ise teosesse siiski väga suurel määral sisse see oli tema looming, tema enda kunst ja mõte, rahvaluule oli temale vaid lähtepunktiks. Peamiselt on need folkloristid kes on palju seda teost kritiseerinud, et autentse folkloori osakaal terves teoses on minimaalne, aga ta kasutaski Euroopa eeposte süzeid. Näiteks Kalevipoja kalju külge aheldamine on välja toodud väga mitmetes vanades eepostes, aga ta kirjutaski ,,Kalevipoja"siiski andeka luuletajana, kasutades küll teistelt laenatud motiive, kuid oma loominguliselt kokku panduna. ,,Kalevipoeg" on lõppkokkuvõtteks väga lihtsatel põhjustel eesti kultuuri alussammas. Alussammas eesti rahvusele, sest kui poleks eepost, poleks ka õiget rahvust. Eepos annab rahvusele oma iseloomu. Eepos, kui esimesi kultuurilisi teoseid pani aluse kirjakeele-ja mõtte edasisele arengule ning
pettumuseks oli kodupubliku jahe vastuvõtt. Sestap võttis vastu tellimuse veel kuuele sümfooniale .Need sümfooniad, nr.93-104, ongi Haydni loomingu absoluutne tipp. Haydnit püüti muuseas päriseks Londonisse kutsuda. Kuid Eszterhazy õukonnas oli vahepeal olukord muutunud -- troonile oli pääsenud järgmine vürst, kes kutsus Haydni teenistusse tagasi. 1795 jäigi Haydn lõplikult Viini. Uus vürst ootas Haydnilt eelkõige toretsevat kirikumuusikat. Sellel perioodil kirjutaski 6 missat ning oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad." Alates 1803.aastast ei kirjutanud enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydnit respekteerisid ka Austria vaenlased -- kui Napoleon 1809.a Viini tungis, käskis ta helilooja maja juurde välja panna relvastatud auvalve. Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest
Peab novellis oluliseks sündmust . ta oli väga hea kujutaja(kõiges) ja ka väga hea psühholoog. Puskin on tõlkinud palju Merimee ballaade. "Kuninga nägemus", "Vanja" Merimee ise on aga kirjutanud Puskinist, Gogolist, Durgenjevist. 1863 valiti ta venemaa kirjanduse sõprade seltsi liikmeks. 1845 "Carmen" üks olulisemaid ja tuntumaid teoseid, mis sai eelkõige tuntuks ooperina. Charles Dickens. Sündis kaarikut ajal, kuid küpsiseikka jõudes olid kohal rongid. Vb selle pärast kirjutaski ta oma esimese romaani vanast ausast punase ninaga kutsarist. Kümme aastat hiljem ilmub romaani "Dombey ja Poeg" lehekülgedele tuldpurskav koletis rong mille rataste all sureb ka üks peategelasi. Dickens konkureeris vabalt massikirjanduse tootjatega, ka tema romaane müüdi jaamakioskites. Dickens personifitseeris kurja, andes sellele inimese kuju. Ta ülendas madalat ja julma armastuse ja kaastunde kaudu. Thackeray Väljapaistvaid inglise satiirikuid, dickensi alaline võistleja
olema omal alal väga professionaalsed. ,,Rigoletto" on G. Verdi ooper kolmes vaatuses F. M. Piave libretole Victor Hugo näidendi ,,Kuningas lõbutseb" ainetel. Sel perioodil, kui ,,Rigoletto" loodi oli ooperipublik küllaltki konservatiivne. Nad olid väga kriitilised stseenide ja muusika ülesehituse suhtes. Verdi aga arvas, et ooperi vallas ei peaks kõik olema piiritletud ja, et karaktereid võiks käsitleda palju laiemalt ning lasta oma mõttel lennata. Just seetõttu kirjutaski ta ooperi, mis koosneb täielikult duettidest ja milles puudusid ooperile omased suured ja meeleolukad lõpuansamblid. Ta uskus, et tegevus peab arenema loomulikul kujul ning nii tulevad karakterid ja nendele iseloomulikud jooned paremini esile. Kuna ooper on kirjutatud ajal, kui Verdi kaotas oma naise ja 2 last, puudutas teose süzee heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse ja tähenduse.
sajandil. Huvipakkuv on itaalia helilooja G. P. Da Palestrina ühe kaalukama teose ,,Missa Papae Marchelli" saamislugu. Nimelt oli Trento kirikukogul plaanis keelustada kirikus polüfoonilise muusika esitamine. Põhjuseks toodi liialt keeruline muusikaline faktuur, mistõttu esmatähtsaks peetud tekst ei olnud hästi jälgitav. Eksperdiks paluti tol ajal kiriku ringkondades vastuvaidlematut autoriteeti omanud Palestrina. Helilooja keeldus igasugustest sõnalistest väitlustest ning kirjutaski 1562.-1563.a ,,Missa Papae Marcelli". Selle meisterliku teosega demonstreeris ta, et polüfoonilist muusikat on võimalik kirjutada nii, et muusika ja tekst mõlemad oleksid selgelt jälgitavad. Hiljem hakkavad heliloojad, kasutades vaid ordinariumi osi, kirjutama missasid ka kontsertidel ette kandmiseks. Missasid on kirjutanud paljud heliloojad ntks J.S. Bach, W.A. Mozart, F.Schubert jt. Eraldi tuleb mainida surnute mälestusteks kirjutatud missat reekviemi (lad k requie rahu)
ja suri 15. novembril 1787 Viinis. C.W.Gluck oli metsniku poeg. Kasvas üles keset Tsehhia loodust. Lapsepõlvest peale oli ta harjunud tööd tegema ja jäi kogu eluks lihtsaks ja sõltumatuks inimeseks. Talle oli võõras kasuahnus. Muusikaga tegeles esialgu Prahas, seejärel Viinis. Viinis kohtus ta ka oma aja tuntuima libretisti Pietro Metastasioga, kelle libretodele kirjutasid ooperid kümned heliloojad. Metastasio elegantseile, tasakaalukaile ja südantlõhestavaile libretodele, kirjutaski ta oma esimesed ooperid, mis kahjuks ei väljunud traditsioonilise "opera seria" libreto raamidest.Ta tundis, et need ei vasta enam selle aja nõuetele. C.Wgluck rändas mitmetes maades, tundis huvi rahvamuusika vastu, lõi oopereid ja ballette. Maailmakuulsatest heliloojatest juhibki lavakomponistide edetabelit Christoph Willibald Gluck ja ta on kirjutanud 107 teost. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti
andis talle uuesti raha,et poiss saaks taaskord hihla vedada. Samuti varastati ka see raha. Poisile anti ka kolmas kord raha aga seekord seda ära ei varastatud. Timmi elu muutev leping Ühel pühapäeval kui Timm hipodroomile läks kohtas ta taas meest ruudulises. Mees soovis teha Timmiga lepingu,et poiss võidab kõik kihleveod. Vastutasuks tahtis mees aga Timmi naeru. Timm oli nõus,kuna ta arvas et tal seda naeru vaja ei ole,sest ta isa on surnud. Timm kirjutaski lepingule alla ja ta läks kohe õnne proovima. Timm oli väga õnnelik kui ta võitis,sest selle raha eest saab ta isale uhke hauakivi osta ja kasuemale ja Ervinile ka midagi põnevat osta. Samuti maksis poiss ka kasuema koogipoe võla kinni. Kuidas Timm naeru tagasi sai Kui Timm vanem oli, hakkas ta tööd otsima. Töö leidis ta endale Hamburgi sadamas laeva peal tüürimadrusena. Seal hakkas ta oma naeru igatsema.
homoseksuaal. Holdeni tuju pole kiita ning ta läheb koolimaja juurde Phoebet otsima, öeldes põhenduseks mingi hulluse, saab ta õe klassist välja ning see teatab talle, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Loomulikult pole Holden sellega nõus, ning Phoebe loobub plaanist, kui vennas ta loomaaeda viib, pärast lähevad nad veel parki, kus Holdeni viha hakkab ümbritseva vastu lahtuma. Lõpuks läheb Holden koju, kus ta haigeks jääb, ning haiglas ta sellest seiklusest kirjutaski. 3.Pobleemid, mida käsitleti teoses Raamatus räägitakse tegelikult suhteliselt argistest noorte probleemidest. Õpiraskustest ja vanusega kaasnevatest tujutsemistest. Kuidas noored tahavad juua ja pidutseda, mitte alluda sellele maailmale, mis paneb neid tegema midagi, mida ise ei soovi. Holdeni probleemid olid küll vist veidi raskemate killast, aga kindlasti on ka tegelikult selliseid inimesi olemas. 4.Teose peategelase kirjeldus
Oli parlamendiliige ja jurist. Jäi peast ilma. Utoopia ladinakeelne. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Montaigne Termin "essee" võeti kasutusele tema "Esseedest" vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal ilma rangete mahupiiranguteta. Õppis Rooma ülikoolis juurat, tal olid laiad teadmised kirjandusest ja filosoofiast. Tema humanism oli võrreldes Erasmusega ilmalikum. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski "Esseed". Arutleb eluteemadel nt laste kasvatamine, üksindus, sõprus, julmus, edevus jne. Seiku toob enda elust. Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust. Raamatutest õpitud tarkusest on tähtsam elukogemus. Rüüteleepika Tunnused: harmooniline välimus, füüsiline võimekus, vaimne ja kõlbeline täiuslikkus kõik tasakaalus. Keskaja rüütliromaaniga võrreldes on kujutlusviis konkreetsem, looduspärasem. Näitas elu sõltuvust maistest teguritest ja ühiskonnast.
Samuti ei ole käsitlus Lutherist religioosne, kuigi just katoliku kiriku langemine on siin keskseks teemaks. Võim saksamaal oli jagunenud mitmete institutsioonide vahel, kes kõik lähtusid omakasust. Erinevate ühiskonnakihtide vahel esinesid tugevad vastuolud ning linnas valistes kaupmeeste mentaliteet ja linnakodanlus. Katolik kirik seda aga heaks ei kiitnud. Kuna Lutherit ei katolik kirik ega ka muud usuõpetused ei rahuldanud, hakkas ta looma uut usuõpetust. Nõnda kirjutaski ta 1517ndal aastal välja oma ideedel põhinevad 95 teesi, legendi järgi naelutas need Wittenbergi linnakiriku uksele, tegelikult saatis Mainzi peapiiskopile. Need veendumused rahuldasid Saksamaa vajadusi. Martin Luther oma ideedega ja 1517nda aasta sündmustik on niivõrd oluline ajaloos, et selle põhjal on tehtud ka filme. Üks lausa 2003ndal aastal hollywoodilike maneeridega, mis siiski kogu oma uudsuse ja tänapäevalikkuse juures ei mata tolleaegse aja hõngu.
Suureks kasvasid lastest vaid tema ja õde MariaAnna kes oli samuti hea pianist. Mozart mängis esimesed muusikapalad õe noodivihikust neljaaastaselt; viieaastaselt lõi esimesed klaveripalad. 17631766 läks ta isaga Euroopasse turniirile kaasa ning ta õde mängis Louis XV´le Versailles ja George III´le Londonis.1764 aastal kirjutas ta oma esimesed kolm sümfooniat, samuti kohtas ta Johann Christian Bachi. Kõige rohkem mõjutas teda tutvus Bachiga, kelle eeskujul kirjutaski ta oma esimesed sümfooniad. Rohked reisid olid lastele väga kurnavad, nad põdesid korduvalt raskeid haigusi, mis peatasid reise mitmeks kuuks. 1766.a. jõuti tagasi Salzburgi. Mozart sai nüüd tõsisemalt heliloominguga tegeleda, milleks oli intermeedium "Apollo ja Hyacinttus" 1967.a. asuti elama Viini, kus Mozart kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Teismeeas sai ta selgeks klaverimängu, viiuli ja klavessiini mängimise. 1768 lõpetas ta
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, seda su...
Nii siis läks ta järgmisel aastal tagasi laande. See emane karu jälitas teda jätkuvalt ja see meeldis talle, oli nagu ta sõber. Enda onni jõudes oli seal ka Emili. Ta oskas hästi metsas ellu jääda kuna oli kogu aeg niimoodi elanud. Varsti said nad ka lapse. Kellele pandi nimeks Ursula e. Karuke. Kevadel jooksid nad aga samamoodi ära kahekesi, nii et ikka jäi Niika üksi ja läks tagasi külla. Külas oli tal trükimasin ning suvel kirjutaski ta masinaga seda raamatut. Vahepeal oli juttu õnnetalismanist. Niikal pidi see olema suur soobel ning et õnne oli tuli tast teha topis. Niika aga ei lasknud teda maha. Järgmisel talvel tuli tema juurde Tungalpähkel väga kurva ilmega. Nimelt oli hoopis tema lasknud Niika talimsani maha, aga see toob hoopis halba õnne. Pärast selle teada saamist läks Niika marju korjama. Oli hilissügis ja korjamise ajal hakkas lund sadama. Korraga miski
Johan Skytte, kes oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630.aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. Mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale. Nii kujunes see omamoodi eellaste ülikooli rajamisele. 1631. aastal avati gümnaasium veel Tallinnas ja Riias.’ Juba 1631.aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Järgmise aasta juunis kirjutaski Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Ülikool avati pidulikult 15.oktoobril 1632 ja seda hakati valitseva kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Avaaktusel peetud kõnes teatas Johan Skytte, et ülikoolis võivad õppida mitte ainult aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka talupojad. Tegelikult ei olnud viimastel siiski võimalusi kõrgkooli pääsemiseks. Euroopas levinud tava kohaselt oli ka Tartu ülikoolis neli teaduskonda.
Muusikaajalugu tunti plahvatuslikult huvi alles 18. sajandil, kui 1715. aastal ilmus Prantsusmaal Bonnet-Bourdelot´i perekonna poolt raaamat ,,Histoire de la musique". Pärast seda ilmusid nii Itaalias (1757), Sveitsis (1774), Inglismaal (1766) kui ka Saksamaal (1788) erinevad raamatud muusikaajaloost. Filosoofia ajaloo kohta oli kirjutanud raamatu juba 3. sajandil D. Laertios ,,Filosoofide elulood". Sellest raamatu mudeli järgi kirjutaski Vasari oma kunstnike elulugude raamatu. T. Burnet kirjutas 17. sajandil läbivate lugude kaudu nii roomlaste, kreeklaste kui ka barbarite intellektuaalsest ajaloost. Seejärel hakati uurima kaldealaste, egiptlaste, pärslaste, kartaagolaste, indialaste, jaapanlaste ja hiinlaste ideede ajalugusid (1727 J. Friedrich Reimanni ,,Hiina filosoofia ajalugu"). Tuleb välja, et 16. - 18. sajandil olid inimesed tõesti huvitatud ajaloost ja kõigest sellest, mis varem enne nende aega oli.
Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma. Käo Paul võttis ette isegi Taaveti veksliloo. Taavet oli käinud linnas vanemal vennal (ülikooliskäik jäi pooleli) külas. Karl viis ta tüdrukute juurde ühte kummalisse korterisse. Härta nimeline neiu tegi ettepaneku restorani minna. Seal tulid nende juurde kaks meest, kes väitsid, et nad on Karli koolivennad, kes on rahahädas. Purjus peaga kirjutaski ta meeste vekslile alla. Hommikul märkas Taavet, et rahakott on tühi. Paulil olid aga kurvad kogemused naermisega. Üheksateistkümnendal aastal oli ta olnud sõjaväes moonamuretseja. Ta nägi pealt, kuidas üks moonamees häiriva naeru pärast maha lasti. Paul hakkas katuste teemal naljatama, halvustades laastukatust. Koju jõudnud lasi Taavet sulasel laastukatuse maha võtta. Ise läks ta otsima mehi, kes aitaks uue plekkkatuse peale lüüa. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel
kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma. Käo Paul võttis ette isegi Taaveti veksliloo. Taavet oli käinud linnas vanemal vennal (ülikooliskäik jäi pooleli) külas. Karl viis ta tüdrukute juurde ühte kummalisse korterisse. Härta nimeline neiu tegi ettepaneku restorani minna. Seal tulid nende juurde kaks meest, kes väitsid, et nad on Karli koolivennad, kes on rahahädas. Purjus peaga kirjutaski ta meeste vekslile alla. Hommikul märkas Taavet, et rahakott on tühi. Paulil olid aga kurvad kogemused naermisega. Üheksateistkümnendal aastal oli ta olnud sõjaväes moonamuretseja. Ta nägi pealt, kuidas üks moonamees häiriva naeru pärast maha lasti. Paul hakkas katuste teemal naljatama, halvustades laastukatust. Koju jõudnud lasi Taavet sulasel laastukatuse maha võtta. Ise läks ta otsima mehi, kes aitaks uue plekkkatuse peale lüüa. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel
Selle aasta lõpus koju minnes, märkas ta inimest, kes oli veidikene enne küla maha kukkunud ja külmunud. Kui Niika tema juurde jõudis sai ta aru, et see oli Nganassaan. Ta jätkas küti elu, kuid Emilit ja oma last ei näinud ta enam kunagi. Gauk, kes oli enne Laima mees, lahkus ka külast, kuna sai parema töö. Niika abiellus Laimaga ja nad said mitu last (pojad Anson ja Igar ning tütar Anna). Selles peatükis selgub, et Niikal oli trükimasin ja selle raamatu kirjutaski ta suvel külas olles. Vorm Teos on autobiograafiline, kätkeb endas autori 15-ne aastast eluperioodi, mil ta oli Siberi põlismetsades elukutseline kütt. Nende eluaastate taustaks oli karm ülendav ürgloodus. Peaaegu veel kadudeta rikas looma- ja linnuriik. Loodusrahvad, hingelt niisama puhtad ja usaldavad kui nende elusfäär - põline Põhjamaa loodus. Raamat on jaotatud üheteistkümneks peatuseks ja räägitakse minavormis
mõne konkreetse instrumendi tämbri kaudu.). programmilisele sümfoonilisele muusikale pani oma teosega "fantastiline sümfoonia " aluse. see on ka esimene romantiline programmiline sümfoonia muusikaajaloos ja see sümfoonia on väga seotud berliozi isikliku eluga, selle alapealkirjaks on "episood kunstniku elust". sümfoonia aluseks on see ,et ta armus ühte briti näitlejatari Harriet Smithsoni , aga too ei näitanud ta vastu mingisuguseid tundeid, selle mõjutusel ta kirjutaski selle sümfoonia (1830). sellel sümfoonial on olemas sõnaline programm. sellel sümfoonial on 5 osa: 1. "unelmate kired" 2. "ball" - esimest korda on sümfoonilises muuskas kasutusel 2 harfi .tegemist on valsiga (armastatu petab teda 3. "stsee väljadel" - kujuta ilustat looduspilti, mille keskel toimub midagi koledat- ta armastatu petab teose kangelaks 4. "rongkäik tapalavale" - kangelane oli surma mõistedtud ja ta viidi hukkamispaigale 5
eesmärgita. "Kellavärgiga apelsini", nagu iga laineidlöönud ja ajaproovile vastupidanud teost, ei saa lahutada kontekstist, milles see kirjutati ja milles meie seda loeme. Stanley Kubricku film näiteks annab küll üsna adekvaatselt edasi sisu, kuid paratamatult visuaalsele meediale omastes jämedates toonides ja detailidest loobumise hinnaga. Filmis muide puudub see mainitud vene-maiguline dialekt ja Burgess ise kirjutaski ju loo ikkagi anglo-ameerika maailmale, kus enamik lugejaid ilma lisatud seletusteta sellest niikuinii aru ei saa. Samas suhtume meie siin tänu isiklikule kogemusele hulga teravamalt sellekeelsetesse kaakidesse. Ehk seetõttu läheb eestlasest lugejast mööda ka mujal maailmas paljuarutatud peategelase klassikalise muusika lembus, mis näib olevat sisse toodud lisaks kõigele muule ka tema inimlikustamiseks. Kellavärgiga apelsin Sisu tutvustus
Michel de Montaigne (1533-1592). Michel de Montaigne pärines aadlitiitli omandanud jõuakast Bordeaux’ kaupmeheperkonnast. Ta sai suurepärase hariduse, õppides ülikoolis juurat ning omandes laialdased teadmised eriti antiikse Rooma kirjandusest ja filosoofiast. Teda mõjutasid tugevasti nii stoistlik (Seneca) kui ka platonistlik (Plutarchos) moraalififilosoofiline mõtteviis. Prantsusmaal ususõja vallandanud religioosne fanatism masendas teda. Olles tõmbunud oma mõisa üksindusse, kirjutaski ta just sel ajal oma „Essed“. Need teosed on kirjutatud vabs mina-vormis mingil kindlal teemal. Oma katstuses „Üksindusest“ Montaigne annab lugejale selge pilti, ja tema arvamus on arusaadav : tema näeb üksindust positiivsena. Tema kirjutab: „Kanname oma ahelaid kõikijal kaasas: pole täieliku vabadust, aina pöörame vaate selle poole tagasi, mille oleme maha jätnud; me mõtted on seda täis. «...» Nii tuleb seda siis tagasi juhtida ja koju tuua
puhkes tema karjäär õitsele, kui ta hakkas poseerima trikoodes. Ta hakkas unistama näitlemisest ja uskus, et modellitöö võib saada võimalusest viia oma unistus täide. Ta hankis juristi, et Jimist lahutada ja samal ajal läks tema karjäär aina ülesmäge. RKO stuudiote omanik Howard Hughes kutsus ta võtteproovile ning Twentieth Century Fox otsis samuti uusi tegelasi. Esmalt kohtus ta Foxiga ja pärast proovivõtet kirjutaski ta alla aastasele lepingule. Otsustati, et Normale valitakse uus nimi. Järgides oma iidolit Jean Harlow'd, valis ta üheks nimeks oma ema neiupõlvenime Monroe. Variandid olid Norma Jeane Monroe, Norma Monroe ja Jeane Monroe, aga need tundusid liiga tavalised. Soovitati Marilyni kommenteerides, et see meenutas Marilyn Millerit, kes oli üks kuulsamaid Broadway staare. Norma oli algul väga kõhklev, kuna talle ei meeldinud, et Marilyn oli lühend
Tänapäevani armastan teda ikka veel." 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest. Pärast ema surma 1812. a. muutus Schubert kodune elu väga raskeks. Isa ei sallinud Schubert kiindumust muusikasse, ei sallinud ka poja sõprade vabameelseid vaateid ja pisut boheemlaslikke kombeid. Isa oli endiselt kõikumatu oma otsuses teha pojast õpetaja, ning 1822. aastal lahkus Scuberti kodust jäädavalt. Siis kirjutaski ta oma ainsa kirjanduslikus laadis töö "Minu unenägu" hingevalust sündinud read: "Niisiis, süda tulvil piiritut armastust nende vastu, kes minust ei hoolinud, lahkusin ma jälle kodunt. Läksin oma laule laulma, ja nüüd pikkadeks aastateks." Edaspidigi säilitab ta suhted oma vendade Ferdinandi ja Ignaz`iga, kelledest viimane oli veendunud ateist. Kuid elu lõpuni jääb Schubert loominguliseks miljööks tema sõpradering
Ta kirjutas näiteks: The World Crisis("Maailmakriis") 5 köidet, The Second World War (Teine maailmasõda) 6 köidet jne. Ainsaks romaaniks oli "Savrola." Ise on ta selle raamatu kohta öelnud, et ma olen soovitanud oma sõpradel selle lugemisest hoiduda. 10 Kui kirjanikust minister 1928. aastal oma raamatus "Järelmäng" kirjutas tabas teda eelaimdus, et on juhtumas midagi halba. Oma raamatus ta kirjutaski ta, et inimese kõige sügavamad voorused ongi massilise hävitusvõime tugevdamiseks. Kui on hästi toimiv rahandus, mis seob kogu maailma rahvast. Kuna toimus rahva harimine said kodanikud aru, mis maailmas sündinud. Ajakirjandus ühtlustas ja õhutas ka samas rahvast. Inglismaal toimisid raudteevõrgustikud, moodsad aurulaevad, mootorveokid tõid kohale miljoneid sõjariietuses ja sõjavarustuses mehi erinevatelt lahinguväljadelt kuna oli arenenud meditsiin. Ta sai isegi 1953 10
Hetkel, mil vallavanem on vestlusesse laskunud ja mõnda postitust kommenteerinud inimestega, siis on see pigem negatiivne või kriitiline teema, mis on suunatud otseselt vallavanemale. Jääb mulje, et kuigi enda kaitseks astub ta pidevalt välja, ei tee ta siiski seda oma valla eest. Facebookis tegi vannavanem Raivo Uukivi kokkuvõtva postituse, et kuidas vallal läheb ja mis on erinevate valdadega liitumisel plussid ja miinused ja mida teised vallad sellest arvavad. Oma postituse lõppu kirjutaski ta üleskutse, et kõik kes elavad Raasiku vallas, võiks olla ikka sisse kirjutatud ka siia. Vahetult pärast postitust ilmus esimene küsimus: mida annab mulle Raasiku valda ümberkirjutamine, kui ma hetkel elan paberite järgi Rae vallas. See oleks olnud ideaalne võimalus vallavalitsusele, et tuua välja mõjukamad põhjused. Kas seda tehti? Vastus on eitav. Samamoodi käitub vald, nagu ta oleks eile teada saanud, et nende töökohad on ohus ja
üsna kergesti meelde (kergesti pähe õpitavad). Ajaloost on ka teada, et Liivil oli muusikaga teatav suhe, on ka spekuleeritud, et Liiv hakkas luuletajaks just see tõttu, et muusikuks polnud tal võimalik saada. Liiv olla endale hankinud väikese harmooniumi, kodus olevat aga selgunud, et üle poolte häälte on sel üleüldse katki või sootuks puudu, see avastus murdis tundliku noormehe sootuks. Ja kirjades Jakobile kirjutaski Juhan, et saatus nagu ei soosiks tema muusikuks saamist ja seega mattis ta selle mõtte maha. Muidugi ei saa seda seika sajaprotsendilise tõena võtta ja võimegi jääda sepekuleerima, et kui Liiv oleks elanud paremates elutingimustes ja saanuks endale lubada korralikku klaverit, kas siis oleks meil luulemeistri asemel olnud edukas muusik- seda ei saagi teada. Olgugi, et Liivist ei saanud muusikut, on tema tekstid jõudnud muusikamaailma
olid sellele allakirjutamise tagajärjed Eestile? Baaside leping oli NSV Liidu väljatöödatud leping, mille kohaselt ta viib oma väed sisse Balti riikidesse. Eesti kirjutas sellele alla, kuna üks Poola allveelaev tahtis Tallinna sadamas varjupaika, aga kui Venemaa sellest kuulis, tõstis ta kisa, et Eesti lubanud olla ju neutraalne ning kui töö baaside lepingule nüüd alla ei kirjuta, siis NSV Liit ründab teda. Seega kirjutaski Päts baaside lepingule 28.sept. 1939 alla. Veel kirjutasid alla Läti 5.10 ning Leedu 10.10 Sellest keeldus aga Soome Eestisse toodi 25000 sõdurit. 50. Sõjaväebaaside rajamine Eestisse. Sõjaväebaasid rajati Éesti peale seda, kui Päts kirjutas peale NSV Liidu ähvardust alla baaside lepingule. 51. Baltisakslaste lahkumine Eestist. Baltisakslased lahkusid Eesti aladelt kui nad olid kaotanud sõja Moskva ja Stalingradi all.
kontserte. Kontserditsüklit saatis erakordne menu ja Haydnile omistati ka Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraad. Viini naases ta rikka ja kuulsana, kuid pettumuseks oli kodupubliku jahe vastuvõtt. Sestap võttis vastu tellimuse veel kuuele sümfooniale .Need sümfooniad, nr.93-104, ongi Haydni loomingu absoluutne tipp. 1795 jäi Haydn lõplikult Viini. Uus vürst ootas Haydnilt eelkõige toretsevat kirikumuusikat. Sellel perioodil kirjutaski 6 missat ning oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad." Alates 1803.aastast ei kirjutanud ta enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydn Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat.
morfoloogilisi elemente. Vabad morfeemid jagunevad omakorda sõnaliikideks. Morfoloogia põhimõisted Seotud morfeem e afiks on morfeem, mis esineb alati osana sõnast. Seotud morfeemid jagunevad omakorda grammatilisteks tunnusteks (kiirele) ning tuletusliideteks (nt kiiresti). Morfoloogia põhimõisted Kliitik on seotud morfeem, mis liidetakse juba muudetud sõnavormile või lausa tervikfraasile. Kas Mallegi kirjutas? Kas Malle kirjutaski? Malle kirjutas täna kolm kirjagi. Afiksite liigid Sufiks on tüvele järgnev afiks. leijona-lle 'lõvile' (soome keel) Afiksite liigid Prefiks on tüvele eelnev afiks. no-cal 'minu maja' to-cal 'meie maja' mo-cal 'sinu maja' amo-cal 'teie maja' i-cal 'tema maja' in-cal 'nende maja' (possessiivsuse väljendamine nahuatli keeles) Afiksite liigid Infiks on tüve sees asuv afiks. isriq 'ta varastas' istariq 'ta varastas endale'
Oma loomingusse suhtus ta aga erakordse rangusega. Näiteks ainsasse luulekogusse, mis Lermontovi eluajal avaldati (1840), pani ta kõigest 28 luuletust. Alles 1837. aasta paiku näis talle, et ta on küps kirjandusse astuma. On üsna iseloomulik, et ta otsustas oma esimese luuletuse avaldada just Puskini ajakirjas "Sovremennik". Lermontov oli Puskinit austanud juba lapsepõlvest peale ja seda rangemini tabas teda teade Puskini ootamatust surmast. Selle traagilise sõnumi ajal kirjutaski Lermontov luuletuse "Poeedi surm". "Poeedi surma" kirjutamise ajal valitses Peterburis pinev õhkkond: traagiline sündmus oli vapustanud kogu linna, luuletaja maja ees tunglesid kümned tuhanded inimesed, valitsus oli tõelises paanikas. Just sellises olukorras ärataski üldsuse tähelepanu luuletus, mis mõistis hukka nii mõrtsuka kui ka kogu kõrgema seltskonna. "Poeedi surm" levis kiiresti tuhandeis käsikirjalistes eksemplarides,
Võib pidada ootuspäraseks, et Kangro esimene luuletuskogu rajaneb täpsetel looduspiltidel (Kruus, 2003: 13). Kangro lapsepõlv möödus suurte ajalooliste sündmuste taustal Esimene maailmasõda, Eesti iseseisvus, Vabadussõda. Aga sel ajal ei haaranud ajalugu nii sügavalt tavaliste inimeste ellu. Sõdurid peatusid küll ka Rüütlil ja üks neist kinkis poisile omatehtud ,,lauliku", et ta võiks sinna tolleaegsete noorte inimeste eeskujul laule kirjutada. Sinna raamatusse kirjutaski tulevane luuletaja esimese omatehtud värsi (Ristikivi, 1967: 8). Koolis hakkas Bernard käima Eesti Vabariigi ajal 1919. aasta sügisel. Kohalik oeküla algkool asus kodu lähedal, kunagise Kiltre talu majaaseme tõttu nimetati seda Kiltre kooliks. Ta pandi koolis kohe teise klassi, kuna ta oli kodus õppinud kirjutama, lugema ja joonistama. 1922. aasta sügisel asus tulevane kirjanik õppima Vana Antsla mõisas asuvasse Antsla kõrgemasse algkooli viiendasse klassi ( Kruus, 2003: 14).
Ta kirjutas ainult ühe romaani teised raamatud sisaldasid tegelikku elu. Ta kirjutas näiteks: The World Crisis("Maailmakriis") 5 köidet, The Second World War(Teine maailmasõda) 6 köidet jne. Ainsaks romaaniks oli "Savrola." Ise on ta selle raamatu kohta öelnud, et ma olen soovitanud oma sõpradel selle lugemisest hoiduda. Kui kirjanikust minister 1928. aastal oma raamatus "Järelmäng" kirjutas tabas teda eelaimdus, et on juhtumas midagi halba. Oma raamatus ta kirjutaski ta, et inimese kõige sügavamad voorused ongi massilise hävitusvõime tugevdamiseks. Kui on hästi toimiv rahandus, mis seob kogu maailma rahvast. Kuna toimus rahva harimine said kodanikud aru, mis maailmas sündinud. Aiakirjandus ühtlustas ja õhutas ka samas rahvast. Inglismaal toimisid raudteevõrgustikud, moodsad aurulaevad, mootorveokid tõid kohale miljoneid sõjariietuses ja sõjavarustuses mehi erinevatelt lahinguväljadelt kuna oli arenenud meditsiin.Ta sai isegi 1953 10
17aastaselt hakkas tütarlastekooli kasvandik juba oma isa "Pärnu Postimehe" toimetamise töös aitama ning kui papa Jannseni parem käsi haigeks jäi, oli vanem tütar Lydia see, kes tema etteütlemise järgi artikleid üles kirjutas. (Mihkla 1965: 69) Lisanime "Koidula" sai ta ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobsonilt, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi - see tähistas "koidu" aega (Lydia Koidula. WWW). 1861. aastal kirjutaski ta oma esimese eestikeelse teose, jutukese "Kivirist" , mis ilmus sama aasta augustikuus "Pärnu Postimehe" veergudel. 1863. aastal otsustas Jannsenite pere jälle kolida, ja seekord Tartusse. Elama asusid nad Tiigi tänavale. Ta jätkas isa
mahupiiranguteta. · Rooma ülikoolis õppis juurat, laiad teadmised antiikse rooma kirjandusest ja filosoofiast. · Teda mõjutas nii stoitsistlik (Seneca) kui platonistlik moraalifilosoofiline mõtteviis. Säilitas siiski oma sõltumatu hoiaku. Tema humanism võrreldes Erasmusega märksa ilmalikum. · Bordeaux' parlamendi nõunik, hiljem linnapea. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski ,,Esseed". · Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel. ,,Laste kasvatamisest", ,,Üksindusest", ,,Sõprusest", ,,Julmusest", ,,Edevusest" jne. ,,Sellest, et filosofeerimine on surema õppimine". Kõiki ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. Toob ohtralt tsitaate antiikaja suurvaimudelt. Seiku ja tähelepanekuid toob ka enda elust. · Elu õnne kehastab elu nauding seetõttu on teda ka epikuurlikuks filosoofiks peetud.
lugejatele. Nii muutis Dickens selle romaani lõpu ära. Ka Thomas Hardy kirjutas uued lõpud, jättes lausa kaks lõppu: ühes said armastajad kokku ja teised mitte. Naturalismi puhul on oluline konseptsioon mis tihti läbib tegelasi: konseptsioon inimesest kui loomast. Inimene on loom ning geneetiline olend. Need olid teaduslikkuse viljad. Oldi hakatud tähele panema et pärilikkus võib kontrollida inimest. Zola suures osas kirjutaski nii et halbade vanemate laps ei saanud elada õnnelikku elu. Tänapäeval usume me et inimene võib sellest välja murda kui ühiskond teda aitab. naturalism oli fatalistlik , mis oli väga tugev prantsuse kirjanduses. Sajandi lõpul oli konseptsioon et inimese kurjust näitab tema füüsis: nt madal laup jne. Argumenteeriti et selline inimene ei pruugi olla meeldiv. Sellel ajal oli ka selline konseptsioon kriminoloogias ja seda oli ka kirjanduses. Nt
põhitegevuseks oli saanud Läänemaa talude ning mõisate kaitsmine revolutsioonituhinas marodeerima hakanud vana sõjaväelaste eest. Kui sakslased 1918. aasta veebruari teisel poolele Lääne-Eesti saartelt mandrle liikusid, deklareeris E. Põdder 21. veebruaril Haapsalusse jõudnud Saksa väekolonni juhatajale major Steffensile, et käimasolevas saksa-Vene sõjas,jääb tema polk neutraalseks iseseisva Eesti Vabariigi sõjaväeks. Peale mõningaid kõhklusi kirjutaski major Steffens vastavale kokkuleppele alla ja 1. Eesti polgule jäid relvad kätte. Kuid mehi ole selles polgus pigem diviisijagu peale kahe pataljoni vangilangemist eelmise aasta oktoobrikuus Muhumaal ikkagi veel 9000 ringis. E. põdder oli üks kolmest eesti ohvitserist, keda Eesti Ajutine Valitsus 12. märtsil 1918 ülendas kindralmajoriks. Pärast Eesti sõjaväe laialisaatmist jäi E. Põdder Tallinnas, kus oli Burgerwehri
jumalad asendusid linna ülistamisega. Teater omastas poliitilise allteksti. Kreeklased ise hakkasid otsima poliitilisi nüansse näidendites. Vormistati nö Periklese traagiline süü temal lasuv süütegu, mis lasus tema suguvõsas, isiklikult ta polnud süüdi. 430. aastal eKr puhkes Ateenas katkuepideemia ning Periklese vaenlased hakkasid näpuga Periklese peale näitama. Hakati nõudma tema pagendamist. Nõudjate hulgas oli ka Periklese kaaskondlane dramaturg Sophokles, kes sel hetkel kirjutaski näidendit ,,Kuningas Oidipus". Oidipus oli Teeba päästja ning ,,süütu" nagu Perikleski. Vasturääkivus näidendis: Teeba asus Spartas ning oli Ateena vaenlane, kuid Delfi oraakel andis ennustusi. Aischylose loogika järgi oleks pidanud Oidipus võitjana asjast välja tulema. Sophokles valis sellise müüdi, kus loogika ja intellekt olid seotud. Aischylosel oli inimene kõrgele tõstetud ja mingil tasandil suhtles jumalatega. Sophokles paiskas aga inimese tagasi maa peale pimedusega
vallas tõsiselt pingutama Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Uppsala ülikooli kantsler Skytte eestvõttel rajati 1630. a Akadeemiline gümnaasium Tartusse, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale, ja 1631. a Tallinnasse (hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) ja Riiasse juba 1631. a esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks ja järgmise aasta juunis kirjutaski Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule 15. oktoobril 1632. a avati Academia Gustaviana, kus oli Euroopas levinud tava kohaselt 4 teaduskonda: filosoofia (seal alustati õpinguid), usu, õigus ja arstiteaduskond, õppekeel oli ladina keel, et saaks omandada laiemat haridust õppides ka teistes Euroopa ülikoolides esimene kantsler Skytte õppetöö põhilised vormid: loengud ja dispuudid esinemis ja vaidlusoskuse arendamiseks, õppetöö
,,Esseede" vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal ilma rangete mahupiiranguteta. Rooma ülikoolis õppis juurat, laiad teadmised antiikse rooma kirjandusest ja filosoofiast. Teda mõjutasid nii stoitsistlik (Seneca) kui platonistlik moraalifilosoofiline mõtteviis. Säilitas siiski sõltumatu hoiaku. Tema humanism võrreldes Erasmusega märksa ilmalikum. Bordeaux' parlamendi nõunik, hiljem linnapea. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski ,,Esseed". Arutleb kõikidel eluteemadel: ,,Laste kasvatamisest", ,,Üksindusest", ,,Sõprusest", ,,Julmusest", ,,Edevusest" jne. Kõiki ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. Toob ohtralt tsitaate antiikaja suurvaimudelt. Seiku ja tähelepanekuid toob ka enda elust. Elu õnne kehastab elu nauding, mistõttu on teda ka epikuurlasest filosoofiks peetud. Kaitseb loomulikkust ja imetleb elutäiust inimeses. Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust
saavutused, arvustas Prantsusmaad, et riik on maha jäänud. Kirjandusliku poole pealt tutvus ta Shakespeare´i teostega ja oli vaimustatud. Klassitsism Prantsusmaal aegunud- seda leidis ta võrreldes Shakespeare´iga. Ilmusid ,,Brutus" ja ,,Caesari surm". Pöördus Prantsusmaale tagasi, tema ,,Filosoofilised kirjad" ei meeldinud võimule ja lahkus Pariisist. Leidis haritud ja kauni markiisi, kes pakub talle kaunis lossis 10 aastat peavarju. Voltaire arendab oma filosoofiat. Ta kirjutaski nii näitekirjandust kui filosoofia alast, ajaloolised uurimustööd ja ka luuletused- mitmekülgne. Kuid tänu mõnele eestkostjale, saab armu ja saab Pariisi tagasi minna. Sai isegi mingi õukonna ameti aga pöördub tülli, kuna on liiga kriitiline. Päästab aga see, et Friendrich II (Preisimaa) kutsub ta oma õukonda. Voltaire ja Freidrich II ühendavad jõud(valgustus). Aga liiga omakasupüüdlikud, Voltaire pettub valitsejas, kirjutab ka teose, mis põletati. Pöördub tagasi
tippude vahel. See on Fieldingi kirjapandud paradoks. See teema mängib Euroopa kirjanduses üpris laialt ja mida aeg edasi seda rohkem ja sellest areneb välja detektiivkirjanduse teema. Enamasti keskendutakse kriminaaluurimisele. See on kooskõlas ka sellega, et 18.sajandil loodi järelvalve uurimisorganid nii Inglismaal ja Prantsusmaal ja natuke hiljem Saksamaal. Fieldingi puhul tõstetakse esile kahte romaani: ,,Joseph Andrews". Kui Richardsonil oli teos ,,Pamela", siis Fielding kirjutaski teose ,,Joseph Andrews". Need teosed on omavahel seotud. Fileding kirjutab selle meessoo vaatepunktist. Rischardsoni ja Fieldingi puhul on erinev ka see, et Richardson esindab sentimentaalset käsitlusviisi. Richardson räägib meile kurva loo, siis Fieldingi puhul on sellele antud koomiline varjund. Fielding on valgustuskirjanikest üks humoorikamaid. Temal on igasugused naljakad juhtumised. Ühiskonnakriitika vastu võitlemine.
Goethe läkski poliitikasse. Piir romantilise ja hilise klassitsistliku Goethe vahel, riigiteenistusse astumine sundis teda otsima uusi ideoloogiaid. ,,Wilhelm Meistri teatrikutsumus" tema teine teos, kus noor haritud mees leiab mingi väljapääsu ummikust. Väljapääsu nägi Goethe kunstimaailma põgenemises. Goethe ise oli ennast jõudnud proovida teatri vallas selleks ajaks. Rahvuslike farsside proovimine, üritas leida rahvuslikke juuri. Oli ka kirjutanud juba eel-Fausti. Edasi kirjutaski selle teatrikutsumuse, see romaan jääb tal lõpetamata. Olles juba Weimari hertsogi teenistuses läks ta Itaalia reisile 80nendate lõpul. Pärast seda puhkes Prantsuse revolutsioon ja Goethel ei olnud kirjanduse jaoks enam aega (poliitilisi sündmuseid palju), 90nendate keskel pöördub tagasi selle romaani juurde, aga selleks ajaks on ta vaated lõplikult muutunud. 1770nendate esimene pool tormi ja tungi aeg, palagani farsid jne lähedane romantikutele.
Seal kirjeldas D oma muljeid sunnitööst. Selles teoses pöördub ta Dante poole (,,Jumalik komöödia") see osa, kus kirjeldatakse põrgut. Oluliseks saab üks tegelastest. D kirjeldab üht aadlisoost tegelast Iljinski. D-t huvitab see tegelaskuju, kellel on ka reaalne prototüüp. Ta saadeti sunnitööle sellepärast, et ta oli tapnud oma isa. Talle määrati 20-aastane sunnitöö. Teist osa kirjutades avastati, et see mees ei olnud oma isa surmas süüdi. Teises osas ta kirjutaski ta sellest teadasaamisest. Vendades Karamazovites kavandab samuti üks vendadest oma isa mõrva. Isa tapetaksegi, Dimitri mõistetakse süüdi, kuigi ta tegelikult süüdi ei ole. Palju on pöördumisi maailmakirjanduse traditsiooni poole. Olulisimaks autoriks on alati olnud Victor Hugo. D pöördub kahe Hugo teose poole ,,Hüljatud" ja ,,93. aasta". Oluliseks figuuriks on D jaoks alati olnud Schiller. Schilleri teemaga on seotud kõige rohkem Dimitri
Venemaal oli B ebasoosingus, ei tahetud avaldada. '25 ilmus Venemaal siiski imekombel ta jutukogu "Saatuslikud munad" (e.k '68). Osad Vene kriitikud kiitsid selle heaks, aga RAPP (Vene Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsioon) avaldas sügavat nördimust, kutsus ausaid kodanikke üles valvsusele. "Valge kaardivägi" pakkus huvi Moskva Kunstiteatrile, pakkusid Ble võimalust sellest ise näidend kirjutada, B kirjutaski. Näidend sai pealkkirjaks "Turbinite päevad". Lavastamise ja esietendusega oli palju muret, taheti keelata. Konstantin Stanislavski, kes oli Kunstiteatris tähtsal kohal, ähvardas lahkuda, kui näidend lavale ei tule. Seega siis luba saadigi. B kirjutas veel mitmeid näidendeid: "Põgenemine", "Purpurne saar", aga lavastada neid ei lastud. Bi eest püüti seista, aga ei mõjunud. Lõpuks kirjutas B Stalinile kirja '30 a
see õnnestus, oma villasse tagasi naastes, märkasid nad, et see oli okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Josef käis laevade väljumisi uurimas ja kui ta tagasi tuli leidis ta Heleni toa põrandalt pikali, moondunud näoga, tal oli kramp. Ta käskis mehel toast lahkuda ja mitte arsti kutsuda. Aga Schwarts kutsus ikkagi. Kuigi kui arst tuli käskis Helen jälle mehel toast lahkuda, samuti keelas ta arstil oma mehele rääkida oma haigusest. Nii kirjutaski arst Helenile rohud välja, kuid hiljem sai mees ikkagi teada, et Helenil oli vähk. Kuid Helenile ta sellest ei rääkinud, et ta teadis. Väljas käies kohtus Helen ja Schwarts ühte ameeriklast, kes tegi neile välja ja ajas juttu ning küsis miks nemad Ameerikasse ei tule ja kui mees ütles, et neil pole viisat lubas ameeriklane aidata. Mõnda aega 64
Compe on tuntud ka rahvalaulude kogujana ja rahvaliku repertuaari arranžeerijana. Katsetajaid oli teisigi, Rahvalehe artiklis mainitakse Leo Taubet ja (Theofil) Maistet. 1930. aastatel lisandusid veel P. Tammeveski (“Üksainus õis”, “Paula, sul on poisipea”), A. Siirak (“Mürtsub trumm ja pillid hüüavad”), P. Veebel (“Kalevite kants” jt). Esimese Eesti džässipala “Jazzimeeste heliredel” kirjutaski P. Veebel. Antud kontekstis võiks mainida ka asjaarmastajast muusiku ja helilooja Mihkel Paiste nime, kelle palad “Tule, tantsi”, “Neiuke väike”, “Kadunud mõrsja” ja “Meremehe polka” on Ants Eskola plaadistanud His Master’s Voice’ile. M. Paiste, kes juba Eestis valmistas trummi taldrikuid, jätkas seda ka pärast kodumaalt lahkumist. Alates 1953. aastast tegi ta seda Šveitsis ja praeguseks on Paiste firma (mida nüüd juhivad tema
annaabi.ee 
