus toimus?
Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa

Linnad ja kaubandus

9 asulat said linnaõiguse. Sissetulek = kauplemine
Väljaveoartikkel – teravili
Sisseveokaup – sool
Tsunft - käsitööliste ühing
Raad - linnavalitsusorgan
Bürgermeister- rae vanem või linnapea
Linnafoogt - kohtunik
Gild - kaupmeeste ühendus
Skraa- tsunfti põhikiri