Reekviem, missa, protestantlik koraal (0)

Üheks tähtsaimaks ja ulatuslikuimaks liturgilise muusika žanriks kujunes missa . Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma . Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid . Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel:
1) Kyrie eleison ( issand , halasta);
2) Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges);
3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat);
4) Sanctus (püha) / Benedictus ( kiidetud olgu);
5) Agnus Dei (jumala tall ).
Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo’t altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad missaosad on Kyrie, Gloria ja Sanctus, neid tunti juba varajase kristluse ajal. Kyrie on ainuke missa osa, mille sõnad on kreekakeelsed, samas kui teised on ladina keeles. Credo, mille aluseks on Nikaia usutunnistuse (325. a) tekst, lisandus missasse alles 11. sajandil. Huvipakkuv on itaalia helilooja G. P. Da Palestrina ühe kaalukama teose „Missa Papae Marchelli“ saamislugu . Nimelt oli Trento kirikukogul plaanis keelustada kirikus polüfoonilise muusika esitamine. Põhjuseks toodi liialt keeruline muusikaline faktuur , mistõttu esmatähtsaks peetud tekst ei olnud hästi jälgitav. Eksperdiks paluti tol ajal kiriku ringkondades vastuvaidlematut autoriteeti omanud Palestrina. Helilooja keeldus igasugustest sõnalistest väitlustest ning kirjutaski 1562 .-1563.a „Missa Papae Marcelli“. Selle meisterliku teosega demonstreeris ta, et polüfoonilist muusikat on võimalik kirjutada nii, et muusika ja tekst mõlemad oleksid selgelt jälgitavad. Hiljem hakkavad heliloojad , kasutades vaid ordinariumi osi, kirjutama missasid ka kontsertidel ette kandmiseks. Missasid on kirjutanud paljud heliloojad – ntks J.S. Bach , W.A. Mozart, F. Schubert jt.
Eraldi tuleb mainida surnute mälestusteks kirjutatud missat – reekviemi (lad k requie – rahu). Ühe kuulsaima ja põnevaima saamislooga reekviemi autoriks on W.A.Mozart. on teada et 1792.a suvel saabus Mozarti juurde salapärane käskjalg, kes tellis heliloojalt reekviemi. Ta ise soovis jääda anonüümseks ja pakkus teose eest rikkalikku tasu. Tänaseks on selgunud et see mõistatuslik tellija oli vürst Walsegg-Stuppach. Ta olevat varemgi tellinud töid erinevatelt heliloojatelt, et neid hiljem oma nime all avaldada. Mozart töötas väsimatult, kuid ta tervis oli juba väga halb. Saatuse irooniana jäigi Reekviem tema viimaseks teoseks, nagu järelhüüuks iseendale . Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer.
Väga suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane, kirikutegelane ) lõi Wittenbergilossikiriku uksele oma 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu. Seoses protestantliku liturgia kujunemisega võeti kasutusele uut tüüpi kirikulaul – protestantlik koraal , mille eesmärk oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistustel. Selleks loobuti ladinakeelsetest tekstidest ja kasutati alguses saksa, hiljem vastavalt igal maal oma emakeelt . Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängu. Ta on ka mitmete koraalide autor. Protestantlik koraal on jätnud sügava jälje saksa muusikasse, eeskätt J.S. Bachi loomingusse, kes on kirjutanud orelile hulganisti koraalieelmänge. Bachi kantaat nr 80 on ntks kirjutatud Lutheri ühe tuntuma koraali „Üks kindel linn ja varjupaik “ teemale ning kannab sama pealkirja. Protestantlik kirikumuusika on mõjutanud väga tugevasti ka eesti muusikat. Need muusikud ja heliloojad, kellest said meie koorimuusika traditsioonidele alusepanijad, laulsid külakoorides ja kirikutes neid samu koraale. Muusika ajaloolise arengu tulemusena kujunes teisigi vaimuliku muusika žanre.