Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1)

1. Selgita muistse vabadusv �itluse eellugu. 2. � mera ja Madisep�eva lahing. Millal toimusid? Kelle vahel? Lahingute k�ik ja tulemus. 3. Kirjelda muistse vabadusv�itluse l�ppj�rku. Too v�lja t�htsamad s�ndmused. 4. Nimeta eestlaste kaotuse p� hjused (v� hemalt 5). 5. Millised olid muistse vabadusv�itluse tagaj �rjed? 6. Milline on t�htsaim kirjalik allikas muistse vabadusv�itluse kohta? Kas selle autor oli hinnangutes � iglane v�i mitte? Miks? P�hjendage oma arvamust. 7. Kas muistse vabadusv�itluse puhul oli tegemist agressiooni v�i misjoniga? P�hjendage oma arvamust. 8. Kas ristis�da Balti rahvaste vastu v�ib pidada ajalooliseks seadusp�rasuseks v�i juhuseks? P�hjendage oma arvamust. 1) 12.saj algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt m�jutama eestlaste edasist saatust. L��nemaale hakkasid selle t�ttu ka liikuma kaupmehed . Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard V�ina j�e juurde ristiusku levitama. 1186. aasta p�hitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abiliseks sai Theoderich . �ksk�lla rajati kirik ja kivilinnus, mida pakuti kaitseks neile, keda on ristitud. M�ned lasidki end ristida . Peagi said liivlased teada sakslaste t�elistest plaanidest. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold , kes ei saanud liivlastega l�bi ja nii p��rdus uus piiskop tagasi saksamaale. 2) Madisep�eva lahing toimus 21. september 1217. aastal. See leidis aset Viljandist 11 km eemal metsas. Seal puhkes lahing liivlaste ja eestlaste vahel. Algul l�ks eestlastel h�sti, aga seej �rel pidid hakkama taanduma. S�da l� ppes eestlaste kaotusega. Lahingus langes Lembitu ja ka teised k�lavanemad. Hukkus ka sakslaste poolel v�itlenud Kaupo . �mera lahing toimus 1211 . aastal. S�da toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased l� ksid �le Koiva j�e ja j�id vaenlasi varitsema. Kui oli hea v� imalus , r�ndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said l��a ja eestlased v� itsid . 3) 1221.a. �ritasid saarlased koos r�valaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat , mis eba� nnestus . 1222 .a. maabus Taani v�gi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223 .a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud l�puks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse j� udnud v�rst Vjatsko oma 200 mehega. 1227.a. jaanuaris �letas sakslaste 20 000 meheline armee merej�� ja j�udis Muhu linnuse alla. P�rast Muhu linnuse vallutamist ja p�letamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. l�peb ka eestlaste muistne vabadusv�itlus. 4) P�hjused: a) Eestisse tehti l� hikese perioodi v�ltel hulganisti s�jaretki, millest pooltele suudeti vastata; b) S�jaline � lekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised s�jamehed, kes olid hea v�lja�ppe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja k�ige paremat ja t�iuslikumat relvastust ( ammud ). Pidevalt said nad oma v�gesid t�iendada; c) Lisaks sakslastele tuli v�idelda ka s�jaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka m�juv� imas rooma -katoliku kirik; d) Vallutajad kasutasid �ra alistatud rahvaid � liivlasi, latgale, keda sunniti s�jak�ikudele eestlaste vastu; e) Eestlaste �histegevus, s�jav�e korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid �ksikute s�jak� ikude tarvis mitte plaanip� rase vallutuse vastu; f) Eestlastel polnud veel v�lja kujunenud oma riiki. Sidemed �ksikute maakondade vahel olid n� rgad , mis halvas vastupanu; g) N�rgaks k�ljeks oli ka koost �� puudumine naaberrahvastega; h) T�sisteks vastasteks vabadusv�itluse algperioodil olid venelased . 5) Tagaj�rjed: Eesti langes pikkadeks aastasadadeks v��rv�imu alla. Eestlaste �hiskondlikul p�ramiidil l�igati �ra tipp, eestlaste valitsejateks ja nende saatuse otsustajateks said sakslased. Tegelikud valitsejad , kellest kujunesid hiljem nn. baltisakslased tundsid ennast Eestis v��rana, mis takistas eestlaste eneseteostust. Positiivsed tagaj�rjed on seotud kultuuriga . Eesti l�litus Euroopa kultuuriruumi, mille m�ju tugevnes . 6) T�htsamaks kirjalikuks allikaks oli L�ti Henriku "Liivimaa kroonika". Autor oli hinnangutes �iglane, sest ta oli n�gi seda kohapealt. 7) Agressiooniga 8) Ajalooliseks seadusp�rasusek