Välismaa kirjanikud (3)

Stendhal

Pärast Napoleoni riigipööret avanes tema ees ametniku hiilgav karjäär, Napoleoni kukutamise järel oli ta kõigest eraisik, vaimukas seltskonna tegelane ja kunstide kummardaja. Pärast Juuli revolutsiooni ei olnud tal diplomaatilises teenistuses enam endist edu. Ise ta ütles, et langes koos Napoleoniga. Tema kirjaniku saavutused jäävad aga just sellesse aega.
Balzac
Prantsuse realismi tähtsaim esindaja.
Juba noorena arvas , et temas on kirjanik. Vanemate soovil läks juurat õppima, 20 aastaselt oli veendunud oma oskustes ja hakkas kirjutama. Esimene teos oli “Cromwll”. Ta kirjutas väga palju, u 16h päevas. Esimene Balzaci nime kandev teos oli šuaanis, ennem kirjutas varjunimede all.
Merimeé
Tuntud kui novellikirjanik. Töötas pikalt muinsuskaitse inspektorina. Joonistas ja kirjutas palju.
1829 ilmus “ mateo Falcone”
Ta on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle , inimese ja ühiskonna suhetest.
Peab novellis oluliseks sündmust . ta oli väga hea kujutaja(kõiges) ja ka väga hea psühholoog.
Puškin on tõlkinud palju Merimee ballaade. “Kuninga nägemus”, “Vanja”
Merimee ise on aga kirjutanud Puškinist, Gogolist, Durgenjevist.
1863 valiti ta venemaa kirjanduse sõprade seltsi liikmeks.
1845 “ Carmen ” – üks olulisemaid ja tuntumaid teoseid, mis sai eelkõige tuntuks ooperina.
Charles Dickens .
Sündis kaarikut ajal, kuid küpsiseikka jõudes olid kohal rongid . Vb selle pärast kirjutaski ta oma esimese romaani vanast ausast punase ninaga kutsarist.
Kümme aastat hiljem ilmub romaani “Dombey ja Poeg” lehekülgedele tuldpurskav koletis – rong – mille rataste all sureb ka üks peategelasi.
Dickens konkureeris vabalt massikirjanduse tootjatega, ka tema romaane müüdi jaamakioskites.
Dickens personifitseeris kurja, andes sellele inimese kuju. Ta ülendas madalat ja julma armastuse ja kaastunde kaudu.
Thackeray
Väljapaistvaid inglise satiirikuid, dickensi alaline võistleja. Ta näitas oma teostes kuidas inimeste loodud suhted võtavad nende üle võimust, muudavad nad hingetuteks marjonettideks. Thackery loobus oma teostes kangelasest, kangelaseks oleksid võinud olla kõik.
E.A.Poe 1809-'49: Kriminaalromaani "rajaja". Ta tõestas, et saladused ja õudused võivad olla vägagi reaalsed.
Poe oli seotud ka romantismiga. Oli esimene "Uue Maailma" kirjanik, kes õppis eurooplastelt ja avaldas neile ka suurt mõju.
Isa suri tuberkuloosi. Kasvad üles koos ärimehe Allani kodus, kuid too ei lapsendanud teda. Edgar elas keset rikkust,
kuid oli vaene ja õigusteta. Pärandust ei saanud. Käis ka sõjaväes.
Hiljem läks ühe sugulase juurde elama. Abiellus TÄDITÜTREGA, kellest tegi ka luule " Annabel Lee". Kirjutas kriitilisi artikkleid ja
jutustusi Philadelphia ja Baltimore'i ajalehtedele. Oli "detektiivkirjanikk".
W. Whitman 1819-'92: Vabam luulevorm , eiras värssi ja riimi. "Rahulehed" - 1856. Oli A. Lincolni austaja - "Mälestused president
Lincolnist". Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid".
Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Vaadetelt oli ta liberaal , orjuse ja tollide vastane, mistõttu ta lasti ajalehe " Daily Eagle" toimetaja ametist lahti.
Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja.
James Fenimore Cooper 1789- 1851 : Oli tuntud Natty Bumppost kirjutatud viie romaani autorina.