Toompea linnus (0)

Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament . Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi .
Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld - ja kuivmüüritisega kivilinnus.
Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea1227–1237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav.
Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased , nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hooviasehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati linnust Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav (Lühikese jala värav).
Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. Ordu rajas 1350–1360. aastatel kastelli keskmesse  konvendihoone .  1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas Pikk Hermann ja kagus alt nelinurkne , ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (alamsaksa Tõrju vaenlast ).
1561. aastal läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde Riigisaalihoone.  1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest Stockholmi kuningalossist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Konvendihoonet kasutati Rootsi ajal ametiruumidena.
Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni Katariina II ajal 1767–1773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. 1920–1922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone.