Muistne vabadusvõitlus powerpoint (0)

Muistne vabadusvõitlus
Getter Orav
11.kl
Muistsed Eesti maakonnad
Eellugu
XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad.
Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere
lõunaranniku.
Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu
misjonärid.
1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti
talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja
kivilinnus
Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased
jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.)
Piiskop Albert
Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada
Liivimaale kirikuriik. Selleks ta:
Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale;
Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna
keskuse;
Hakkas läänistama juba vallutatud alasid;
1202. asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa);
Juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu.
Taanlaste retk Saaremaale
1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders
Suneseniga Saaremaale
Hakkas seal ehitama linnust kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem
toimunud rüüsteretke eest
Keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, kuningas oli
sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama
Sakslaste ja latgalite ning
eestlaste võitlused
Pärast liivlaste ja latgalite alistamist alustasid sakslased rünnakuid Lõuna
Eestisse.
Kõigepealt langes nende löögi alla Ugandi maakond.
Ugandisse tulid kaasa ka latgalid, nende saadikud esitasid eestlastele
mitmesuguseid nõudmisi.
Läbirääkimised nurjusid, saadikud lahkusid ,,üksteist vastastikku üliteravate
odadega ähvardades".
1208. aasta sügisel hakkasid ordurüütlid, kaasas ka piiskopimehed, muud
sakslased, latgalid ja liivlased, Ugandisse minema.
Rüüstati külasid ja tapeti inimesi kuni jõuti Otepää linnuseni.
Linnus süüdati põlema, pärast kolme päeva puhkust lahkuti koos oma saagi ja
vangidega.
Ümera lahing
1210. aastal korraldasid eestlased suurema retke latgalite aladele ja piirasid
kolm päeva Võnnut.
Kuuldes sakslaste abivägede saabumisest olid nad sunnitud linnuse alt
lahkuma, kuid korraldasid jälitama tulnud vaenlastele varitsuse.
Vaenlased liikusid Ümera äärde, kus eestlased end metsas peitsid.
Toimus eestlaste rünnak, alistati kõik vastased.
Madisepäeva lahing
Pärast Otepääl olnud võitu, kogus Lembitu kokku umbes 6000 meest, et
vallutada Riia linn.
Kuuldes eestlaste plaanist, püüti tegutseda kiiresti ja kokku koguti umbes 300o
meheline sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi.
Otsustav lahing toimus 1217. aastal Madisepäeval (21. september) Viljandi
lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega.
Kanti suuri kaotusi, lahingus langes ka Lembitu.
Tallinna vallutamine
1219. aastal sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta ka Taani kuningas
Valdemar II, kes maabus oma suure laevastikuga Rävalas.
Pärast võidukat lahingut Tallinna all, lasi ta ehitada Tallinna kivilinnuse.
1220. aasta sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja
Järvamaa.
Rootslaste alistumine
1220. aastal rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus
ümberkaudset rahvast ristima.
Kuninga lahkumise järel saabus linnuse alla saarlaste malev ja rootslaste vägi
löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati.