Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Referaat Forselius, ülikool, Vaimuelu Rootsi ajal. (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Referaat Forselius-ülikool-Vaimuelu Rootsi ajal #1 Referaat Forselius-ülikool-Vaimuelu Rootsi ajal #2 Referaat Forselius-ülikool-Vaimuelu Rootsi ajal #3 Referaat Forselius-ülikool-Vaimuelu Rootsi ajal #4 Referaat Forselius-ülikool-Vaimuelu Rootsi ajal #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor konnapoiss1985 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

dominiiklased olid Tallinnas aastast 1229, ordu ise rajati 1212. a Püha Dominicanuse poolt; oli kerjusmungaordu, mille eesmärk oli käia ringi ja levitada usku; pöörasid suurt tähelepanu haridusele, neil oli kool ja raamatukogu frantsiskaanid (frantsisklased) ­ kerjusmungaordu, mille rajas pühak Fransiscus Assisist 1209. a ja Eestis tegutses alates aastast 1241; olid askeetlikud mungad augustiinlased, Eestisse tuli 1407. a kõrvalharu, ehitasid Piritale kloostri Eestlaste vaimuelu (uskumused) vallutusjärgselt: katoliku pühakud asusid seniste jumalate asemele ohverdamine säilis, kuid nüüd katoliku pühakutele jätkus matmine vanadesse kalmetesse vanad paganlikud pühad asendati uute kiriklike pühadega vanad isikunimed asendusid kiriklikega lõplikult 15. sajandil Koolid: keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (katoliku kiriku rüpes):

Eesti ajalugu
thumbnail
10
odt

Bengt Gottfried Forselius

SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega

Ajalugu
thumbnail
7
odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G.Forselius-õpetas välja koolmeistreid; 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks ja ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius; Forselius koostas eestikeelse aabitsa ja tema järgi on tulnud foneetiline kirjaviis (kirjutad nii nagu kuuled). Ignatsi Jaak(Kambja kihelkonnast pärinev) ja Pakri Hansu Jüri Forseliuse kaks parimaid õpilasi; koos tõestasid nad ka kuningas Karl XI ees, et eesti poiste võimed on hiilgavad. Heinrich Stahl-Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas 1637. aastal esimese eesti grammatika, mille sisu seisnes küll eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga.

Eesti ajalugu
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

­ Valitsevaks talurahva elamutüübiks oli rehielamu ­ Hoogustus kõrtside rajamine, milles käies vahetati külauudiseid, tehti kaupa ja mängiti pilli 18 ­ Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib, mida valmistati aganatega segatud teradest ning tähtsamaks leivakõrvaliseks kala (soolasilk), millest osa toodi sisse isegi Soomest · VAIMUELU ROOTSI AJAL: 1. Rahvaharidus ­ Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist ­ Maarahvale lugemise õpetamises pandi lootusi köstritele, kuid viimaste vähesuse ning hariduse puudulikkuse tõttu levis lugemisoskus vaevaliselt ­ Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius ­ 1684

Ajalugu
thumbnail
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

Ei soovitud, et nad sinna jääks või mässumeelsete ideedega naaseksid. Peamiselt õppisid seal sakslased, rootslased ja lätlased. Eestlasi siis seal veel ei õppinud. Ülikoolis oli 4. teaduskonda: arstiteaduskond, õigusteaduskond, bioloogia ja filosoofia. Kool avati ladina keelsena. 3. Õpetajate seminar Seminarid toimusid aastatel 1684-1688. Rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forselius rajas Piiskopmõisa(Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Õppima asusid sinna ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius ise. Koolis õpiti: 1. Soravat lugemist 2. Usupõetust ja kirikulaulu 3. Raamatuköitmist 4. Arvutamist e rehkendamist 5. Saksa keelt 1686 kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi õpetada, kuna õpikuid ei olnud. Ta hakkas kasutama

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal

sadas taas vihma. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697. kevadel sulas lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid ka seal varitses näljasurm. Sel ajal, kui inimesed surid nälga, veeti siit vilja välja Rootsi ja Soome, mõisnikud ja kaupmehed said müügist tohutut kasu. Nälga suri umbes 75 000 inimest, u 20% rahvastikust. Enamik maeti juhuslikku kohta, sageli ühishaudadesse. § 24-25. Vaimuelu Rootsi ajal. Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Talurahva hulgas hakkasid levima jälle muinasusu kombed. Loobuti ristimisest, surnud maeti vanadesse kalmetesse. Rootsi aja tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Liivimaal loodi

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Eesti Rootsi ajal 17. saj

sadas taas vihma. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697. kevadel sulas lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid ka seal varitses näljasurm. Sel ajal, kui inimesed surid nälga, veeti siit vilja välja Rootsi ja Soome, mõisnikud ja kaupmehed said müügist tohutut kasu. Nälga suri umbes 75 000 inimest, u 20% rahvastikust. Enamik maeti juhuslikku kohta, sageli ühishaudadesse. § 24-25. Vaimuelu Rootsi ajal. Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Talurahva hulgas hakkasid levima jälle muinasusu kombed. Loobuti ristimisest, surnud maeti vanadesse kalmetesse. Rootsi aja tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Liivimaal loodi

Ajalugu



Lisainfo

Bengt Gottfried Forselius.
Eesti kirjasõna ja rahvahariduse edendamine.
Tartu ülikool ja gümnaasiumid


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun