50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkaret
Õppematerjali autor
ordu, Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond, Lääne- Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond, Läti alad- Riia peapiiskopkond. 2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada 3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes. 4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid, kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et
Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest. Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust. Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide
Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest. Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust. Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide
Noorem rauaaeg 800-1200 pKr •viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked •viikingid Venemaal- varjaagid- arvatavasti alus Vene riigile Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr 3. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 13. sajandi alguses oli Eestis 45 kihelkonda 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 4 väikemaakonda/kihelkonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Väiga, Jogentagana Eestlaste suhted 7.-11. sajandil naabritega- •Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head •Henriku Liivimaa kroonika järgi olevat eestlastel olnud latgalitega relvakonflikte, kus viimased said rohkem kannatada. •Leedulased tegid mitmeid rüüsteretki Eestisse •Vana-Vene riigiga olid üldiselt rahumeelsed. •10. sajandi lõpul suhted halvenesid, vene vürstid üritasid oma valdusi laiendada. •11. saj 30-60tel löödi tagasi venelaste katse alistada Eesti, järgnevast
MÕISTED Kiviaeg 8.aastatuhat-2.a.t.e.Kr o Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (8.a.t.-4.a.t e.Kr). Töö-ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega. o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatu
10. Vana-Liivimaa rigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema.baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.Leedu hõimud jäidki alla heitmata, kurelased ja semgalid alistati pärast pikemat vastupanu alles vastavalt 1267. Ja 1290.aastal. Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana.Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ,
lahingutes. ● osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud). Eesti talupoegadel oli kasutada oma põllumaa, kuni 16.saj alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati esialgu ka põllumajandussaaduste ülejääkidega vabalt kaubitseda. 4. Sunnismaisuse kujunemine ● Koormiste tõustes hakkasid talupojad põgenema, selle vältimiseks sõlmiti lepped pagenute välja andmiseks. ● 15. sajandil tekkis põhimõte “mees või võlg”– see tähendas, et pagenud talupoja vastu võtnud mõisnik pidi talupoja kas tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud koormised. ● Põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra - ehk haagikohtunikud, sest oluline oli tagasi saada tööd tegev talupoeg. ● 16. sajandi alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused – oli kehtestatud pärisorjus
6. Pöide Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust 7. Vesse- saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal. 8. Maasilinn- kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna 9. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani kuningas müs 19 000hõbemarga eest eestimaa saksa ordule 10. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile 8.Maarahvas 14.-16. saj 1. talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu-talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. 2. haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaanmiseks ja tagasitootmiseks loodud ametikohad. 3. Pärisorjus ja sunnismaisus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab deodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid