Winston Chruchill (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Kõigi aegade suurim britt
Winston Churchill
Referaat
Karin Valt
9.c klass
Juhendaja : Sirje Promet
Tallinn 2009-03
Sisukord
Eessõna 3
Lapsepõlv 4
Noorusaastad 5
Abielu 6
Poliitiline karjäär 7
Poliitikast loobumine 9
Harrastused ja autasud 9
Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 11
Lõppsõna 12
Lisa 13
Kasutatud kirjandus 14
Eessõna
Winston Churchilli mäletatakse tänapäeval kui ranget ja väsimatut juhti, kes teatas 1940.aasta suvel, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid. Tundus, nagu oleks ta seda hetke oodanud, oma poliitikasse tuleku algusaegadest, seda ülimat väljakutset. Sel hetkel oli ta 65-aastane ning poliitikast jms. eemal olnud kümme aastat.
Teda kirjeldatakse sageli ühe epohhi võtmefiguurina, vägivallavõimu eeskujuliku vastasmängijana. Churchill oli Hitleri eeskujulikuks vastasmängijaks, seejuures ei olnud ta mitte lihtsalt mees, kes tõkestas Hitleri tee “lõppvõidule” läänes, vaid ka range antikommunist, kelle jaoks oli 1945. aastal tehtud alles pool tööd. Pärast seda peeti tema vaimus Ameerika jõududega külma sõda kuni kommunismi kokkuvarisemiseni.
Churchill oli sünnipärane konservatiiv – ta soovis kaitsta ajalootegijate pealetungi eest kõike, mis tema arvates väljakujunenud korras säilitamisväärne tundus, alates parlamentaarsest demokraatiast ning vabadusest ja õigusest kuni Briti Rahvaste Ühendusteni. Samas on siin ka vead vältimatud: Churchilli puhul seguneb ajakohane ja kestev nii mõnigi kord aegunu ja ajakohatuga.
Kuid, milles peitub põhjus, et meie kontinendil hinnatakse Briti poliitikut kui värvikat kuju, mitte aga eeskujulikku vastasmängijat? Arvatavasti on see nii, sest W. Churchill heitis kõrvale kõik õnne- ja lunastusteooriad, tunnistades neid ainult kui hävitavat energiat ja sõjalist ohtu. Tema usupõhimõtteks oli skepsis igasuguse radikaalse maailmaparanduse suhtes.
Üks asi aga peaks Churchilli ajastust selgeks saama nimelt see, et eluga pääseb ikkagi vaid see, kes on valmis julgeoleku eest kallist hinda maksma, sest julgeolek on kallis kaup. Julgeoleku arvelt ei või allahindlust teha, sest iga väiksemgi viga võib hävitada kogu maailma.
Winston Churchillile kuulub tõesti võtmepositsioon, kui tahame mõista 20. sajandi ajalugu.
Lapsepõlv
Winstoni ema Jenni Jerome (1854-1921) oli ühe ameerika tõusiku tütar, kelle soontes voolas ka veidi indiaanlase verd. Ta kohtus oma tulevase abikaasa lord Randolphiga augustis 1873. a Thamesi jõel laeva Ariadne pardal, kus Walesi prints ja printsess korraldasid balli Venemaa tsaariõukonna külaliste auks. Laulatus toimus Pariisis Inglise saatkonnas 15. aprillil 1874 . a. Silmipimestava iludusena sai Jenni kõigi lemmikuks ning nautis täiel sõõmul aristokraadi elu.
Winstoni isa lord Randolph Churchill (1849- 1895 ) oli oma nooruses playboy ja skandaalid ei jäänud tulemata. Asi jõudis koguni nii kaugele, et Wales’i prints – hilisem kuningas Edward II – kutsus lord Randolphi duellile. Lahenduse leidis peaminister Benjamin Disrael. Ta saatis lord Randolphi n-ö Iirimaa pagendusse jahtuma. Nii juhtuski, et väikese Winstoni varaseimad lapsepõlve-mälestused pärinevad Iirimaalt. Ent Randolph kandis endaga halba saladust, ta põdes süüfilist. Randolph Churchill suri 24. jaanuaril 1895. a 46-aastaselt.
Winston Churchilli lapsepõlv ja noorusaastad möödusid tema kodumaa murrangulisel ajal. Inglismaa oli üsna soodsal positsioonil. Ta sündis 30. novembril 1874. a Blenheimis Inglismaal. See sündmus toimus 1874. aastal oma isa, Malborough`i hertsogi suguvõsalossis korraldatud balli ajal. Poiss oli kiirustanud siia ilma tulekuga, sündides kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega.
Väike Winston leidis tuge, aga eelkõige oma lapsehoidja mrs Evereti juurest, kes pakkus lapsele turvatunnet, õrnust ja armastust. Seitsmeaastasena viidi Winston väljavalitud internaati St. George`i kooli Ascotis. Churchill on ise öelnud oma koolitee kohta: “Kõigi mu koolipõlve kaheteistkümne aasta jooksul pole kellelgi korda läinud õpetada mind ainsatki õiget ladinakeelset lauset kirja panema või kreeka keelest midagi peale tähestiku ära õppima.” Pärast 1884. aasta suvevaheaega saadeti Winston ühte teise kooli Brightoni merekuurordis. See polnud nii noobel kui Ascoti oma, aga seevastu oli leebem. Seal teda valmistati ette tõeliselt olulisele koolile Harrow ’s, üks juhtivam Suurbritannia keskkoole. Kahjuks tema teadmised polnud tugevad ning võeti vastu tänu perekonna mõjukusele ja mainele 1888. a kevadel, jäi sinna kooli aastani 1892.
Churchill ei saanud tegelikult kunagi keskeltläbi heaks õpilaseks. Ainult puhuti paistis ta siin või seal silma, näiteks vehklemises, kui ka hiljem husaarileitnandina polomängus.
Noorusaastad
Ta lõpetas kuulsa Harrow`i erakooli. 1893. a astus Winston Sandhursti kadetikooli, et liituda ratsaväega, selle kooli lõpetas ta 20 aastaselt. Ja need koolid andsidki temale hariduse sõjaväest ja ohvitserikarjäärist irdus Churchill jõnkshaaval, algul ajakirjandusliku, hiljem poliitilise tegevuse kaudu.
Aastad 1895 kuni 1900 olid Winstoni jaoks seiklusrikkad noorusaastad. Temast oli saanud lugupeetud kirjanik, pealegi menukas kirjanik, kes oli teeninud juba väikese varanduse . Ta oli astunud Aldershoti 4. husaarirügementi ning oli kirjasaatja Kuubal kuubalaste ülestõusu ajal Hispaania ülemvõimu vastu.
Sama aasta 1.detsembril sai Churchill oma esimesed tuleristsed. Järgmistel aastatel võttis ta osa India piirilahingutest, sõjakäigust Sudaani ja lahingust Imdurmani juures.
1898. a astus Churchill esmakordselt kirjanikuna avalikkuse ette raamatuga „The Malakand Field Force ”. See äratas tähelepanu, saavutas menu ning tegi autori kuulsaks . Järgmisel aastal ilmus tema ajalooline ülevaade Sudaani taasvallutamisest kahes köites pealkirja “The River War” all. “ Daily Mailis” ilmunud arvestuses on raamatu kohta öeldud: „Mr Winston Churchill on üllatav noor mees ja tema „The River War” on üllatav triumf. See on hästi kirjutatud, erapooletu ja veenev . Loomulikult on sellel ka puudusi. Näiteks on see liiga pikk.”
1899. a kevadel oli aeg küps sõjaväest lahkumiseks. Ta kandideeris alamkotta, kuid ebaõnnestunult. Churchill otsustas sõita sõjakirjasaatjana Lõuna-Aafrikasse ning sõlmis lepingu „ Morning Postiga”. Ta siirdus kajastama Buuri sõda. Ometi ei suutnud Churchill rindest eemale hoida. Nii sattus ta buuride kätte vangi, kuid tal õnnestus põgeneda. Kodumaal ülistati Churchilli kui rahvuskangelast.
1901. a kandideeris Churchill teist korda alamkotta ning seekord võitis ta ilmse edumaaga.
Tuleks märkida, et Winstonil noorusaastate ajal kohtus ta nii armastuse kui ka surmaga. Selle viimasega lahkusid, samal aastal, nii Churchilli vendade jumaldatud hoidja mrs. Everest , kui ka nende kunagi olnud hiilgav isa. Neid surmi, leinab Briti tulevane peaminister pisarsilmi.
Abielu
1904 . aastal toimunud esimene kohtumine Clementine Hozieri, Winston Chruchilli hilisema abikaasaga, ei viinud hoopiski otsustava abieluettepanekuni, mõlemad olid tagasihoidlikud, et nad isegi ei pannud üksteist tähele.
Teine kohtumine leidis aset 4. aastat hiljem St. Albanis, ema juures, kus Churchill läks emale oma uuest ametist teatama, leidis ta sealt oma tulevase naise. Nende vahel kujunes sõprus, ja nad abiellusid 12. septembril 1908. aastal Westminsteris, kuu aega pärast nende kihluse väljakuulutamist. Tseremoonia toimus ST. Margareti kirikus ning mesinädalad veedeti Itaalias.
Clementine oli kaunitar ning tark kindla iseloomuga naine, kes valitses kodus ning ei lasknud otsustavalt muutuda Winstonil koduseks türanniks. Nii et kodu oli koht kus Winston ei saanud ainu valitseda . Neil oli viis last: Diana , Randolph, Sarah , Marigold ja Mary . (Nende elusid varjas alati ebaõnn. 25. oktoober 1963 võtab Diana Churchill endalt elu, olles 54-aastane. Tütar Sarah matab oma kolmanda abikaasa. Randolph lahutab oma teise abikaasa. Ainus, kelle abielu on 1961 veel õnnelikult püsima jäänud on Mary.) Ka Clementine jätkab poliitilise tegevusega ja toetab oma abikaasat igati.
Poliitiline karjäär

• 14. märtsil 1901. a võttis Churchill sisse koha alamkojas ja neli päeva hiljem pidas ta oma esimese kõne. Sellega algas ainulaadne, äärmiselt vaheldusrikas, ent ometi kuulsust toonud parlamendikarjäär.
  
• Neli aastat hiljem läks Churchill konservatiivide juurest üle liberaalide hulka (seda käiku nimetatakse crossing the floor ).
  
• 1906. a sai Churchillist asumaade ministeeriumis alamriigisekretär.
  
• 1908. a valiti Churchill majandusministriks, ning 2.a hiljem siseministriks.
  
• 1911. a nimetas peaminister Herbert H. Asquith W.Churchilli admiraliteedi esimeseks lordiks ehk mereministriks. Churchill arvestas sellega, et sõda Saksamaaga ei ole kaugel ning alustas ettevalmistusi. Esiteks kujundas ta admiraliteedistaapi, teiseks arendas välja merelennuväe ning kolmandaks toetas ta lavaajamite üleviimist söeküttelt naftale. Kui Suurbritannia astus 4. augustil 1914 I maailmasõtta, oli laevastik valmis.
  
• 1915. a kukkus läbi Dardanellide operatsioon , mis oleks edu korral lubanud abistada Musta mere kaudu brittide liitlast Venemaad. Süü langes Churchillile ning ta astus tagasi, kuid jättis alles oma koha parlamendis.
  
• 1916. a sai peaministriks David Lloyd George ning järgmisel aastal nimetas ta Churchilli relvastusministriks.
  
• I maailmasõda lõppes 1918. a novembris, järgmise aasta jaanuaris sai Churchillist sõja- ja lennundusminister.
  
• 1922. a kukkus valitsus ning Churchilli tabas valimiskaotus.
  
• 1924. a naases Churchill parlamenti ning sooritas teistkordselt parteivahetuse, seekord liberaalide seast konservatiivide hulka. Churchillist sai varakantsler. Viis aastat hiljem kukkus valitsus ning Churchill oli kuni 1939 aastani ilma ametita, sel ajal tegeles ta intensiivselt ajakirjaniku ja kirjanikuna.
  
• Septembril 1939. a tungisid saksa väed Poolasse – II maailmasõda, mida Churchill oli nii selgelt ette näinud, oli alanud. Kaks päeva hiljem kuulutas Suurbritannia koos Prantsusmaaga Saksamaale sõja. Briti peaminister Neville Chamberlain nimetas Churchilli taas admiraliteedi esimeseks lordiks.
  
• 1940. a aprillis ründas Saksamaa Norrat ja Taani, järgmisel kuu 10. päeval, kui Saksamaa võttis sihikule Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa, sai 66-aastasest Churchillist Suurbritannia peaminister. Hiljem on Churchill kirjutanud: „Ma tundsin, nagu oleksin jalutanud koos saatusega, et kogu mu senine elu oli vaid ettevalmistus selleks tunniks”. Augustis ja septembris kulmineerus õhulahing Britannia pärast. Tundus, et peagi võib alata sakslaste sissetung , kuid õnneks hakkas Berliini pilk mujale pöörduma.
  
• Churchill mõistis, et võit saab teoks ainult koostöös USA-ga. 40ndal aastal said alguse USA - Britannia erilised suhted. 1941. a 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president F. D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta.
  
• Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn Suur kolmik Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises.
  
• Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents , kohtusid Churchill, Truman ja Stalin . Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina.
  
• Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26. juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest.
  
• Konservatiivid naasesid võimule 1951. aastal. Churchillist, kes oli nüüd peaaegu 77-aastane, sai jällegi peaminister. Nagu tavaliselt, kontsentreeris ta oma energia välissuhetele. Ta töötas eriti Briti-USA suhete nimel, selleks külastas ta kolme järgneva aasta jooksul Washingtoni.
  

Poliitikast loobumine
1955. a aprillis astus Churchill tagasi, arvatavasti mängis siinkohas rolli läbi elatud rabandus. Ta pühendas end taas maalimisele ja kirjutamisele. Churchill töötas oma neljaköitelise „Inglise keelt kõnelevate rahvaste ajaloo” kallal. 1956. a pälvis Churchill Aacheni linna Karli preemia teenete eest Euroopa ühinemise nimel. 1963. a nimetas USA kongress Churchilli Ühendriikide aukodanikuks.
Harrastused ja autasud
Churchill maalis väga ilusti ja ta oleks võinult ainult maalimisest ära elada. Maalimist alustas ta alles siis kui ta oli juba 40 aastasena. Ta ostis maja Lullendeni külla, kus ta nädalavahetustel maalimas käis. Ta armastas ka teiste maalikunstnike näitustel käia. Maalimisharrastus muutus ta elus järjest tähtsamaks ja võttis oma maalimistarbed alati igale poole kaasa. Riigimehe kunstniku nimeks oli Charles Morn.
Churchill`i kirjapandud looming oli väga mahukas. 1906. aastal ilmus biograafia “Lord Randolph Churchill”. Ta kirjutas ainult ühe romaani teised raamatud sisaldasid tegelikku elu. Ta kirjutas näiteks: The World Crisis(”Maailmakriis”) 5 köidet, The Second World War (Teine maailmasõda) 6 köidet jne. Ainsaks romaaniks oli “Savrola.” Ise on ta selle raamatu kohta öelnud, et ma olen soovitanud oma sõpradel selle lugemisest hoiduda.
Kui kirjanikust minister 1928. aastal oma raamatus “Järelmäng” kirjutas tabas teda eelaimdus, et on juhtumas midagi halba. Oma raamatus ta kirjutaski ta, et inimese kõige sügavamad voorused ongi massilise hävitusvõime tugevdamiseks. Kui on hästi toimiv rahandus, mis seob kogu maailma rahvast. Kuna toimus rahva harimine said kodanikud aru, mis maailmas sündinud. Ajakirjandus ühtlustas ja õhutas ka samas rahvast. Inglismaal toimisid raudteevõrgustikud, moodsad aurulaevad , mootorveokid tõid kohale miljoneid sõjariietuses ja sõjavarustuses mehi erinevatelt lahinguväljadelt kuna oli arenenud meditsiin . Ta sai isegi 1953 10. detsember Nobeli kirjanduspreemia Rootsi kuningalt Gustavilt. Preemia tulenes teose “Teine maailmasõda” eest. Seda preemiat pidas ta tunnustuseks teisele ametiajale. Churchill aga kartis , et kõik need head asjad on millegi halva alguseks. Ja järsku on see lihtsalt sõja eelmäng, mis oli kestnud juba neli aastat.
Kõigis armeedes kontrolliti rahu pealispinna katte all, ja kui maailmas peaks jälle sõda puhkema, siis kasutatakse veelgi jõhkramat varustust. Need inimesed ei kohkunud enam millegi ees tagasi ja olid valmis kõigeks. Churchill uskus, et surm on ootevalmis ja käsu peale kohe valmis nende inimeste hingede isaks hakkama
Härra Churchillist saab sir Winston.
Briti kuninganna Elizabeth II otsustas nimetada Churchilli aadlikuks, tõstes nii tema seisust. Mitteametlike andmetel oli ta kandideerinud nii rüütliks kui ka Sukapaela ordeni kavaleriks ja hiljem saigi temast sir Winston samal päeval võitis ta Nobeli kirjanduspreemia. Veel oli tal saadud 1945 aasta valimistest “ Kinga orden”. Tolleaegse kuninganna isa pakkus talle, samuti ordenit, kuid Churchill otsustas sellest loobuda . 6.nov 1958 tunnustati teda De Gaulle poolt Vabadusristiga. Üleandmis tseremoonia toimus Pariisis. Seda tseremooniat võib pidada kahe suure juhi leppimiseks, need mehed võitlesid koos Hitleri vastu, kuid nende arvamused olid väga vastandlikud.
Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga
1965 aasta alguses ta külmetus ja pidi seetõttu jääma voodisse. 15.jaanuaril 1965. a tabas Churchilli teine rabandus ja Winston kaotas teadvuse. Sellest teada saades kogunesid rahvamassid tema Londonis asuva maja ette. teadvuseta lamas Churchill üle nädala ja ta suri üheksa päeva hiljem 90 aastasena.
Rahvas jättis Suurbritannia päästjaga jumalaga 30 jaanuar sir Winston Churchill maeti st. martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. Sinna olid maetud ka tema vanemad ta oli ise oma matusetseremoonia ette planeerinud ja ta tahtis, et teda maetakse, kui sõdurit. Koos brittidega leinas kogu maailm ja usuti , et ka väikestele lastele jäi see sündmus eredalt mööda ja, et nad räägivad ka iidolist kunagi oma lastelastele.
Mis täiesti erakordsest õnneseenest edasi sai, pole teada. Küll aga meenutatakse, et kui temalt küsiti kas ta surma ei karda , vastas ta: ”Olen valmis loojaga kohtumiseks. iseasi, kas tema on valmis minuga kohtuma.” kogu inglismaa oli täidetud kurbusega. venna ja oma laste kõrvale. britid nägid temas meest, kes päästis maailma natside türanniast ja need, kes samuti selleks panuse andsid jagavad tema kuulsust. :See, mis W. Churchill ütles ja tegi ei sure kunagi. Sõja draamas oli tema kõige suurem. Nii lõppeski üks ajajärk nii brittide kui ka kogu maailma jaoks.
Lõppsõna
Winston Leonard Spencer Churchill (1874-1965) oli Inglise riigimees , kes üle poole sajandi mängis olulist rolli kogu maailma rahvusvahelises elus.
Ta oli 20. sajandi ajaloo võtmeisikuid, kellel oli nii pragmaatikut kui ka aatemeest ja keda inglise rahvas kord imetles, kord põrmu tõukas. Loodus oli sellele silmapaistvalt andekale inimesele andnud tugeva tahtejõu, ebatavalise energia ja hiilgava oraatorivõime. Churchill oli sotsiaalse ja rahvusliku rõhumise vastu võitlevate rahvaste järjekindel ning sõjakas vaenlane , veendunud antikommunist ja külma sõja ideoloog .
Lisa
Kasutatud kirjandus
Churchill – Eesti entsüklopeedia kirjastus
Churchill üks 20.sajandi elulugu – Christian Craf von Krockow
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/winston_churchill.ht m
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?61209
14