Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lossid ja paleed (0)

1 Hindamata
Punktid
Lossid ja paleed
NORRA
Oslo kuningaloss 
• Lossi hakati 
planeerima  1821 .
• Loss valmis
aastal 1849.
• Lossi  arhitekt  oli 
Hans Linstow. 
ROOTSI
Stockholmi kuningaloss
• Praeguse  lossi  kohale  ehitati  13.  sajandil 
kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks.
• 16.  sajandi  lõpus  ehitati  loss  ümber   renessanss -
stiili ning 1690. aastal 
otsustati loss muuta 
hoopis rokokoo lossiks
• Lossis on 609 ruumi
ning see on üks 
suurimatest täna-
päeval  kasutatavatest  
lossidest.
Drottningholmi loss
• Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma 
abikaasale 1580. aastal.
• 1661 põles loss maha.
• Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin 
vanem läbiviima 
taastamistöid.
• Praegune 
kuningapere  
on lossis elanud alates 
1981. aastast.
TAANI
Fredensborgi loss
• Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan  Cornelius  
Kriegerile  käsk  projekteerida väike hubane loss. 
• Barokkstiilis lossi
ehitati aastail 
1720– 1726 .
• Tööde  kulgemise  
eest vastutas 
arhitekt Johan 
Conrad  Ernst.
SUURBRITANNIA
Buckinghami   palee
• Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik 
residents Londonis.
• Palee mõõtmed
on 108×120 m
ja kõrgus 24 m. 
Põrandapinda on 
7,7 hektarit.
• Alates  1837  on 
Buckinghami 
palee kuningapere 
peamine elukoht.
Westminster  palece
• Parlamendi hoone
•  Kompleks  ehitati 1840-1888 arhitekt 
Charles  Barry  
plaanide 
järgi. 
Tower
• Ajalooline loss Londoni südalinnas.
• Loss ehitati aastal 1066.
HOLLAND
Noordeinde palee
• Ehitati 16. sajandil.
• Alles pärast Napoleoni-aega hakati 
kasutama  ametliku  residentsina.
SAKSAMAA
Neuschwansteini loss
• Lossi arhitektiks oli  Eduard  Riedel. 
• Lossi ehitati aastail 1869–1892 
ning osa algselt 
planeeritust on 
tänini ehitamata.
Reichsdag
• Saksamaa  parlamendihoone , mis 
oma erilise klaaskupli tõttu on üks 
Berliini populaarsemaid 
vaatamisväärsusi. 
Sanssouci loss
• Asub Berliini lähistel
• Ehitati 1744-1747aastal.
• Arhitektiks oli Georg Wenzeslaus von 
Knobelsdorff.
Augustusburgi loss
• Ehitati 1725-1768 .
• Kuulub  UNESCO  kultuuripärandisse.
AUSTRIA
Hofburgi loss
• Habsburgide dünastia hiilgust meenutav 
600-aastane keisriloss.
•  Massiivne  ehitis, mis oma mõõtmetelt 
võiks võistelda Euroopa
  suurimate  
kaitseehitistega.
• Tänapäeval Austria
presidendi 
residents.
ITAALIA
• Venezia
• Doodžide 
palee
• Alt kerge ja 
õhuline, 
ülevalt 
sakiline ja 
tõrjuv
• ~1309-
1442
poolteist 
sajandit, 
tulekahjud
Justiitspalee
Rooma
Guglielmo  Calderini
Neljahobusekaarik dekoratiivviilul
Neobarokk
PRANTSUSMAA
• Pariisi lähedal
•  Fontainebleau  loss
• 12.saj tagasihoidlikum
• 1814. aastal Napoleon  erru
• Brissaci loss
• 7korruseline, Prantsusmaa kõrgeim 
renessanss-palee
Hispaania
• La Granja
•  Madridi  lähedal
•  Filipe  V võttis eeskujuks oma vanaisa 
Louis XIV lossid
• 1716. aastast
• Barokk
•  Sagrada  Familia
• 30aastasena asus 
arhitekt Antoni 
Gaudi  püstitama 
Barcelonas oma 
“kivist palvet”
• Ootab tänini 
valmimist
Portugal
•  Amelia  Pena suvepalee
• Sintra linn
• 1840. aastatel
• Neogootika
Venemaa
• Talvepalee
• Peterburis
• 1754. aastast 10 aastat
•  Itaaliast   Bartolomeo  Rastrelli
• Peterhofi loss
• Peterburi lähedal
• Barokk
• Veesüsteemid
• 1714. aastal
Läti
• Rundale loss
• Bartolomeo Rastrelli
•  Kuramaa  hertsogi Ernst von Bironi 
jaoks
Ukraina
• Pääsupesa 
loss
• Krimmi 
poolsaar
• 19.saj
Türgi
• Dolmabahce palee
• Sultan Abdülmecid I lasi 19.saj keskel ehitada
• Üle 600 meetri
laiune  fassaad
• Uusbarokk ja
klassitsistlik
• 260 ruumi,
15 tonni kulda
Kreeka
•  Kreeta
• Knossose 
palee
• 1700 eKr
• 1335 eKr 
maavärin
• Väljakaevami
ne 1900. 
aastal
Eesti
• Alatskivi loss
• Uusgooti stiilis
• Restaureerimine 
•  Arved  von  Nolckeni
kestis kümmekond 
• 1880–1885
aastat
• Külastajatele avati 
2011. aastal
• Sngaste loss
• Otto Pius  Hippius
• Lossil oli 99 ruumi, 
• 1879–1881 
kuna ehitusaegse 
• Lossi ehitamiseks 
reeglistiku järgi võis 
kulus 1 450 
ainult tsaarile kuuluva
000 tellist, mis 
tel  hoonetel  olla üle 
valmistati kohapeal. 100 ruumi.
• Kadrioru loss
• Barokkstiil
• Niccolò Michetti• Pilastrid
• Peeter I
• Kalliskivipunane valgega
• 1719-1725
•  Peasaal  üks väheseid 
säilinud Peeter I 
aegseid barokkinterjööre 
Kasutatud kirjandus
• “1000 LOSSI, KINDLUST JA PALEED”, 
Sinisukk 2008

Document Outline

  • Slide 1
  • NORRA
  • ROOTSI
  • Slide 4
  • TAANI
  • SUURBRITANNIA
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • SAKSAMAA
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • ITAALIA
  • Slide 16
  • PRANTSUSMAA
  • Slide 18
  • Hispaania
  • Slide 20
  • Portugal
  • Venemaa
  • Slide 23
  • Läti
  • Slide 25
  • Türgi
  • Kreeka
  • Eesti
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Lossid ja paleed #1 Lossid ja paleed #2 Lossid ja paleed #3 Lossid ja paleed #4 Lossid ja paleed #5 Lossid ja paleed #6 Lossid ja paleed #7 Lossid ja paleed #8 Lossid ja paleed #9 Lossid ja paleed #10 Lossid ja paleed #11 Lossid ja paleed #12 Lossid ja paleed #13 Lossid ja paleed #14 Lossid ja paleed #15 Lossid ja paleed #16 Lossid ja paleed #17 Lossid ja paleed #18 Lossid ja paleed #19 Lossid ja paleed #20 Lossid ja paleed #21 Lossid ja paleed #22 Lossid ja paleed #23 Lossid ja paleed #24 Lossid ja paleed #25 Lossid ja paleed #26 Lossid ja paleed #27 Lossid ja paleed #28 Lossid ja paleed #29 Lossid ja paleed #30 Lossid ja paleed #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SE22 Õppematerjali autor
Näited Norra, Rootsi,Taani, Suurbritannia, Hollandi, Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugali, Venemaa, Läti, Ukraina, Türgi, Kreeka ja Eesti lossidest/paleedest.

Sarnased õppematerjalid

Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel, mis läbi sajandite püsis peaaegu muutumatuna, oli valitseja palee. Loss ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võis koosneda mitmekümnest ja isegi mitmesajast ümber paljude siseõuede koonduvast ruumist. Väljaspoolt vaadatuna oli Mesopotaamia palee massiivne akendeta telliskiviloss, mille ülevalt sakmelised müürid võisid olla liigendatud nisside ja eenditega. Paleekompleksi vertikaalseks dominandiks oli paleetempel, mis nagu teisedki Mesopotaamia templid paiknes tsikuraadil.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

480 x 480 m. Terrassid kaeti asfalditaolise seguga, mis pidas vett. Segukihile kinnitati kipsiga õhuke kiht telliskiviplaate. Plaadid kaeti tinakattega ja alles seejärel asetati peale mullakiht. Terrassidel kasvasid taimed, peamiselt puud - selliselt, nagu nad kasvavad mägedes. Seega püüti kunstlikult luua mägimaastiku muljet. Sakslane Robert Koldewey teostas aastatel 1855...1925 Babüloonia linna aladel väljakaevamisi. Sealhulgas leidis ta Nebukadnetsari palee varemetest terrassaia jäänuseid, mis on ilmselt kuulunud tõeliste Semiramise rippaedade hulka. Tasapinnalist katust kandvate võlvide alt leiti kastmisvee kaeve. Aia suurus on siiski olnud tunduvalt tagasihoidlikum, kui seda jutustavad legendid: pikkus 42m ja laius 30m. Sellest suurema täpsusega ei suudeta ilmselt kunagi rippaedade vormilahendusi seletada (Aiakunst ... 1999). PÄRSIA AIAD Babüloonia ja assüüria aiakunst elas ja arenes edasi Pärsias

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun