Ajaloo kt Meinhardid (0)

11. Meinhardi ja Bertholdi tegevus;
Meinhard hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes olevate liivlaste piirkonnas. 1186 . aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida . 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema.
Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold . Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.
13. Rüütlite esimene sissetung eestisse;
1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid ja toetasid sakslasi. Nõudmisi ei võetud vastu. Läbirääkimised paraku üksteise vahel ei õnnestunud. 1208. aasta sügisel ründasid sakslased Ugandisse. Kohe algas rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine . Otepää linnus süüdati põlema. Ugandlased kutsusid appi sakalased ja tegid kiire vasturünnaku latgalitele.
15. Viljandi piiramine;
Sõda muutus julmemaks. 1211 aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse piiramine. Algselt ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati. Osad vangid toodi linnuse juurde, kus nad tapeti hirmuks teistele. Esimesel kokkupõrkel suudeti sakslased tagasi hoida eduga ja saadi vaenlase sõjavarustus. Siis kasutasid sakslased esimest korda kiviheitemasinat, millega tekitati suurt kahju (öösel). Sakslased suutsid ühest küljest seina maha saada, aga seal oli teine sein ees. Eestlased suutsid süüdatud linnuseosa kutsutada ja hommikuks isegi linnuse taastada. Kuuendal päeval hakati läbirääkimisi pidama veepuuduse tõttu linnas. Linnusesse lubati ainult preestreid, kes pühitsesid linnust ja inimesi püha veega, kuid suuremat ristimist ei toimunud "liigse verevalamise tõttu". Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangi, kiirustas vaenuvägi tagasi.
17. Kolme maleva manööver;
Peale Ridala ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema. Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Saarlased pidid sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia linna. Läänlaste ülesanne oli Toreida liivlaste ründamine, sakalaste ja uganlastel latgalite ahistamine, et need need (saksa liitlased) ei saaks Riiale appi minna. Saarlased taganesid, kuna kartsid jääda kahe tule vahele, sest oli näha 2 ristisõdalaste koge .
Teised maakonna malevad olid tegutsenud samal ajal liivlaste ja latgalite aladel. Suuremat midagi ei saavutanud, sest rahvas oli jõudnud pugeda peitu linnusesse. Ühisaktsioon ei toonud tulemusi. Osalenud jõududes jäi rahvast ainult vähemaks.
12. Mõõgavendade ordu:
1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu "kristuse sõjateenistuse vennad" Ordu liikmeteks said elukutselised sõjavennad. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister . Ordumehed jagunesid mitmesse kategooriasse: Rüütelvennad, preestervennad ja teeniatevennad. Sellise väega õnnestus sakslastel Liivlased ristiusku pöörata.
14. Võnnu piiramine ja ümera lahing:
1210. aastal toimus Eestlaste vasturetk. suur ühendmalev läks piirama võnnu linnus millest oli saanud mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. suurte puuvirnade abil prooviti linnus põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Alt ja ülevalt rünnates viidi linnuse kaitsjad karvasesse olukorda. Eestlased oleksid võitnud, aga lahkusid, sest abivägi oli võnnupoole teel. Võnnulased hakasid koos liivlaste ja latgalastega Eestlasi jälitama.
Ümera lahing:
Eestlased liikusid üle koiva jõe ja jäid ümera äärde valitsema . Jälitajad arvasid, et need "paganad" tõmbasid uttu , kinnitasid seda ka jälitajad. Ümera-äärses metsas tungisid eestlased aga ootamatult kallale vaenlastele. Eestlased võtsid vange ja tapsid paljusi, kõik oli edukas.
16. Toreido vaherahu koos eellooga:
Toreida alla ilmusid kindlal kokkulepitud päeval. Linnus piirati sisse, algas selle ründamine. Liivlastest ja Sakslastest ammukütid tulid linnustest välja kohe. Eestlased pidid taganema. Eestlased pidid paluma rahu ja nõustuma ristimisega :D.