"Tants aurukatla ümber" Mats Traat (0)

Kirjandus

Esimene tants
Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima . Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine . Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama . Jüri ärritus ja lõi venda. Jüri otsustas, et talle sellisest elust talus aitab ning ta lahkub . Jüri seisis juba õuel, valmis lahkuma , kui isa lubas talu tema nimele kirjutada. Hobune rakendati ette ning käidigi testamenti muutmas. Tagasiteel tekkis isa ja poja vahel rüselus, sest Jüri oleks hea meelega karjatüdruku Roosiga abiellunud. Samuti anti Jürile sõjaväekutse.
Teine tants
Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi . Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma. Käo Paul võttis ette isegi Taaveti veksliloo. Taavet oli käinud linnas vanemal vennal (ülikooliskäik jäi pooleli ) külas. Karl viis ta tüdrukute juurde ühte kummalisse korterisse. Härta nimeline neiu tegi ettepaneku restorani minna. Seal tulid nende juurde kaks meest, kes väitsid, et nad on Karli koolivennad, kes on rahahädas. Purjus peaga kirjutaski ta meeste vekslile alla. Hommikul märkas Taavet, et rahakott on tühi. Paulil olid aga kurvad kogemused naermisega. Üheksateistkümnendal aastal oli ta olnud sõjaväes moonamuretseja. Ta nägi pealt, kuidas üks moonamees häiriva naeru pärast maha lasti. Paul hakkas katuste teemal naljatama, halvustades laastukatust. Koju jõudnud lasi Taavet sulasel laastukatuse maha võtta. Ise läks ta otsima mehi, kes aitaks uue plekkkatuse peale lüüa. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Kõigele lisaks hakkas veel vihma sadama. Toas hakati mööblit kuivemasse nihutama. Kui vihm järele jäi jõuti masinaga künkani. Masina ratas jäi kinni, kuid Käo Paul lükkas selle taas veerema. Kui masin kohal oli ja aurukatelgi paika seatud alustati viljapeksuga. Masianrihm läks pealt ära ning tekkis puhkepaus. Sulane Eedi läks Maimut “kiusama”. Lõpuks sai ta loa õhtul neiule salaja külla minna. Eedi pandi peale masinarihma pealepanekut masinistiks. Talule lähenes portfelliga mees. Ta imestas, kuidas saab talus nii vaikne olla. Eedi oli trumlisse kukkunud. Ta viidi ruttu linna arstile. Samal ajal pidas tulnud kohtutäitur Pettai oksjoni maha müües lambad (alghind 170 krooni lõpuks 175 krooni) ja hobureha (75 krooni) Käo Paulile. Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega. Paul tahtis naabri vaesuse näitamiseks ostetud kraami tagasi kinkida, kuid Taavet ei olnud sellega nõus.
Kolmas tants
Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma ( Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama . Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus , et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu . Mõne hetke pärast saabuvad “mustlase kütid” eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud.
Neljas tants
Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris . Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta katla tuhast ja hakkas otsima tulehakkatust. Ta võttis oma toidumoona ümbert paberi ning murdis paar pehkinud aialippi. Kui katlas juba tuli all oli tuli Nurme Vilma. Mõne aja pärast tuli ka Arvo puukoormaga tagasi. Ta oli koolipuud laenuks küsinud ja lubanud talveks uued asemele raiuda. Kohale veetakse ka rukkivihud. Kassi-Maali kutsus ka esimehe tööle. Esimees asuski piinlikkust tundes appi. Esimees pidi seisma Vilma kõrval, mis teda punastama pani, sest tüdruk oli talle alati meeldinud. Käo Linda ja Maali lähevad sõnelema. Esimehe püüdlused naisi maha rahustada ei õnnestu. Vihmapilved jõuavad Aiaste talu kohale ning töö jäetakse pooleli ja minnakse varju. Elmarile meenub Martinsoni Aadam ,kes enamuse oma viljast oli lasknud mujal ära teha, kuid väike kogus kaera oli veel tegemata. Ta palus Elmarit, et ta selle ära teeks. Martinson ilmus oma kaeranatukesega kohale. Esimees oli tema vilja peksmise vastu, sest ta tahtis, et Elmar vaid kolhoosi vilja peksaks. Hoolimata Arvo vastuseisust hakatakse vilja peksma . Solvunud ja pahane Arvo läks Vilma juurde räästa alla varju. Mees on kohmetu ega oska millesti kõneleda. Kui Aadama vili oli pekstud, avas Aadam viinapudeli. Vilma, kes nii häbelik pole kutsub esimehe kinno , kuid Arvo lükkab kutse tagasi, sest ta peab päev enne sõjaväkke minema. See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud . Aiastele sõidab villis, millest tuli välja varumisvolinik Eesner. Elmar püüab oma ebakainet olekut varjata. Korraldatakse koosolek. Üks viljapeksuks kohale tulnud mees uurib, miks enam isegi kotinööri pole kolhoosis saada. Eesner ei oska midagi vastata ning keerutab ja vastab midagi umbmäärast. Eesner saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub. Ta käsib masina uuesti tööle panna, aga Elmar ei liigu paigast . Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema . Masinist pole kunagi kellelgi oma masinat puutuda lasknud ning sööstab labidaga meeste poole. Labidahoop, mis oli mõeldud Eesnerile tabab hoopis Arvot. Peale ehmatusest toibumist kantakse esimees autosse . Vilma nutab meeleheitlikult ning mõtleb, miks küll kõikide meestega, kes talle meeldivad, midagi halba juhtub.
Viies tants
Taavet sõidab taksoga kodutalu poole. Kaheksa aastat varem tuli punase tähega mütsi kandev mees talle järgi. Taavet palus taksojuhil tuttava metsatuka juures peatuda . Ta otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Miili läks lambakarja tagasi ja mees õunu korjama. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas , et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada (loomad olid kolhoosi omad). Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Saaremäe Augusti poeg tuli akut küsima, et kombainiga tööd teha. Kombaini juurde tuli ka kutsumata külaline Eesner, kes oli nüüd kindlustusagent. Oinas ründas tedagi.