kirjandusest. Tees - on jutustav lihtlause. Teesis esitatakse mingi seisukoht, mida hakatakse selgitama, tõestama. Farss - Farss on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend Šeikspiroloogia – Kas Shakespeare on tegelikult olemas või mitte? Realism - filosoofiline positsioon 3. Seletada mõisted uus mahe stiil, novell, renessanss, eetika, inglise sonett, paroodia. Uus mahe stiil - Uus mahe stiil rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal. Novell - Tiheda sündmustiku ning lakoonilise väljendusega, harilikult ühele konfliktolukorrale või -motiivile keskendunud ning sageli üllatusliku lõpplahendusega eepikažanr Renessanss - Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud, 14. sajandi algusest 17.
aluseks. Hispaanias arenes idamaise despotismi laadne absolutism. Kirik haaras taas kontrolli vaimuelu üle. Saabus humanismi kriis. Hilisrenessansi kirjanikud ei loobunud võitlusest keskaja ideoloogia vastu, kuid tähtsaima probleemina kerkis päevakorda inimese orjastamise küsimus uues, kapitalistlikus ühiskonnas. Kirjanduses asenduvad tegeleased traagiliste kangelastega. Sõnakunst suundus üldiselt pessimistlikult häälestatud barokki. Itaalia renessanss Itaalia renessanss ulatub läbi 14- 16. sajandi. Kirjanduses oli 14. sajandil juhtivaks keskuseks Firenze. Seda tänu suureandelise kolmiku Dante Alighieri (1265-1321), Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio loomingule. Teistest vanem Dante on üleminekuaja kirjanik. Petrarca (1304-1347) Esimene humanist Petrarca kuulub oma loominguga uude aega. Ta oli vararenessansi vabade linnakommunide kultuuri esindaja, antiiksuse tundja, ladina keele austaja, Dante loodud rahvusliku kirjanduse traditsiooni jätkaja
· Väljapaistvaim teos Itaalia kirjanduses, · Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt suurteos maailmakirjanduses arenenud võimetega inimene. Näiteks Leonardo da Vinci · Varem oli pealkirjaks vaid "Komöödia" Millega on renessansi ajastu ajalukku · Jutustab patuste inimeste hingerännakust läinud? teispoolses elus · Renessanss on läinud ajalukku ka · Allegoorilist laadi õpetab ja noomib graafika ja trükipressi leiutamise ajastuna · Kolm osa: põrgu, puhastustuli, paradiis · Hakati väärtustama inimese välimust ja igas osas 33 laulu meelelist armastust · Sümboolsed numbrid: 3 ja 9 · 15. sajandil sai Itaalia üheks juhtivamaks ,,Uus elu" maaks moe alal · Ilmus 1292 · 16
Kirjanduse kordamine 1. HUMANISM - uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat, rõhutas tema individuaalsust ja vabadust. HUMANIST - oli veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises 2. KIRJANIK ZANR PEATEOS Dante filosoofiline poeem ,,Jumalik komöödia" Petrarca sonett ,,Laulude raamat" Boccaccio novell ,,Dekameron" Luther (reformatsiooni piiblitõlge ,,Üks kindel linn ja algataja) varjupaik" Erasmus satiir ,,Narruse kiitus" T. More utopistlik romaan ,,Utoopia" Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Quijote" Shakespeare tragö�
Renessanss Nagu ka mujal valdkondades, oli renessanssi mõju suurim Itaalias. Kirjanduse keskuseks sai Firenze POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375) Peetakse uue zanri, novelli, rajajaks. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Tuntuim teos "Dekameron". Dekameroni sisust: Novellikogu rääg
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikk
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikk
"Shakespeare ja tema "Hamlet"" 1926 · A.Lipkov Shakespeare kinolinal Tallinn · Gutmann,R. "Dante Alighieri" Tartu 1979 ülikooli väljaanne 1921 Sissejuhatus Renessansiks (taassünd) nimetatakse keskajale järgnenud, antiigist ja loodusest tiivustust saanud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it. rinascimento) võttis esimesena kasutusele itaalia kunstnik ning kunstiajaloolane Giorgio Vasari oma teoses "Parimate maalikunstnike, kujurite ja arhitektide elulood"(1550).a. Uue aja maailmapilti avardasid mitmed samaaegselt mõjunud faktorid: 1.avastusretked (Ameerika taasavastati Kolumbuse poolt 1492, India), 2.reformatsioon usupuhastused, mis kõigutasid paavsti võimu ning millele omakorda järgesid poliitilised ümberkorraldused., 3.trükikunsti avastamine, 4
Kõik kommentaarid