Winston churchill (4)

Kohila Gümnaasium
Winston Churchilli poliitiline
karjäär
Juhendaja :
Koostanud:
2009 Sissejuhatus
valisin oma uurimistöö isikuks Winston Churchill `i, mehe, keda ma olen alati imetlenud ning, kes aitas kaasa maailma muutumaks selliseks nagu ta praegu on. Oma uurimustöö käigus tuttvusin paljude uute faktidega, mis panid mind neel rohkem seda meest imetlema . Ning kohati hakkasingi uskuma, et ka kõige madalamalt võib tõusta tippu. Nüüd arvan ma, et on aeg teha tutvust minu väljavalitud poliitiku eluloo ja karjääriga.
Winston Churchill oli range radikaalne ja väsimatu väejuht. Riigiarhiivi poolt avalikustatud märkmetest selgub samuti ka see, et Churchill oli halastamatu väejuht, kes oli Saksamaa purustamise nimel valmis üle astuma igasugustest moraali- ja seaduse nõuetest. Seetõttu kehtib tema kohta lause, et eesmärk pühitseb abinõu.Winston Churchilli võib sageli kirjeldada, kui vägivallavõimu eeskujuliku Hitleri vastasmängijat. Ta oli mees, kes alustas väga madalalt ja jõudis ikkagi välja tippu. 1900 aastal valiti ta konservatiivide saadikuna parlamenti. Oma poliitikukarjääri jooksul saatsid teda nii õnn kui ka ebaõnn. Teda peetakse õnnesärgis sündinud meheks. Churchilli ettepanekul võeti kasutusele tankid. Aga tema süüks jäi Dardanellide operatsiooni läbikukkumine ja tema rahanduspoliitika, mis põhjustas 1926. üldstreigi. Tema oli poliitik kes kutsus "Euroopa Ühendriikide loomisele"Churchill`i ajastu 1
oli maailmasõdade ajastuks . Sest kaks maailmasõda olid "kuumad," kolmas ehk tuumaajastu sõda võib pidada külmaks.
1940 teatas ta Inglismaa rahvale ajalukku läinud lause, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid. Selle lause ütles ta brittidele võimule tulles.
1955 hakkas ta taas Inglismaad juhtima . Aga kümme aastat enne oma surma astus ta ajurabanduse tõttu tagasi.
Üks asi aga peaks Churchill`i ajastust selgeks saama nimelt see, et eluga pääseb ikkagi vaid see, kes on valmis juldeoleku eest kallist hinda maksma, sest julgeolek on kallis kaup. Julgeoleku arvelt ei või allahindlust teha, sest iga väiksemgi viga võib hävitada kogu maailma. Elulugu
Winston Churchilli lapsepõlv ja noorusaastad möödusid tema kodumaale murrangulisel ajal. Inglismaa oli üsna sootsal positsioonil. Winston Churchill sündis 1874 aastal Inglismaal. See sündmus toimus 1874. aastal oma isa, Malborough`hertsogi suguvõsalossis korraldatud balli ajal. Poiss oli kiirustanud siia ilma tulekuga, sündides kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Just siis kui oli alanud Briti Impeeriumi õitseaeg. Winston Churchillile 2
kuulub arvatavasti võtmepositsioon, kui tahame mõista 20. sajandi ajalugu ja saada sellestkorralikku ülevaadet.
Noorpõlves võis Churchilli pidada väga kiireks inimeseks , kel jäi alati energiat üle.alati võttis Churchill osa ohvitseri ja ajakirjanikuna Inglismaa "kolonelisõdadest." 1893. a astus Winston Churchill Sandhursti kadetikooli, et liituda sealse ratsaväega. Aastast 1895 kuni 1900 olid Winstoni jaoks seiklusrikkad ja kuulsust koguvad noorusaastad. Temast oli saanud lugupeetud kirjanik, pealegi menukas kirjanik, kes oli teeninud juba väikese varanduse kasutades teataval määral ära oma tuntust
Churchill armastas oma kodumaad ja ta jäi elu lõpuni truuks sellele õitseajale, kuigi Impeerium juba tama eluaeg oli kokku varisenud.
Tema isa Lord Rondolph Spencer - Churchill (1849-1895) oli lord, ema Jennie Jerome (1854- 1921) oli aga hoopis ameeriklasest ärimehe tütar. Just siis kui Winton sündis oli tema isa alustanud paljulubavat poliitiku karjääri.
Churchill`i haridus Churchill`il puudus ülikooli haridus, tal polnudki seda vaja, sest tal oli nii hea taust. Winstonile ei meeldinud kunagi õppida. Kui ta oleks õppida tahtnud siis sellega tal probleeme poleks olnud kuna mälu oli väga hea. Winston õppis ainult seda, mis talle meeldis. Ta vihkas numbreid, ega suutnud matemaatikaga seetõttu leppida. Talle meeldis väga inglise keel. Sellel ajal oligi päritolu kõige tähtsam. Winston ei saanud mitte kunagi isegi keskeltläbi heaks õpilaseks. Ainult mõnikord paistis ta mõnes asjas teistest natuke rohkem silma, kasvõi näiteks vehklemises või hilisemal ajal husaarileitnandina polomängus.
Ta lõpetas kuulsa Harrow`i erakooli. 1893. a astus Winston Sandhursti kadetikooli, et liituda ratsaväega, selle kooli lõpetas ta 20 aastaselt. Ja need koolid andsidki temale hariduse.sõjaväest ja ohvitserikarjäärist irdus Churchill jõnkshaaval, algul ajakirjandusliku, hiljem poliitilise tegevuse kaudu. 3
Tema tegevused sõjas ja poliitikas Enne kui ta otsustas ennast lõplikult poliitikale pühendada, teenis ta Indias ja Afrikas veel osales ta Buuri sõjas. Ümmargusel 1901. aastal, osalt ka sõjasangari aupaistet kasutades, pääses Churchill noore radikaalsevõidu konservatiivina Parlamenti. Nendele ei jäänud ta aga 4
kauaks truuks, vaid lahkus liberaalide seltskonda. Sealt pääses Churchill Asumaade Ministeeriumi alamriigi segretäri ametikohale (1905). Järgmine oli juba kaubandusministri portfell ja kahe aasta pärast oli ta välja jõudnudsiseministri ametikohale. Inglismaa süsteem nägi ette, et ta pidi minema tagasi ikka ja jälle Parlamenti ja sealt tuli teda uuesti valida. Neil aegadel oli ta kindlameelne ja radikaalne liberaal . Aasta pärast sai temast mereväeminister Admiraliteedi esimene lord.
1921 sai Churchill`i ministrite ring täis, kui ta taasasumaade ministriks sai. Varsti saabus Churchill`il ka teine tagasilöök, millest isegi õnneseen mööda ei saanud. Selleks oli nimelt Liberaalide ja Konservatiivide koalitsooni lagunemine . Siis jäeti Churchill esimest korda valitsuse uksetaha.
Winton Sencer- Churchill ja Clementine Hozier Winton Ssencer- Churchill ja Clementine Hozier abiellusid 12. september 1908 aastal Westminsteris. Pärast seda kui nende kihlus kuu aega enne välja kuulutati. Tseremoonia toimus ST, Margareti kirikus. Mesinädalad veedeti Itaalias. Winstoni abikaasa oli see, kes valitses kodus ning ei lasknud otsustavalt muutuda Churchillil koduseks türanniks. Nii et kodu oli koht kus Winston ei saanud ainuvalitseda, sest ta abikaasa oli kindla iseloomuda naine. Nendel oli viis last Diana , Randolph , Sarah , Marigold ja Mary . (Nende elusid varjas alati ebaõnn. 25 oktoober1963 võtab Diana Churchill endalt elu, olles 54 aastane. millistel põhjustel ta endalt elu võttis on siiani saladuseks jäänud. Põhjus on arvatavasti pikka aega kestnud depressioonis. Tütar Sarah matab oma kolmanda abikaasa. Rndolph lahutab oma teise abikaasa. Ainus, kelle abielu on 1961 veel õnnelikult püsima jäänud on Mary.) Ka Clementine jätkab poliitilise tegevusega ja toetab oma abikaasat igati.
Churchill armastas maalikunsti ja kirjutamist Churchill maalis väga ilusti ja ta oleks võinult ainult maalimisest ära elada. Maalimist alustas ta alles siis kui ta oli juba 40 aastasena. Ta ostis maja Lullendeni külla, kus ta nädalavahetustel maalimas käis. Ta armastas ka teiste maalikunstnike näitustel käia. Maalimisharrastus muutus ta elus järjest tähtsamaks ja võttis oma maalimistarbed alati igale poole kaasa. Riigimehe kunstniku nimeks oli Charles Morn. Churchill`i kirjapandud looming oli väga mahukas. Ta kirjutas ainult ühe romaani teised raamatud sisaldasid tegelikku elu. Ta kirjutas näiteks: The World Crisis("Maailmakriis") 5 köidet, The Second World War(Teine maailmasõda) 6 köidet jne. Ainsaks romaaniks oli "Savrola." Ise on ta selle raamatu kohta öelnud, et ma olen soovitanud oma sõpradel selle lugemisest hoiduda.
Kui kirjanikust minister 1928. aastal oma raamatus "Järelmäng" kirjutas tabas teda eelaimdus, et on juhtumas midagi halba. Oma raamatus ta kirjutaski ta, et inimese kõige sügavamad voorused ongi massilise hävitusvõime tugevdamiseks. Kui on hästi toimiv rahandus, mis seob kogu maailma rahvast. Kuna toimus rahva harimine said kodanikud aru, mis maailmas sündinud. Aiakirjandus ühtlustas ja õhutas ka samas rahvast. Inglismaal toimisid raudteevõrgustikud, moodsad aurulaevad , mootorveokid tõid kohale miljoneid sõjariietuses ja sõjavarustuses mehi erinevatelt lahinguväljadelt kuna oli arenenud meditsiin.Ta sai isegi 1953 10. detsember Nobeli kirjanduspreemia Rootsi kuningalt Gustavilt. Preemia tulenes teose "Teine maailmasõda"eest. Seda preemiat pidas ta tunnustuseks teisele ametiajale.
Churchill aga kartis , et kõik need head asjad on millegi halva alguseks. Ja järsku on see lihtsalt sõja eelmäng, mis oli kestnud juba neli aastat.
Kõigis armeedes kontrolliti rahu pealispinna katte all, ja kui maailmas peaks jälle sõda puhkema, siis kasutatakse veelgi jõhkramat varustust. Need inimesed ei kohkunud enam millegi ees tagasi ja olid valmis kõigeks. Churchill uskus, et surm on ootevalmis ja käsu peale kohe valmis nende inimeste hingede isaks hakkama
Härra Churchillist saab sir Winston. Briti kuninganna otsustas nimetada Churchilli aadlikuks, tõstes nii tema seisust. Mitteametlike andmetel oli ta kandideerinud nii rüütliks kui ka Sukapaela ordeni kavaleriks ja hiljem saigi temast sir Winston. Veel oli tal saadud 1945 aasta valimistest " Kinga orden". Tolleaegse kuninganna isa pakkus talle, samuti ordenit, kuid Churchill otsustas sellest loobuda .
6.nov 1958 tunnustati teda De Gaulle poolt Vabadusristiga. Üleandmis tseremoonia toimus Pariisis. Seda tseremooniat võib pidada kahe suure juhi leppimiseks, need mehed võitlesid koos Hitleri vastu, kuid nende arvamused olid väga vastandlikud. Winton sencer- churchill´i tähtsus poliitikas Churchill osaleb valimisetl sõltumatu konstitutsioonina 1899. a kevadel oli käes aeg tal sõjaväest lahkumiseks. Nüüd otsustas Churchill kandideerida alamkotta, kuid kahjuks ebaõnnestunult. Sellest lööduna otsustas Churchill sõita sõjakirjasaatjana Lõuna-Aafrikasse ning sõlmis seal lepingu " Morning Postiga ". Nüüd siirdus ta kajastama Buuri sõda. Kuid ta ei suutnud oma rindest eemale hoida. Nii sattus ta buuride kätte vangi, kuid sealt õnnestus tal põgeneda. Kodumaale naastes ülistati Winston Churchilli kui rahvuskangelast. 1900. a kandideeris Churchill taas alamkotta kuid seekord võitis ta ilmse edumaaga sellele võis ka kaasa aidata see, et teda inglaste seas rahvuskangelaseks peeti ja ta suudaks ehk ka parlamendis kasulik olla. Kui Winston oma poliitikukarjääri alustas puudusid tal maailmavaated ja kindlad seisukohad. Sel noorel poliitikul puudusid filosoofilised vaatete süsteemid. Siiski olid tal endal mõned oma arust head ideed. Winstonis pulbitsesid auahnus, energia, teotahe ja soov tungida sündmuste südamesse.
Aastal 1901 astus ta esimest korda alamkotta. Ta suutis kuulajaid emotsionaalselt endale alluma panna. W. Churchill oli oma poliitilise tee alguses, kui toimusid väga tihedad uuesti valimised väga populaarsed nii tooride kui ka konservatiivide hulgas. Läks ta siiski valimistele sõltumatu konstitutsioonina, kuid siiski hääletasid tema poolt väga paljud toorid . Churchill osales kolmekümne neljas valimiskomitees millede kõigis eesotsas olid konservatiivid . Ja selle tulemusena sai ta lüüa ainultneljakümne kolme häälega rohkem kui kahekümnest tuhandest antud häälte kogustest. Võitjaks tuli ta ikka konstitsionalistina, sest ta ei suutnud aktsepteerida ennast kui konservatiivi. Kuigi nemad olid just need kes andsid talle hääled.
Churchill saab varakantsleri koha Peaministriks sai Mr. Baldwin , kes pakkus Churhilile varakantsleri kohta, mida varem oli pidanud tema isa. Ning nüüd siis astuski ta taas konservatiivide parteisse, kust ta kakskümmend aastat tagasi lahkunud. Nüüd ta suutis taas aktsepteerida konservatiive. Tema esimeseks rahvusvaheliseks küsimuseks oli Inglismaa võlg USA-le. 1920 aastal tegi Inglismaa ettepaneku sõjavõlgade üleüldiseks kustutamiseks kõige enam kartis Churchill, et 5
Inglismaa arve võib rahakursi languse tõttu kahekordistada. Lõpuks jõuti 1922 aastal Churchill`i ja Law`i kohtumisel kokkulepele, et Inglismaa maksab kogu summa tagasi 3% intressiga. See oli kokkulepe jahmatas eelkõige peaministrit, kuna tasuda tuli aastas kolmkümmend viis miljonit naelsterlingit. Selliste summade maksmine osutus väga keerukaks. Sest USA tõstis kaitsetollide tasud väga kõrgeteks. Selle tulemusena hakati nõudma üha rohkem makse Saksamaalt
Churchill otsustas sõlmida liitlas riikidega vastavad lepped, et kuna järelandmisi on juba niigi tehtud, siis kui kõik need riigid maksaksid repratsioonimakseid nii, et tuleks aastas kolmkümmend viis miljonit naelsterlingit. Nii makstigi USA-le kolme aasta jooksul täielikult tagasi. Nende maksude tõttu avaldati kõige suuremat survet Saksamaale ja nii allutatigi Saksamaa sisemajandus rahvusvahelise kontrolli alla.
Churchill parandab inglismaa elu Nende viie aasta jooksul, kui Churchill oli Inglismaa varakantsler kosus riik märgatavalt.valitses ju asjatundlik ja rahulik valitsus. Selle valitsuse ajal muutus rahvastik enamjaolt rikkamaks see toimus nii majansuslikult kui ka rahansuslikult. Kui nemad võimult lahkusid oli muutunud maailma seisund hõlbsam ja viljakam kui varem.
Churchill`i põhimõte saksamaale Inglismaal suhtuti Hindenburgi võimule tulekusse rahulikumalt, kui näiteks Prantsusmaal. Churchill`i oli alati soovinud, et Saksamaa suudaks taastada au ja eneseväärikuse. Churchill ei tahtnud sõdida ja lootis, et Saksamaa suudaks unustada sõjakibeduse. Ehk oli just Hindenburg see mees, kes suudaks ta unistused teoks teha. Hindenburgi kohta käis ütelus,, Parem suur null kui uus Nero ."
Churchill loodab tõsta Eoroopa taas jalule Inglismaa sooviks oli Prantsusmaa ja Saksamaa tuhande aastase tüli lõpetamine. Churchill arvas , prantslaste ja sakslaste liitmine ongi inglaste põhi eesmärk ja kui see täidetud saavad ka inglased rahus elada. Selle nimel toimus visa töö. Churchill uskus, et kui lahendada Inglismaa ja Saksamaa tüli ning kui suudetaks aidata gaiisid ja teutoone majanduslikult, sotsiaalselt ja kõlbeliselt. Ehk suudetakse nad nii lähedalt siduda, et konflikte enam ei tekiks ja vana vaen lämmatataks. Sellisel juhul võiks loota , et Euroopa suudabki taas ennast jalule aidata.
Selle mehe ainsaks eesmärgiks, miks ta üldse kirjutas või rääkis oli see, et vältida, Teist maailmasõda. Nii lootis ta tagada, et ei juhtuks kõige hullem, aga kui juhtuks siis vähemalt võitjatena välja ja sõda suudetaks üle elada. Churchill uskus, et kui inimesed tahaksid nad suudaksid selle peatada. Samas on kõigis probleemides süüdi rahva lühinägelikkus ja suutmatus alustatu lõpule viia. Ta oli mees, kes oli valmis kasutama toorest jõudu, kui nii suudaks trotsida türanniat ja vältida või pehmendada hävingut. Churchilli ametikohad Churchill oli väga paljudel ministri ametikohtadel. Ta oli nii kaubandus-, sise- sõjavarustus kui ka mereminister. Sõjavarustusministrina oli Churchill see, kes pani aluse Inglismaal tankide tootmisele. Ta võitles alati aktiivselt nii Saksa natsionaalsotsialismi kui ka Venemaal toimuva kommunismi vastu. Nemad olid tema arvates Inglismaale ja kõikidele teistele demokraatiat pooldavatele riikidele kõige ohustatumad vaenlased.
Churchill`i välispoliitilised põhimõtted Tema kolmeks peamiseks põhimõtteks olid:vastu tuleb seista südivale ülemvõimule ja toimuvale agressioonile; Saksamaa natslik reziim oma ülirohke ja nii kiiresti areneva relvastusega esineb ilma igasuguse kahtluseta just selles osas; kolmandakstema arvates on ainuke Rahvaliit mis suudab argessiooni peatada ja pidurdada. Tema kolmeks peamiseks põhimõtteks olid: vastu tuleb seista südivale ülemvõimule ja toimuvale agressioonile; Saksamaa natslik reziim oma ülirohke ja nii kiiresti areneva relvastusega esineb ilma igasuguse kahtluseta just selles osas; kolmandaks tema arvates on ainuke Rahvaliit mis suudab argessiooni peatada ja pidurdada.
Ei tohiks suhtuda Saksamaasse tarbetult vaenulikult . Inglismaa peab hoidma madalat profiili nii Prantsusmaa kui ka Prantsusmaa suhtes. Prantsusmaal oli Ingliasmaaga rohke ühist kui Saksamaaga. Inimesed, kellel on olemas selgelt väljaarenenud doktriin ning siit tulenevad sügavamad veendumused, orienteeruvad pidevalt muutuvates ja üllatusi pakkuvates jooksvates küsimustes kaugelt paremini kui need, kes näevad kõike üksnes lühikeses perspektiivis ja annavad voli oma loomulikele impulssidele, mida meie igapäevane lugemismaterjal nii rohkesti tekitab. Churchill pooldas relvastatud Rahvasteliitu kasvõi nii 6
palju, et Prantsusmaad ja Saksamaad võimule allutada.
Ta arvas, et kui veel Prantsusmaale ja Saksamaale liita veel Ühendriigid siis on võimalik anda agressioonole teine nimi, aga kui hoopis asendada Rahvasteliidu Ühinenud Rahvaste Liiduga.
Kui 1929. aastal tundus, et kõik läheb ainult ülesmäge ja rahvastik muutub aina jõukamaks ning kõik probleemid on lahendatud . Nii hästi siiski ei läinud, sest 1929. ja 1932 aasta vahel toimus börsil häving ja tohutu hindade langus, kõik kaotas väärtuse. Inimesed kaotasid töö ja see tõi kaasa tohutu kriisi. Inglismaal toimusid uued parlamendivalimised. Need võitis mr. MacDonaldi tööerakond koosneva valitsuse kuhu Churchill`i ei kutsutud. Kuna tema oli India küsimuses poliitiliselt isoleeritud. Aga ta polnud mittekutsumise üle õnnetu. Churchill oli ka tööerakondliku valitsuse vastu, tema oli mees, kes tunnetas rahvust. Samas kestis ju ikka veel majanduslik madalseis.
Kuna Churchill oli olnud juba 15 aastat kabinetiminister. 1905 aastast alates oli ta istunud Parlamendis alati esipingil see oli olnud tema eelis tema kõneles alati laua ääres. Ta võis asetada oma märkmed ja teeselda, et ta rääkis peast . Nüüd aga oli tema kohaks saanud valitsuse poole all ja seal pidi ta oma märkmeid alati käes hoidma,nii oligi temast saanud lihtne kabinetiminister, kes oli vaidlustes võrdne teiste kabinetiministritega.
1911. a nimetas peaminister Herbert H. Asquith Churchilli esimeseks lordiks ehk Inglismaa mereministriks. Churchill arvestas juba siis sellega, et sõda Saksamaaga ei ole enam kuigi kaugel ning alustas sõjaks ettevalmistusi. Kõige esimesena kujundas ta admiraliteedistaapi, teisena otsustas ta arendada välja merelennuväe ning kolmandaks otsustas ta, et söe aseme tuleks hakata kasutama hoopis naftat.
Sõda on vältimatu Kolmekümnendad sajandid olid Winstonile väga rasked, kuna näis,et võimatu on pöörduda normaalse riigijuhtimise juurde. Teda nahutati selle eest, et ta käisainult siis alamkojas , kui ta tahtis sõna võtta ja seejärel jälle lahkus. Opositsioon arvas, et Churchill ei kuula peale iseenda mitte kedagi. Teda häiris see,et konservatiivid on naasnud ja tema on kaotanud oma tähtsuse.
1934 võttis Inglismaa vastu palju uusi meetmeid õhujõudude olukorra parandamiseks, nüüd sai taas Churchill taas esile tõusta. Ta rääkis, et mitte ühtki riik pole nii kerge saak riisujatele kui... .kõige rohkem kardeti Saksamaad, kes oli omale juba uue õhuväe moodustanud.
1937. 21. mai kohtus Churchill herr von Ribbentropiga, tema oli Saksamaa suursaadik Inglismaal. Jutuajamine kestis üle kahe tunni. Räägiti nii Euroopa olukorrast relvastusküsimustest. Ribbentropi jututeemaks oli järgnev väide, et Saksamaa otsib Inglismaaga sõprust. Ja Saksamaa oleks valmis seisma Inglismaa huvide eest ja kaitseks teda vaenlaste eest nii hästi, kui suudaks. Samas oli Saksamaa nõudmiseks, et ta tahab saada vabasid käsi Ida-Euroopas. Seda oli vaja selleks, et oma rahvale saada elamispinda juurde. Kui Churchill oli kõik Saksamaa nõudmised ära kuulanud teatas ta kohe kindlalt, et Inglismaa ei ole nende tingimustega nõus. Ka nemad vihkasid Venemaad. Nad ei soovinud, et Saksamaa saaks ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas. Churchilli vastuse peale, et Inglismaa ei saa iial nii küünilise ettepanekuga nõustuda, teatas Ribbentropp:" Sel juhul on sõda vältimatu. Teist väljapääsu ei ole. Fürrer on otsustanud. Tema ei tagane ja miski ei saa meid peatada. Nii 7
mõistiski Churchill, et tegemist on sõjaga, mis laieneb maailmasõjaks. Curchill teadis enda arust, mis on sõda ja ta oli ka kindel, et ta saab igal juhul hakkama. Ta teadis ka, et Inglismaad ei tohi alahinnata. Seda ütles ta ka Ribbentropile, samas lisades, et kui kord Inglismaa juba sõtta tõugata, siis pöörab Inglismaa kogu maailma sõtta. Ta lubas seda teha nii nagu eelminegi kord. Selle peale Saksa saadik vihastas ja lubas, et seekord ei suuda Inglismaa seda enam teha. Kuid Inglismaa täitis oma lubaduse ja pööras kogu maailma Saksamaa vastu ja algaski Teine maailmasõda. Churchilli ennustus mida ta oma raamatus (1928) kõige rohkem oli kartnud, nüüd mõned aastad hiljem täituski. Teine maailmasõda Kui oli Churchilli esimene valitsusaeg , algaski Teine maailmasõda (1939). Hakkas Churchill tegelema aktiivselt Hitleri- vastase liiduga. Selleks oli ta aga sunnitud koostööd tegema NSVL -ga.
Sõja põhjused: a) Churchilli loodud Rahvaste liit ei tulnud toime suurriikide ohjeldamisega.
b) Et tulla välja majanduslikust kriisist.
c) Saksamaa rahval jäi elamisruum puudu.
Churchill esimest korda peaministriks 1940 saab 67 aastane Churchill peaministriks. Kuna Chamberlain sunniti umbusaldushääletusega lahkuma sellelt kohalt. Churchill tuli Chamberlainile appi ja tunnistas oma vastutust mereväeoperatsioonide eest, kuid see ei aita. Kuningas George VI kutsus Churchill`i Buckinghami paleesse ja nimetas ta peaministriks. Kuid paljud Churchill`i vaenlased püüavad tema ametisse nimetamist edasi lükata.
Mais pidas Churchill alamkojas oma esimese kõne kui peaminister. Tema kõne sisaldas ainult dramaatikat ja seal ta siis laususki esimest korda järgnevad sõnad Inglismaa rahvale: "Mul ei ole teile pakkuda muud kui verd, higi ja pisaraid. Te küsite, mis on meie eesmärk? Saan teile vastata üheainsa sõnaga: võit! Võit iga hinna eest, võit vaatamata kõigele, võit, ükskõik kui pikk ja raske tee selleni on, sestilma võiduta ei ole ka ellujäämist. Saage sellest aru ilma võiduta kaob Briti impeerium, kaob kõik see, mille eest Briti impeerium on seisnud, kaob inimkonna tung ja tahtmine liikuda eesmärgi poole. Ma ei kahtle, et kõik võitlevad meie ühise eesmärgi nimel. Ma tunnen, et mul on õigus paluda kõigi abi ja ma ütlen teile:tulge kõik ja mingem üheskoos, ühendatud jõul edasi." 8
"Kas me ehitame üles Euroopa Ühendriigid" (W. Churchill) mai 1948 kui toimus Euroopa Konverents . Tuli Churchill taaskord oma kõnes välja teemaga : et end tuleb kokku võtta ja maailm päästa. Selleks tuleks ühendada edu ja seltsimehelikkus. Inimestele peab sisendama lootust, siis ehk jõutakse nii välja paremasse ajastusse. Nii ei peaks järeltulevad põlved. Kannatama riikide vahelises võitluses.
1941 kirjutasid Churchill ja Roosvelt alla dokumendile, millega teatasid, et nad ei soovi sõjas omakasu. Ja lubati säilitada riikide iseseisvus . 1945. määrati ka kindlaks Rahvaste liidu järglane ÜRO. Ühinenud Riikide Organisatsioon tegeles sõjast tingitud asumaade probleemidega. Asumaade probleem muudeti rahvusvaheliseks probleemiks. Nõukogude Liit nõudis, et tunnustataks asumaade ja sõltuvate riikide õigust olla iseseisvad. Sellega polnud nõus Inglismaa, Prantsusmaa ja USA . See jõustus 24. oktoober 1945.
Churchill teist korda peaministriks 1951 25 . oktoober sai Churchillist teist korda peaminister .Selleks ajaks oli Churchill juba 77 aastane. Valimistel osales ta konservatiivide nimekirjas, võidule tuldi napi häälteenamusega. Saadi 321 kohta. See partei oli äsja liidetud kahest võimul olevast parteist. Churchill otsustas koguda enda ümber väga tugeva ja teotahtelise meeskonna. Paljud ministrid olid juba varasemas valitsuses temaga koos olnud. Ise otsustas ta jätkata oma sõjaaegset praktikat ja võttis endale kaitseministri portfelli. Kui peagi ta loobus kuna tal puudus selle koha ülesannete täitmiseks vajaminev jõud. Oma tööd alustas ta rahulikult ja isegi tagasihoidlikult. Churchilli ei huvitanud sisepoliitilised probleemid. Peamine tähelepanu oli pööratud välispoliitikale.
Aprill 1955 astuski Churchill tagasi jättes koha vabaks Edenile. 5 aprilli hommikul kutsus ta viimast korda kokku valitsuse. Pärast seda läks ta Buckinghami paleesse ja teatas kuningannale oma soovist tagasi astuda. Tema tagasiastumise kohta ajakirjandus eriti ei reageerinud . Kuna arvati, et ta oleks pidanud seda kohe pärast sõja lõppu tegema. Poliitikast loobumine 1955. a aprillis astus Churchill tagasi, arvatavasti Sai saatuslikuks teda tabanud ajurabandus. Ta pühendas end taas maalimisele ja kirjutamisele. Churchill asus taaskord tööle oma uue neljaköitelise ajalooraamatu "Ingliskeelt kõnelevate rahvaste ajaloo" kallal.
1956.a pälvis Churchill Aacheni linna Karli preemia teenete eest Euroopa ühinemise nimel. 1959 . 20 aprill teatas Churchill Konservatiividele, et ta ei kavatse poliitikast kõrvale jääda ja kavatseb alamkotta kandideerida. Ning seal ka valituks saada. Tema sõnadesse suhtuti väga soojalt, kuid seda varjutas tõsiasi, et ta on veetnud rohkem aega Lõuna- Prantsusmaal kui inglismaal Alamkojas. Kõigile peale Clemmie oli tema otsus vastuvõetav.
1963 aprill nimetas USA kongress Churchilli Ühendriikide esimeseks aukodanikuks. Churchillist rääkides teatas Kennedy et Alamkoja lapsest on saanudnüüdseks juba alamkoja isa. Nii kirjutatigi ta nimi ja avaldati talle austust . Kuid kõige suuremaks auks oli USA-le see, et Churchill oli nõus sellise austusavalduse vastu võtta. Ja suuremaid austusavaldusi talle enam kahjuks lisada ei saa, sest temast ongi saanud juba legend.
1964 ei seadnud Winston enam oma kandidatuuri parlamenti enam üles. Nüüd lõpeski tema pikk karjäär parlamendis, mis oli kestnud juba järgemööda 65 aastat. Arstide ja sõprade otsusel ei võtnud Churchill ise kohal, kui alamkoda võttis vastu eriresolutsiooni see määras tema teened Suurbritannia ees. Kohale ilmus ta järgmisel päeval, kui tal see kätte anti ja loeti ette tema lühike vastus. Seal võtsid sõna ka tema head sõbrad ja näiteks Macmillan ütles seal Churchili enda sõnad, mis olid umbes sellised, et Winston on sõjas otsustav , kaotuses trotslik, võidus suuremeelne, rahus teatahtlik. USA ajaleht "New York Herald Tribune." kirjutas, et taktitundeline eesriie, mis on langenud Winstoni eraelu ette ei lase otsustada, mis hakkab temast edasi saama. Oma 90 sünnipäeval sai Winston 60 000 kirja, telegrammi ja pakki . Ka paljud Londoni elanikud tulid tema maja ette austust avaldama. Juba siis oli aeg temaga oma töö teinud ja Inglismaa üks ajaleht teavitas, et Inglismaa on arvanudud Churchilli oma ajalooliste meeste hulka kuigi ta veel elab, kuid ta ei kuulu enam oma aega. Churchill alati populaarne Ta sai tuntuks kuna tal polnud just tavaline poliitikukarjäär. Churchill otsustas kaks korda vahetada parteid, see tekitas avalikkuses aga vastakaid arvmusi. Winston oli ainus mees kellest on kirjutatud nii palju artikleid ja raamatuid. Samas oli ta ka ainus, kes ennast nii suurejooneliselt reklaamis. Reklaami all mõistetakse tema enda kirjutatud raamatuid. Kuid nende kvalittet hakkab langema. Teda kiidetakse ja ülistatakse ta on kui kangelast, kellest räägitakse ainult head ja veel heletates toonides. Ainus isik, kes teda kritiseerib on Hughes . Seda kõike ei tehtud ilma asjata, vaid Churchilli seljataha püüti peita kõik läbikukkumised. Kui selliseid legende oli väga raske purustada, sest puudusid ju kindlad tõendid.
Churchill tegi vea 1945 moodustas Churchill pärast Teist maailmasõda üleminekuvalitsuse, mis pidi riiki juhtima kuni uue valitsuse loomiseni. Siin tegi ta vea. Üleminekuvalitsus moodustati reaktsoonilistest konservatiividest, kes kunagi varem Münheni otsuse eest võitlesid, nemad kandsid ka vastutust selle eest, et Inglismaal kahemaailmasõja vahel nii halvasti läks. . Inglased mõistsid, et Churchill ei tahagi enam mingisuguseid reforme ja Churchilli eestvedamisel hakatakse Inglismaad juhtima nagu kahekümnendatel ja kolmekümnendatel. Selline suhtumine, aga õõnestas ta oma väljavaateid valimistel. Inglaste seas tekkis küsimus, et kas selline inimene saab üldse riiki juhtida.
Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 1965 aasta alguses ta külmetus ja pidi seetõttu jääma voodisse. 15.jaanuaril 1965. a tabas Churchilli teine rabandus ja Winston kaotas teadvuse. Sellest teada saades kogunesid rahvamassid tema londonis asuva maja ette. teadvuseta lamas Churchill üle nädala ja ta suri üheksa päeva hiljem 90 aastasena.
Rahvas jättis Suurbrittania päästjaga jumalaga 30 jaanuar sir winston churchill maeti st. martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. Sinna olid maetud ka tema vanemad ta oli ise oma matusetseremoonia ette planeerinud ja ta tahtis, et teda maetakse, kui sõdurit. Koos brittidega leinas kogu maailm ja usuti , et ka väikestele lastele jäi see sündmus eredalt mööda ja, et nad räägivad ka iidolist kunagi oma lastelastele.
Mis täiesti erakordsest õnneseenest edasi sai, pole teada. Küll aga meenutatakse, et kui temalt küsiti kas ta surma ei karda, vastas ta:"olen valmis loojaga kohtumiseks. iseasi, kas tema on valmis minuga kohtuma." kogu inglismaa oli täidetud kurbusega. venna ja oma laste kõrvale. 9 britid nägid temas meest, kes päästis maailma natside türanniast ja need, kes samuti selleks panuse andsid jagavad tema kuulsust. :See, mis W. Churcill ütles ja tegi ei sure kunagi. Sõja 10
draamas oli tema kõige suurem. Nii lõppeski üks ajajärk nii brittide kui ka kogu maailma jaoks. Minu arvamus Minu arvates oli Winston Churchill õiglane ja julge kõigil oma ametikohtadel. Ta tegi vigu nagu meist igaüks, kuid ta oskas need keerulised olukorras diplomaatiliselt lahendada. Ma ei vaidlegi vastu inimestele, kes väitsid, et Sir Winston Churchill tekitas omale sobivaid olukordi, kuid see pole ka seadusega keelatud ning igaüks meist võiks seda teha, kuid me pole lihtsalt selleks nii osavad. Tänu oma rangusele ja radikaalsusele suutis ta parandada Inglismaa olukorda. Kuid nagu selgus nii mõnestki allikast olid Churchilli teod reklaamitrikk, kuid kuidas saab valetada korraga kogu maailmale. Ma arvan, et see on mõne kadeda kirjaniku väljamõeldis, kes oli lihtsalt osava poliitiku peale kade . Churchill ju suutis Inglismaa tuua välja kriisist. Rahvas pidi teda usaldama , kui tema juhitud erakonda usaldas. Churchill ei laskunud teiste riigijuhtide madalale tasemele ja temaga oli väga raske manibuleerida kuna tema sihtmärk oli kindel. Churchill tegi õigesti kui lükkas tagasi Ribbentropi pakutud tehingu. Valitsejana võis ta ju olla karm, aga inimesena oli ta heatahtlik ja soovis, et kõigil hästi läheks. Winston oli väga laia silmapilguga inimene, kes tundis väga suurt muret maailmas toimuva pärast. Ta oli väga hea kirjanik ja ta oskas sündmusi väga hästi ette aimata, seda tõestavad ka tema kirjutatud raamatud. Tema enda autobiograafia Tormihojatus on tal minu arvates väga hästi kirjutatud kuna me saame Inglismma näha seal valitsenud poliitiku silmade läbi. Ta tegi õigesti, kui oma 10 viimast eluaastat erus oli. Kuid siiski ei loobunud ta poliitikast. Me ei saa kritiseerida tema otsuseid õigeteks, ega valedeks kuna täiesti õigeid, ega valesid otsuseid ei ole olemas. Churchill tegi kõik, et Inglismaad päästa ja see ongi ühe peaministri kohus. Kokkuvõte Churchilli valitsemist poliitikas võib pidada Churchilli ajajärguks. Ta oskas kritiseerida alamkoda ja kaitsta enda huve. Ta ei teinud tühje lubadusi, ega pakkunud rahvale lihtsalt illusioone. Churchill polnud lihtsalt mees, kes takistas Hitleri tee "lõppvõidule" läänes, vaid ka range antikommunist, kelle jaoks oli 1945. aastal tehtud alles pool tööd. Ja oma töid ei tahtnud ta jätta poolikuks. Pärast 1945. peeti tema vaimus Ameerika võimudega Külma sõda kuni kommunismi lõpliku kokkuvarisemiseni. Churchill ei uskunud põrmugi, et vana Aadamat ehk sakslaste Hitlerit oleks võimalik ümber kujundada kommunismiajastu uueks inimeseks või kangelaseks; tema uskumuseks oli, et tuleb olla skeptiline igasuguse radikaalse maailmaparanduse suhtes.
Kõige paremini pidid teda iseloomustama tema enda sõnad. Need mis ta ise kirja on pannud:sõjas otsustav, kaotuses trotslik, võidus suuremeelne ja rahus heatahtlik. Nii muutuski Churchill legendiks kogu maailma ajaloos. Teda on saatnud paljud intriigid ja samas ka paljude austusavaldused. Seda meest nii vihati kui armastati. Tema jättis maailma ajalukku väga sügava jälje. Churchillile ei meeldinud sõjatagajärjed, aga ta teadis, et nendega tuleb lihtsalt leppida. Aga mida vähem kahjustusi seda parem kogu maailmale . See mees lõi Rahvasteliidu ja hilisema ÜRO. Kasutatud kirjandus Christian Craf von Krockow, Churchill Üks 20. sajandi elulugu. Tallinn: Kunst , 2000
Kaido Jaanson , Üldajalugu (1938-1991)
Lähiajaligu IX klassil. Tallinn Avita (2004)
Õpik XII klassile. Tallinn: Koolibri, 1994
Winston Churchill, Churchill (2001)
Winston Churchill, Tormihojatus
winston Churchill, truhhanovski V.1982
http://www.hot.ee/zolki/Churchill/Churchill.html Lisa1
Poliitilised saavutused
14. märtsil 1901. astus Churchill alamkotta ja neli päeva hiljem pidas ta oma esimese kõne. Nii algas Churchilli ainulaadne, äärmiselt vaheldusrikas , ent ometi kuulsust toonudpoliitikukarjäär, mis pidi üheainsa väikese vahega aastail 1923/24 kestma ümmarguselt kuuskümmend aastat. Kuid juba neli aastat hiljem otsustas Churchill lahkuda konservatiivide juurest ja minna üle liberaalide poole, seda sellist üleminekut on hakstud nimetama crossing the floor . 1906. a asus Churchill asumaade ministeeriumis alamriigisekretäri kohale, ning samal aastal ilmus biograafia "Lord Randolph Churchill". 1908. a tõusis Churchill majandusministriks, 1910 sa i Churchillist Inglismaa siseminister. 1911. a nimetati Churchill admiraliteedi esimeseks lordiks e mereministriks. Nüüd tuli Churchillil arvestada sellega, et sõda Saksamaaga ei ole kaugel ning ta alustas ettevalmistusi. Esitena kujundas ta merestaabi, teiseks arendas välja Churcill merelennuväe ning kolmandaks toetas ta lavaajamite üleviimist söeküttelt naftale. Kui Suurbritannia astus 4. augustil 1914. a I maailmasõtta, oli laevastik valmis, nii nagu Churchill oli planeerinud. 1915. a kukkus läbi Dardanellide operatsioon , mis oleks edu korral lubanud aidata tänu Musta merele brittide liitlast Venemaad. Süü langes Churchillile, kui see ebaõnnestus ning ta astus tagasi, kuid parlamendi kohast ta ei loobunud. 1916. a sai Churchill relvastusministriks. Pärast I maailmasõda 1918. a novembris,sai järgmise aasta jaanuaris Churchillist sõja- ja lennundusminister. 1922. a valitsus lagunes ning Churchilli tabas valimiskaotus. 1924. a naases Churchill parlamenti kuid sooritas teistkordselt parteivahetuse, nüüd langes valik konservatiividele. Nüüd sai Churchillist varakantsler. Viis aastat hiljem, Aga valitsus kukkus ning kuni 1939 aastani oli Churchill ilma ametita, siis tegeles ta aktiivselt ajakirjaniku ja kirjanikuna. 1. septembril 1939. a 3. sept kuulutasid mõlemad riigid Saksamaale sõja. Ning Briti peaminister Neville Chamberlain nimetas Churchilli taaskord admiraliteedi esimeseks lordiks. 1940. a aprillis ründas Saksamaa Norrat ja Taani, 10 mail muurus Saksamaa sihtmärgiks Holland, Belgia ja Prantsusmaa nüüd , sai 66aastasest Churchillist Suurbritannia peaminister. Hiljem on Churchill kirjutanud:nagu oleks ta jalutanud senini oma saatusega, nüüd on käes aga suurtund. Churchill mõistis nüüd, et võit suudetakse saavutada ainult koostöös USA-ga. Nii said 1940ndal aastal alguse USA-Inglismaa erilised suhted. Juba 1941.a 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid avalduse, milles avaldati Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Seda dokumenti nimetati Atlandi hartaks . 1943. a novembris toimus esimene Churchilli, Stalini ja Rooseveldi kohtumine Teheranis. 1945 veebruaris kohtus see nn Suur kolmik Jaltas, nüüd paistis tulevat Euroopas sõjale lõpp. Need kolm meest leppisid kokku alistunud Saksamaa okupeerimises. Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.a, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin . Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Nüüd olid rahva südamed vallutanud hoopis leiboristid. Ning 26.juulil astus Churchill tagasi oma kauaaegselt kohalt ning loovutas koha uuele peaministrile sai Clement R. Attleet. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis , et tuleb tähelepanu pöörata riiklikule kaitsele ning samuti hoiatas ta kogu läänt kommunismi tabava ohu eest. Lisa2
Sir Winston Churchill