Ajaloo 10.klassi kordamisküsimused peatükid 7-9 (0)

Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja tagajärjed? RISTISÕJA TAGAJÄRJED
1) Eesti ala ristiusustati.
2) • Sõda kurnas rahvast majanduslikult
3) • Lõuna-Eesti kuulus Saksa- Rooma riigi keisrile
4) • Põhja-Eesti kuulus Taanile
PÕHJUSED:
1) Alade ristiusustamine.
2) Saksa kaupmeeste huvid, piirkond kontrolli alla saada.
3) Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle.Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard , Berthold , Albert .
Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert.
Meinhard – 1186 – 96
Pühak, ristiusu toomine, pani aluse kristlikule kogudusele. Tahtis rahumeelselt usku levitada, ei olnud edukas.
Berthold – 1196- 98 . Alustas misjoni. Ei saavutanud edu-
Albert – 1198-12229 Asutas mõõgavendade ordu, Alustas riia linna ehitust. Liivimaa piiskop,kes juhtis liivlaste, latgalite ja eestlaste alistamist. Rajas 1201 aastal Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt . Oli sitax edukas
Millist perioodi loetakse Eestis keskaja alguseks ja keskaja lõpuks? 5-15 sajand.
Vana- Liivimaa riiklik korraldus oli uusaja algul juba ajale jalgu jäänud. Sellal, kui naabermaades tekkisid tugeva keskvõimuga riigid, jäi Liivimaa omavahel tülitsevate ja vahel isegi sõdivate väikeriikide lõdvaks ühenduseks. Usupuhastus viidi Liivimaal küll läbi, kuid uut, ühtsemat riigikorraldust luua ei õnnestunud. Säilisid vanad, siinmail oma mõju juba peaaegu kaotanud katoliku kirikuga seotud riigivormid (Liivi ordu ja piiskopkonnad). Valdavalt juba usku vahetanud aadel (mõisnikud) ja linnakodanikud ei usaldanud enam oma valitsejaid, eestlastest ja lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalide alad suhteliselt kiiresti vallutada
Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on ümera ja madisepäeva lahingutel?
Ümera- 1210 eesti võit ja ssurenev motivatsioon
Madisepäev-1217 eestlaste suur kaotus( lembitu )
saarlaste roll muistses vabadusvõitluses
Sõdisid 20 aastat.
miks eestlased pidid alistuma?
Sõdurid said otsa, ressursid ka,majanduslikud põhjused.0itte pikaks perspektiiviks
Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust eesti alale ?
Saksa ordu liivimaa, (riia,tartu,saare-lääne,kuramaa)peapiiskopkonnad
milles oli aadelkonna kujunemine eestis sarnane lääne-euroopaga ja millised oli erinevused?
Sarnasused:ehitati kivilinnused, määrati läänimehed,sünnijärgne hirarhia . Erinevused: läänimeheks võis eestis saada igaüks.
mis põhjustas alates 13. sajandi teisest poolest linnade kiire tekke ja arengu?
Ristisõja toetajad,turuplatsidel tuli vajadus kaubelda ,maaisandad andsid linnaõiguseid,inimesid kolisid linna sest seal oli parem elu.
mis oli jüriöö ülestõus?
Eestlaste vastuhakk saksa ordule, mis kaotati 1343a(4 eesti pealikut kuningat tapeti kohtumisel )
1208Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda . Kaitsesid end vapralt, korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele .
1210Ümera lahing, mille eestlased võitsid. Suurendas nende eneseusuku.
1217 1) – Korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse piiramine, sakslased olid kohustatud kogu eestist lahkuma . (Sinna alla kogunes Venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi) .
2) Eestlased tahtsid oma võitu arendada ja plaaniti minna Riiat ründama, koguti 6000 meest Lembitu juhtimisel.Madisepäeva lahing, mille eestlased kaotasid. Suri Lembit.
1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Tallinna kivilinnus, võidukas lahing.
1224 Tartu linnus , mida aitas kaitsta vürst Vjatshko Blyatj Suka , hõivati Augustis tormijooksuga.
1227 –suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele, muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla, saarlased andsid alla , vastupanu näis lootusetu. Lasid end ristida .
Analüüsi eestlaste allajäämise põhjuseid muistses vabadusvõitluses. Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti oma, samas oli sakslastel ka tunduvalt rohkem sõjakogemust. Sakslased oskasid ehitada ja nende käsutuses oli kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujad, millest eestlased kuulnudki polnud.
Milliste riikide vastu ja miks tuli eestlastel sõdida? Põhja-Saksamaalt pärinevad ristisõdijad ja taanlased , ka rootslased. Ka Vene vürstid tegid sõjaretkeid Eestisse nii eestlaste vastaste kui ka liitlastena. Sõdida tuli neil kuna neid taheti ristiusustada ja peeti Ida-Euroopa paganateks. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vägivalda kasutades.