Talurahva olukord 13-16. sajandil (0)

Talurahva olukord 13­16. 
sajandil
Kati Ki psaar
PH1 
 
 
Muinas­Eesti  haldusjaotus , mis 
kehtis ka 13. sajandil enne 
ristisõdijate tulekut. 
• Teatud pi rkonna  talud  moodustasid kihelkonna 
(45).Esmajoones välisohu tõttu olid   kihelkonnad  li tunud 
suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8  maakonda : 
Virumaa, Rävala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, 
Harjumaa, Saaremaa. Kesk­Eestis kus välisoht kõige 
väiksem säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, 
Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel 
li tunud maakondadega või  omaette  maakonnaks.
 
 
               Elu 13. sajandil Eestis
• Kolmeväljasüsteem­ Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul 
põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas.
•  Adramaa ­ Sellise suurusega põllumaa, mida  hariti  ühe adraga.
• Linnus­  Muistne  kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast. (Nt. 
mägilinnused, Kalevipoja sängi tüüpi  linnused .) 
• Rehielamu­ Palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu kui 
tootmishoone . Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati 
ahjuga toas ehk rehes.
• Kihelkond­ Haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad. 
( 13.saj. Eestis 45 )
• Maakond­ Haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad. ( 13.sai.oli 
Eestis 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, 
Saaremaa, Ugandi ja Sakala.
• Kolmeväljasüsteem­ Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul 
põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas.
 
 
   Eestlaste olukord p ärast 
ristiusustamist
• Talupoegade õiguslik olukord halveneb.
• Teotöö kohustus. 
• Pidid ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid.
• Seati sisse talurahva  koormised : kümnis,  hinnus .
• Talupojad pidid ülal  pidama  preestrit ja maksma kirikumaksu.
• Talurahva majanduslikud tingimused muutusid kitsamaks­ kaubandus ja 
meresõit jäeti linnakodanike hooleks.
• Eestlased pidid isandate sõjakäikudele kaasa minema.
• Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka 
maarahva esindajad.
   Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine
 
 
Muutused pärast Järiöö ülestõusu 
tõid kaasa:
• Mõisnikud hakkasid rohkem nõudma raharenti.
• Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma.
• Aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada.
• Suurenesid ehitamis­ ja küüdikohustused.
• Kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena
• Tõsteti koormisi. 
• Talukoha eest rendi  tasumisel  hakkas  esikohale  tõusma  teoorjus , eriti 
eramõisates.
• 16.saj.alguseks oli enamik talupoegi kaotanud põhilised isiklikud 
vabadused­ oli kehtestatud pärisorjus.
   
 
 
Muistne Vabadusvõitlus (1208­
1227) 
Vabadusvõitluse kaotuse põhjused:
• Koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega­ latgalitega, liivlaste ja 
leedulastega.
• Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad.
• Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult.
• Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased,  latgalid  ja eestlased 
ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid.
• Vallutajate taga  seisis   Rooma  katoliku  kirik .
• Eestlastel oli puudu elavjõust.
• Eestlased pidid  taluma  mitme riigi vallutusretki.
•  Sakslastel  oli parem relvastus.
•  Sakslased  võisid oma vägesid pidevalt  uuendada .
• Eestlastel puudusid kogemused.
• Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed.
 
 
                         Vana­ Liivimaa
• Wolter von  Plettenberg ­ Liivi  ordumeister , kes suutis ajutiselt Vana­
Liivimaa  sõjajõudusid ühendada ja  venelasi  lüüa. Nii õnnestus tal 
kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel.
• Hans Susi­ Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti 
keelde.
• Balthasar  Russow ­ Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. 
Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse “ Liivimaa provintsi 
kroonika “, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid.
• Adrakohus­ Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, 
üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua.
•  Adratalupojad ­ Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu 
suuruse arvestamisest adramaa järgi. 
•  Raad ­ Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut.
•  Gild ­ Kaupmeeste ja käsitööliste ühendus.
•  Tsunft ­ Linna käsitööliste ühing, mis korraldas tootmist ning ühtasi oma 
liikmete era­ ja seltskonnaelu.
 
 
• Maapäev­ Enam –vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. Neil arutati 
tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati 
maksud . Seal oli  esindatud  4 seisust.
• Kivilinnus­ Kivist  kaitseehitis . Maahärrad lasid need rajada enda ja vasallide 
kaitseks.
• Teotöö­ Talupoegade  koormis . Talupojad olid kohustatud aastas kindel arv 
päevi mõisas oma  riistade  ja loomadega tasuta tööd tegema.
• Hinnus­ Talupoegades koormis, mis kujutas endast kindlaks määratud 
naturaalmaksu.
• Kümnis­ Talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist.
• Liivi ordu­ Liivimaa  katoliiklik  rüütliordu.
•  Toomkapiitel ­ Kõrgeim vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast 
ehk kanoonikust.
• Wanradt­Koelli  katekismus ­ Esimene eesti keelne  luterlik  katekismus. Selle 
panid kokku S. Wanradt ja J.  Koell .
• Russow’i kroonika­ 16. saj. teisel poolel Tallinna Pühavaimu kiriku eestlasest 
õpetaja B. Russow poolt kirjutatud alamsaksakeelne kroonika.  Kroonikas  on 
kirjeldatud Liivi sõja aegseid südmusi.
• Maahärrad­ Enam­vähem sõltumatud valitsejad, kes omasid oma maad. 
Nende  valdused   kujutasid  endast väikeseid feodaalriike.
 
 
                   Liivimaa haldusjaotus
• Põhja­Eesti (  Revala , Harju­ ja Virumaa ) ­ Taani  valdus .
• Kesk Eesti ja osa  saartest  ( Sakala, Mõhu, Järvamaa, Nurmekund, osa 
Vaigast, osa Läänemaast, osa  Saaremaast , Muhu ja osa Hiiumaast ning 
teised saared) – Liivi Ordu.
• Kagu­Eesti ( Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast ) – Tartu  piiskopkond .
• Lääne­Eesti ja osa saartest ( Enamik Läänemaast, osa Saaremaast ja osa 
Hiiumaast ) –Saare Lääne piiskopkond.
• Läti alad­ Riia peapiiskopkond.
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9