Lossid ja paleed
NORRA
Oslo kuningaloss • Lossi hakati
planeerima
1821 .
• Loss valmis
aastal 1849.
• Lossi
arhitekt oli
Hans Linstow.
ROOTSI
Stockholmi kuningaloss
• Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil
kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks.
• 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber
renessanss -
stiili ning 1690. aastal
otsustati loss muuta
hoopis rokokoo lossiks
• Lossis on 609 ruumi
ning see on üks
suurimatest täna-
päeval
kasutatavatest lossidest.
Drottningholmi loss
• Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma
abikaasale 1580. aastal.
• 1661 põles loss maha.
• Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin
vanem läbiviima
taastamistöid.
• Praegune
kuningapere on lossis elanud alates
1981. aastast.
TAANI
Fredensborgi loss
• Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan
Cornelius Kriegerile
käsk projekteerida väike hubane loss.
• Barokkstiilis lossi
ehitati aastail
1720–
1726 .
• Tööde
kulgemise eest vastutas
arhitekt Johan
Conrad Ernst.
SUURBRITANNIA Buckinghami palee •
Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik
residents Londonis.
• Palee mõõtmed
on 108×120 m
ja kõrgus 24 m.
Põrandapinda on
7,7 hektarit.
• Alates
1837 on
Buckinghami
palee kuningapere
peamine elukoht.
Westminster palece
• Parlamendi hoone
•
Kompleks ehitati 1840-1888 arhitekt
Charles
Barry plaanide
järgi.
Tower
• Ajalooline loss Londoni südalinnas.
• Loss ehitati aastal 1066.
HOLLAND Noordeinde palee
• Ehitati 16. sajandil.
• Alles pärast Napoleoni-aega hakati
kasutama
ametliku residentsina.
SAKSAMAA
Neuschwansteini loss
• Lossi arhitektiks oli
Eduard Riedel.
• Lossi ehitati aastail 1869–1892
ning osa algselt
planeeritust on
tänini ehitamata.
Reichsdag
• Saksamaa
parlamendihoone , mis
oma erilise klaaskupli tõttu on üks
Berliini populaarsemaid
vaatamisväärsusi.
Sanssouci loss
• Asub Berliini lähistel
• Ehitati 1744-1747aastal.
• Arhitektiks oli Georg Wenzeslaus von
Knobelsdorff.
Augustusburgi loss
• Ehitati 1725-1768 .
• Kuulub
UNESCO kultuuripärandisse.
AUSTRIAHofburgi loss
• Habsburgide dünastia hiilgust meenutav
600-aastane keisriloss.
•
Massiivne ehitis, mis oma mõõtmetelt
võiks võistelda Euroopa
suurimate kaitseehitistega.
• Tänapäeval Austria
presidendi
residents.
ITAALIA
• Venezia
• Doodžide
palee
• Alt kerge ja
õhuline,
ülevalt
sakiline ja
tõrjuv
• ~1309-
1442 ,
poolteist
sajandit,
tulekahjud
Justiitspalee
Rooma Guglielmo Calderini
Neljahobusekaarik dekoratiivviilul
Neobarokk PRANTSUSMAA
• Pariisi lähedal
•
Fontainebleau loss
• 12.saj tagasihoidlikum
• 1814. aastal Napoleon
erru • Brissaci loss
• 7korruseline, Prantsusmaa kõrgeim
renessanss-palee
Hispaania • La Granja
•
Madridi lähedal
•
Filipe V võttis eeskujuks oma vanaisa
Louis XIV lossid
• 1716. aastast
• Barokk
•
Sagrada Familia
• 30aastasena asus
arhitekt Antoni
Gaudi püstitama
Barcelonas oma
“kivist palvet”
• Ootab tänini
valmimist
Portugal •
Amelia Pena suvepalee
• Sintra linn
• 1840. aastatel
• Neogootika
Venemaa
• Talvepalee
• Peterburis
• 1754. aastast 10 aastat
•
Itaaliast Bartolomeo Rastrelli
• Peterhofi loss
• Peterburi lähedal
• Barokk
• Veesüsteemid
• 1714. aastal
Läti
• Rundale loss
• Bartolomeo Rastrelli
•
Kuramaa hertsogi Ernst von Bironi
jaoks
Ukraina • Pääsupesa
loss
• Krimmi
poolsaar
• 19.saj
Türgi
• Dolmabahce palee
• Sultan Abdülmecid I lasi 19.saj keskel ehitada
• Üle 600 meetri
laiune
fassaad • Uusbarokk ja
klassitsistlik
• 260 ruumi,
15 tonni kulda
Kreeka
•
Kreeta • Knossose
palee
• 1700 eKr
• 1335 eKr
maavärin • Väljakaevami
ne 1900.
aastal
Eesti
• Alatskivi loss
• Uusgooti stiilis
• Restaureerimine
•
Arved von
Nolckeni kestis kümmekond
• 1880–1885
aastat
• Külastajatele avati
2011. aastal
• Sngaste loss
• Otto Pius
Hippius • Lossil oli 99 ruumi,
• 1879–1881
kuna ehitusaegse
• Lossi ehitamiseks
reeglistiku järgi võis
kulus 1 450
ainult tsaarile kuuluva
000 tellist, mis
tel
hoonetel olla üle
valmistati kohapeal. 100 ruumi.
• Kadrioru loss
• Barokkstiil
• Niccolò Michetti• Pilastrid
• Peeter I
• Kalliskivipunane valgega
• 1719-1725
•
Peasaal üks väheseid
säilinud Peeter I
aegseid barokkinterjööre
Kasutatud kirjandus
• “1000 LOSSI, KINDLUST JA PALEED”,
Sinisukk 2008
Document Outline
- Slide 1
- NORRA
- ROOTSI
- Slide 4
- TAANI
- SUURBRITANNIA
- Slide 7
- Slide 8
- Slide 9
- SAKSAMAA
- Slide 11
- Slide 12
- Slide 13
- Slide 14
- ITAALIA
- Slide 16
- PRANTSUSMAA
- Slide 18
- Hispaania
- Slide 20
- Portugal
- Venemaa
- Slide 23
- Läti
- Slide 25
- Türgi
- Kreeka
- Eesti
- Slide 29
- Slide 30
- Kasutatud kirjandus
Kõik kommentaarid