Ajalugu muinasaeg (0)

Loodusolude muutumine: kliima soojenemine, vesi alaneb (vähem soid ),Põhja-ja
Lääne-Eesti alad kitsenesid, paljud järved kasvasid kokku.
Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj), rahvaluule , arheoloogia, keeleteadus .
Linnused – kaitseehitised , mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100).
Paganausk – polüteism(al.10 jumalat), usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime.
Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad.
Animism – looduse hingestatus
Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga?
- Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad)
- Kõrgem kunstitase ( Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed , savinõude kaunistamine täketega)
- Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid)
4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti)
,ringvall linnus(Saaremaal).
EESTLASED-----------------SAKSLASED---------------LINN
PUULINNUS KIVILINNUS HAAPSALU
VARBOLA KARKSI, LIHULA VILJANDI,TARTU
MESOLIITIKUM e KESKMINE KIVIAEG
Kunda kultuur ( 9000-5000eKr ) Vanimad asulad on Pulli asula Sindi lähedal ja Kunda
asula. Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud
kõigis Läänemere idaranniku maades(Lõuna-Soomest kuni Leedini). Kunda kultuuri elanikud
rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma
tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades.
Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud
okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud
kolle. Töö- ja tarberiistad olid: jäätuurad,harpuun,kivikirved, sarved , ahing ,nooled, pistoda ,
talb, naast . Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad
olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning
kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut
esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava
osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed : sängiti asula territooriumile,elamu
põranda alla.
NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG
Kammkeraamika kultuur ( 4000eKr ) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp,
mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti
arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama
kammkeraamika kultuuriks . Töö- ja tarberiistad: nooleotsad, talvad, kivikirved.
Kasutati moondekivimit ja tulekivi. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu
pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise, küttimisega, korilus ja natukene ka maa harimisega.
Piirkonnad: ümber Läänemere , Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni välja. Selle kultuuri
asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos. Matmiskombed:
sängitati asula territooriumile, elamu alla, panid panuseid kaasa, mõnel esemel oli i
segi nende arvates maagiline võime. Päritolu: Lõuna-Euroopa ja Lõuna-Eesti
Nöörkeraamika ( 3000 eKr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andiski
nöörkeraamikale aluse, teiseks iseloomutunnuseks oli venet . See kultuur ulatus idas
Volga ja Lääne Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Tegeldi loomakasvatusega( kits ,
lambad , veised ,sead), viljakasvatusega( oder , nisu, kaer ),kalastuse ja küttimisega. Nad
ei püsinud paigal, nad rändasid ringi ,et leida paremaid põllumaid ja karjamaid.
Matmiskombed: kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgemale künkale, surnud
pandi haudadesse kägarasse mõlemad käed pea alla, arvatakse et nad sidusid surnuid kinni,
sest kartsid neid.
Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist .
Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive,
valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed
, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis
piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak.
Süvened majanduslik ebavõrdsud.
Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale.
Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise
külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks.
Noorem rooma rauaaeg 200 - 450 pKr Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes.
Küla ale-, heina-, karja-, ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad,
ehk sarase. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Nooremal rauaajal oli Eesti
autonoomsete maakondade liit. Läti Henriku andmetel käidi peaaegu Eesti mandri keskel kooskäimistel kord
aastas nõu pidamas. Neid kogunemisi, keräjäisid, võib pidada maakondade liidu otsuseid tegevaks organiks.
Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e. Kr. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud
odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivissaarelt leitud sirpi.Eestlased olid sunnitud pronksi vahetama nahkade ning
teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida-Preisist. Meil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina .
Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal
veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber.
Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist
keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid.
Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale.
Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise
külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks.
1