..................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering....................................................................................................39 9) Kasutatud materjalide loetelu.................................................................................................41 Sissejuhatus
Tööd tehes. Lapse arenemine Lapse põhiliseks koustuseks on oma õpiülesanded võimalikult hästi ära teha. Õppetööl on tavatööga võrreldes siiski olulisi erinevusi: tulemused pole õppijale silmnähtavad ega käega katsutavad, seega mitte nii selgelt tajutavad kui näiteks talu töös. Kainikuiga Kainikuea lõpuks peaks laps olema omandanudkorraliku lugemisoskuse, kirjutamisoskuse, ja arvutamis oskuse Kasutatud kirjandus. ,,Perekonna õpetus" lk 143-144 http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/? Eluperioodid_1:Kainikuiga http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/i nimese_elukaar.ht
Sergei Gudov 9.Klass 2010 Kristjan Jaak Peterson Ta sündis 14.märtsil 1801. ja suri 4.augustil 1822. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Kristjan Jaak sai kirjutamisoskuse isalt. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta tegeles ka tõlkimistöödega. Peterson nimetas end maarahva laulikuks. Ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada 21luuletust , millest 3 on saksakeelsed. Põhiosa moodustavad oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti motiive ja värsimõtteid
Samuti on väga palju huvitavaid teoseid ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda, kuna lugemist leiab igale maitsele. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Enim areneb raamatuid lugedes fantaasia ja kujutlusvõime. Samuti arendab lugemine ka teadmisi eelnevate sündmuste ja ajaloo kohta. Kooliskäivad õpilased on kindlasti elu jooksul mõne raamatu läbi lugenud. Õppeasutused tahavad, et omandaksid vajaliku sõnavara ja kirjutamisoskuse edasiseks eluks. Sellepärast valitaksegi lugemistikku klassika, algustuseks harjumatud teosed, et õpiksid teadmisi eelmiste sajandite eluolu kohta. Pidevalt noored ei hinda nende raamatute vajadust edasiseks eluks. Seetõttu tulebki alustada keele arengut juba võimalikult varasest ajast. Kuid tänasel päeval hakatakse alles vanemana kirjanduse mõistet väärtustama õiglaselt. Raamatud on selleks, et edastada oma mõtteid ja tarkusi maailmale. Lugedes teaduslikke
kommetega. Näiteks ohvrikohti, torupille, kandled, viiulid, rahvariided · Said alguse Saksamaalt ja levisid Baltikumis 19. sajandi 20.-40. aastateni · Mõlemad propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust. Sellega kaasnes nt. paljude kõrtside sulgemine. · Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada · Suurt rõhku pandi lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamisele Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: · Rahvas tuli religioonile lähemale · Talurahva eneseteadvus kasvas · Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi · Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel · Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks · Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule Ratsionalism levis 18. sajandi teisel poolel tänu valgustusideede levikule. Iseloomulik oli .
Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kogunemisi peeti väljas, suuremad kogudused ehitasid endale palvemajad. Mitmes kohas väljus liikumine kontrolli alt, hävitati ehteid ja riideid, vahest mindi lausa äärmustesse. Hernhuutlus aitas päris palju kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, päevikute ja kirjavahetuste pidamine pakkus indu kirjutamisoskuse omandamiseks, andsid tõuke koorilaulu ja puhkpilli levikule eestlaste hulgas. Hernhhutlikest perekondadest olid pärit ka F.R. Kreutzwald, C.R. Jakobson, J.Hurt, V.Reiman ning J.Tõnisson. Teoloogiline ratsionalism saavutas sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muudusid õpetlikuks. Ratsionalistliku õpetaja jutlus andis kuulajale mõnegi
· ajakirjanduse teke võimaldas ideede levitamist ja suurte masside kaasatõmbamist · ühisüritused liitsid ja tekitasid arusaama ühtsuse jõust ning väärtusest (koostöö kogemused) · kirjanduse areng tõstis eestlaste eneseteadvust (rahvusromantiline ,,Kalevipoeg", · baltisakslaste eeskuju; eestlased saksastamise ja venestamise vahel · külakoolihariduse sisu muutus- rohkem pööratakse tähelepanu kirjutamisoskuse, aritmeetika, maateaduse õpetamisele, ilmuvad vastavad eesti oma õpikud Balti erikord Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine
Raamatu tutvustus ,,Kõik see pere" Autor:Gaby Schuster ,,Kõik see pere" Gaby Schuster Omandas kirjutamisoskuse pikaajalise ajakirjanikutöö käigus. Enne oma esimeste teoste avaldamist oli ta palju aastaid ajakirjade "popcorn" ja "Tüdruk" peatoimetaja. Ta on mitmete tüdrukutele mõeldud raamatusarjade autor,on koostanud teleseriaalide tarbeks romaane ja tüdrukutele suunatud nõuanderaamatuid. Tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse.Gaby Schuster elab koos oma mehe ja pojaga Müncheni lähistel. Gaby Schuster Tegelased Johannes Kauz-Isa
kontrolliks, sündmuste järjekorra leidmiseks. Kuulamisülesannete tüübid varieeruvad ja annavad võimaluse arendada nii funktsionaalse kuulamis- kui ka hääldusoskust. Antud ülesanded võimaldavad arendada õpilaste kuulamisoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendis ettenähtud A 2.1. tasemele, kus õpilane mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on talle tuttaval teemal. Kirjutamisoskuse arendamine Kirjutamisoskuse arendamiseks annab käesolev õppekomplekt mitmeid võimalusi. Alustades lausete lõpetamisest, kus saab kasutada õpitud keele struktuure ja sõnavara ning lõpetades antud informatsiooni põhjal või täiesti iseseisvalt lausete moodustamisega. Enamus kirjutamisülesandeid on töövihikus, kus tuleb koostada ja vastata küsimustele, kasutada uut sõnavara ja väljendeid, tõlkida, parandada vigu ja täita tabeleid. Võõrkeele õppimise alguses
luterlik katekismus. Selleks aga, et Piiblit ennast tõlkida, oli vaja haritud eestlast, kes oskaks kirjutada nii saksa kui ka eesti keeles. Harituid eestlasi tol ajal põhimõtteliselt polnudki, nagu ka kirjalikku eesti keelt. See viis arvatavasti kõige tähtsama reformatsiooni tulemuseni eestlaste jaoks, nimelt eesti keele kui kirjakeele loomiseni ja selle inimestele õpetamiseni. Hakati andma haridust eesti keeles ning lugemis- ja kirjutamisoskuse vastu hakkas rahva seas ka huvi tekkima. Alguses küll vähe, kuid seegi oli tähtis eesti keele säilimise ja arenemise jaoks ning aegamööda suurenesid nii huvi kui ka võimalused õppimise jaoks. Järelikult peame me olema usupuhastusele tänulikud eelkõige selle eest, et eesti rahval on olemas oma keel, mida on küll väga palju mõjutanud nii saksa kui ka vene keeled, kuid mis suutis siiski säilitada oma sõnavaralise eripära ja täiesti ainulaadse grammatika
ROSENI DEKLARATSIOON oli hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge. 14. mail Saaremaa. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud 1704 saavutasid vene väed rootsi vägede üle võidu Kastre lahingus, 24. kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni juulil (14. juulil) alistus piiramise järel TARTU. POLTAVA LAHING 1709. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole.RESTITUTSIOON mõisad anti tagasi deklaratsioonis öeldi, et kuna Liivimaa talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja aastal rootslased kaotasid venemaa vastu. Venelased vallutasid 24
aastal hakkasid Martin Lutheri eestvedamisel levima protestantliku reformatsiooni ideed, mis sai kindlasti võimalikuks tänu trükikunsti leiutamisele Johann Gutenbergi poolt 1440. aastal. Trükikunst võimaldas informatsiooni ja teadmiste leviku kirjasõna näol suuremate massideni. Lisaks piibli tõlkimisele hakati seda ka trükkima, mis tõi usu inimestele lähemale, kuna varasemalt ei saanud enamus inimesi piiblist aru. Kirjasõna jõudmine inimesteni populariseeris lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamist. Kirikliku kunsti asemel hakkas arenema ka ilmalik kunst ja kirjandus. Tänu reformatsioonile hakkasid sellest haaratud inimesed püüdlema rohkem isiklike läbilöögivõimaluste poole. Varasema kirikule suurt rõhku pannud mõtteviis hakkas muutuma ilmalikumaks. Samuti oli luterlik kirik palju seisustevabam kui katoliiklik. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon 1789.-1799. aastatel tõi oma ennenägematuses kaasa mitmeid uusi ideid ja muutusi
rist MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Ajalooline karikatuur (karikatuuri analüüs) http://lemill.net/content/exercises/karikatuurianaluus/view http://ajalooasjad.blogspot.com/2010/03/toovihiklk3436saks Õppeotstarbelised mängud http://www.purposegames.com/game/eestijarvedjarannikum Mäluja tähelepanuharjutused http://lemill.net/content/exercises/vaatatahelepanelikultjaja MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Kuulamisoskuse arendamine keeleõppes http://www.koolielu.edu.ee/anke/video/le13_1.html Kirjutamisoskuse arendamine http://www.koolielu.edu.ee/anke/kirjuta/ http://www.koolielu.edu.ee/anke/konjugieren/K_LE2_spiel en.swf Õppeotstarbeline puzzle http://www.koolielu.edu.ee/anke/puzzle/puzzle_le8_1.swf MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Helifailid Internetis ja heli lisamine esitlusele http://www.slideshare.net/aluojalaine/helifailiotsing jahelilisamineesitluselepresentation Fotod õppetöös http://www.cybernature.ee/herb/ Töölehed (harjutused, teadmiste kontrollimine, isikute äratundmine)
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Margit Onga KRIITILINE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE Referaat Juhendaja: Pilvi Kula Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 1.Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi..........................................................................................................4 2.Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)..............................................6 3.Lugemisstrateegiad..............................................................................................................................................7 4.Lugemistunni ülesehitus.........................................................
lihtsalt aru. Seega tuli Piiblit tõlkida rahvale arusaadavasse keelde. Selleks aga, et Piiblit ennast tõlkida, oli vaja haritud eestlast, kes oskaks kirjutada nii saksa kui ka eesti keeles. Harituid eestlasi tol ajal põhimõtteliselt polnudki, nagu ka kirjalikku eesti keelt. See viis arvatavasti kõige tähtsama reformatsiooni tulemuseni eestlaste jaoks, nimelt eesti keele kui kirjakeele loomiseni ja selle inimestele õpetamiseni. Hakati andma haridust eesti keeles ning lugemis- ja kirjutamisoskuse vastu hakkas rahva seas ka huvi tekkima. Järelikult peame me olema usupuhastusele tänulikud eelkõige selle eest, et eesti rahval on olemas oma keel, mida on küll väga palju mõjutanud nii saksa kui ka vene keeled, kuid mis suutis siiski säilitada oma sõnavaralise eripära ja täiesti ainulaadse grammatika. Seega võib reformatsiooni pidada murranguliseks, sest tänapäeva Eesti võib olla tänulik sellele perioodile oma keele, seega ka
Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest.
Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (nt lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). Loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajasid. Kutsusid üles loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille). Suur teene oli hernhuutlastel kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust ümber ja levitasid usuvendadele). Liikumine keelustati kohalike kirikuõpetajate ja mõisnike taotluse alusel 1743; taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust. 9. Selgita mõisted: 18.saj 1) restitutsioon- mõisate tagastamine vene tsaari poolt 2) barokk-kunsti ja ehitusstiil 3) hernhuutlus- vennastekoguduste liikumine
talurahva puudulikust võideldi joomarlusega. kavandas saksa kõlblustundest, mille · Päevikute ja talupoegade ületamiseks suurem kirjavahetuste koloniseerimist usuvagadus. pidamine pakkus Baltikumi, propageeris · Vastu luteri kiriku eestlastele indu puuviljakasvatust, süvenevale kirjutamisoskuse rõugete vastu konservatismile omandamiseks kaitsepookimine. · A.W. Hupel Põltsamaa pastor, avaldas raamatuid ja rajas lugemisseltsi.
Kihelkonnakooli astumiseks ei olnud nõue see, et sa oled käinud eelnevalt külakoolis vaid hinnati taibukust ja lugemisoskust. Eesmärk oli külakoolis saadud teadmiste täiendamine ja eriti õpilaste ettevalmistamine tulevasele maaelule ja põllumajandusele. Kui õpetustase sõltus koolmeistri võimetest, siis õppeained pani paika kirikuõpetaja. Enamasti täiendas kihelkonnakool külakoolist saadud lugemisoskust kirjutamisoskuse ja rehkendamisega. Hiljem aga tulid juurde ained, mis laiendasid õpilase kui tulevase põllumehe silmaringi. Koolis sai õppida nüüd ka ajalugu, geograafiat ja loodusteadust koos füüsikaga, mis aitasid kindlasti kaasa hiljem talurahva elujärje parandamisele eks see ka aadlite eesmärk oli, kui kihelkonnakoole looma hakati. Praktilisi teadmisi said õpilased viljapuuaedadest, mille õpetajad omaalgatuskorras koolide juurde istutasid. Lõppudelõpuks olid
Kodukariõigus- oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtlus või lühiajalise arestiga. Nekrut äsja väeteenistusse võetud isik. Hingeloendused ehk revisjonid loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad, kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid. Pietism vagadusliikumine. Taotles usu sügavamat sisemist tunetamist, üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta. Pani rõhku usulise kirjanduse levikule. Rahvuslik liikumine rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Eesmärgiks
Klassikalised alulssõrmised on a s d f j k l ö. 4 11. Sõrmede lähteasendid. See on sõrmede lähteasend. Mõlemad pöidlad tuleb hoida tühikuklahvi kohal. Pärast mõne teise klahvirea klahvile vajutamist peab sõrm siirduma kohe lähteasendisse tagasi. 12.Õige rütm kirjutamisel. Kirjutama peab ühesuguse rütmiga, et vältida vigu. Rütm kiireneb kirjutamisoskuse omandamise käigus. Väga hea on kui kasutatakse õppimise käigus rütmilist muusikat. 13. Õige kehahoid ja käte asend. Istuda tuleb sirgelt, selg peab toetuma seljatoele ning mõlemad jalad peavad toetuma põrandale. Küünarnukid langevad vabalt alla, küünar- ja õlavarre nurk on 85-90 kraadi ning küünarvars on paralleelne põrandaga. Randmed peavad olema üles tõstetud, et tekiks sirgjoon käeseljast küünarnukini. 14.Tööpingest vabanemise võtted
õhutab tagant see, kui teie liidate, lahutate ja osutate numbritele. Väikesed lapsed ajavad sageli numbrite järjekorra segi, loendamine vajab palju harjutamist. MEELESPEA toas laste arv piiramatu aeg: 10 min või kauem abi vajalik ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? Loendama ja mõistma arvude tähendust - et kaks on üks pluss üks, et kümnest ühe ära võttes saame üheksa jne. Kui numbrite järjekord ei jää hästi meelde, kasutage salme. Riimi tajumine on lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamise oluline eeldus, sest see õpetab last tähele panema sarnasusi häälikute vahel, millest koosnevad sõnad. Mida teha Lugege lastele rahulikel hetkedel salme ette ja ergutage neid oma näppe ja varbaid loendama, mida võib teha ka toredate salmide saatel. Mõista, mis on üks Mõista, mis on üks: üks ma ise. Mõista, mis on kaks: kaks silma kassil peas. Mõista, mis on kolm: kolm jalga vokil all. Mõista, mis on neli: neli nisa lehmal all.
Fantaasia areneb, palju mängitakse rollimänge. Ülim uudishimulikkus, liikuvus ja ettevõtlikkus. Arenguülesanne on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Perioodi lõpuks leiab, et maailm on üks tore ja põnev koht. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Iseseisvuse oluline suurenemine. Arenguülesanne on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Põhiline kohustus teha oma õpiülesanded võimalikult hästi ära. Korraliku lugemisoskuse, kirjutamisoskuse, arvutamisoskuse omandamine. Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Laps tajub, et vanemad polegi täiuslikud ja et elu on täis lahendamatuid küsimusi ja kogu tulevik tundub süngena. Arenguülesanne on oma identiteedi leidmine. Seksuaalse mina otsimine. Kõlbeline areng. Tahaks olla juba suur. Laps võitleb iseseisvumise eest. Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) Nooruk suudab ise selgemalt läbi kõike mõelda, analüüsida, põhjusi ja tulevikuväljavaateid kaaluda
Jõudis Eestisse Saksamaalt rändkäsitööliste kaudu. Levis talupoegade hulgas aga ka mõnede mõisnike hulgas. Vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudused ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, moodustasid oma kogudusi, ehitasid palvemaju ja valisid endale innukamate palvevendade seast jutlustajaid. Vennastekogudustes pandi suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust ja püüti ka ise kirjutada. Selle mõjud vähenes kuritegevus, mõnes paigas kadus see sootuks. Tehti usinamalt tööd, oldi kõlbelisemad. Koos vennastekogudusega levis kirjaoskus. Samas hävitati vanad ehted, ohvripaigad, keelati ära peod, torupillimäng, kirevad riided, lõbustused. Eestlane oli tumedates riietes tõsine inimene. Masendav. 4. Milline oli Baltikumi valgustajate tegevus? Nende tegevus oli õpetav, hariv
Eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi ja harvenesid kaklused. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: • Rahvas tuli religioonile lähemale • Talurahva eneseteadvus kasvas • Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi • Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel • Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks • Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:.........................
Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime. Ema teadnud palju rahvalaule peast, poetanud neid sobival juhul jutu sekka ning pälvinud seega etteheiteid mehelt, kes polevat sallinud säärast alpust. Alibiks peetav kõõrutamine teinud talle võõraste ees häbi, endal puudunud tal aga luulemeel täiesti. Vilde mõlemad vanemad olid mõisas omantanud lugemis- ja kirjutamisoskuse, tellisid ajalehti Jannseni "Eesti Postimehest" alates ja soetasid ka raamatuid.(1) Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust Muugalt meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad,
* Said alguse Saksamaal ja levisid Baltikumi 1820.-1840. aastail. * Propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. * Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada ja arusaadavaks teha. * Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. 2) Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. 3) Eestlased said indu kirjutamisoskuse omandamiseks. 4) Eestlane muutus kõlbelisemaks. 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal: 1) 1739. aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 712-aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2) 1765
Luteri koraaliga võrreldes oli vennaskoguduslaste laul lihtsam, rahvalikum ning liikuvama meloodiaga, ühtlasi ka väga tundeline ja härdameelne. Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli
Panid rahva nutma, öhetama. Seletasid ühiskonna hädasid kölblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamisest. Kui pietism oli rohkem kirikuöpetajate pärusmaaks, siis rahv a sekka jöudsid pietistlikud ideed vennaste-ehk hernuutlaste liikumise kaudu. Hernuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kölblust, sots vördsust ja vendlust. (ptk 19), see aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise löpuleviimisle. Pakkusid indu estlastele kirjutamisoskuse omandamiseks, andis töuke koorilaulu, puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. II poolel levis ratsionalism. Jutlused muutusid öpetlikumaks. Andsoind häid näpunöiteid vöi elutarkust, kritiseerisid ühiskonna sots korraldustt, eriti pärisorjust. Hupel avaldas koos Peter Wildega I eestikeelsets jaakirja Lühike Öpetus. Riia toomkool miskit tegi , toimus ?!. herder teeneks sai esti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel
sajandil üle 90% kirjaoskust ega oleks ilmselt jõutud ka rahvusliku ärkamisaja ning omariikluseni. 2 Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel. (Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus 1. Berg, E.,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E. (Koost. ja toim.). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Harjumaa Muuseum . (2010).Virtuaalnäitus ,,Harjumaa mõisad" http://muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu.html, 24.11.2010 3. Heidmets, A., Saron, J., Tamjärv, M. (2002). Mõnda meist, eestlastest : Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Oomen 4. Jansen, E
-6.eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon. Saab sooritada keerukaid tegevusi nt. saapapaelte kinnisidumine, joonistamine, ühel jalal seismine, poomil kõndimine. Kooliiga - 6.-11.eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Motoorne suutlikkus väljendub nt kirjutamises ja kujundite joonistamises. Kui lastel esineb raskusi kujundite (ring, ruut, kolmnurk) joonistamisel, võib see osutada hilisematele probleemidele kirjutamisoskuse kujundamisel. Kirjutamine saadakse selgeks 8.eluaastaks. Puberteet e murdeiga - 11.-16.eluaastani. Kuni 10.eluaastani kasvavad poisid ja tüdrukud ühesuguses tempos. Alates 10.-12.a kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Poistel hakkab kasv kiirenema 12.-14.a. Tüdrukute areng sel perioodil 2.a. kiirem. Sel perioodil toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Arenevad teisesed sugutunnused (nt rinnad tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse
lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel.
just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2
Linda Rõuk ,,Kuidas kõneleb teie laps" Kõne on kõrgema närvisüsteemi üks avaldusvorme ning tekkeaja poolest kõige hilisem ja kõige tundlikum avaldumisvorm. Eriti tundlik on kõne oma intensiivsemal arenguperioodil ehk varajases lapseeas. Inimese häälikuline kõne hakkab arenema sündimisest alates. Kunagi pole liiga vara alustada kõne kasvatamist teadlikult, väär on pidada seda ainult kooli ülesandeks. Valede harjumuste süvenemisel muutuvad esialgu süütuna näivad kõnevead edasijõudmise pidurdajaiks õppetöös. Eriti on see maksev algklasside õpilase kohta. Keskmistes klassides on ka lihtsaimat viga juba raske parandada ja lõpuks võivad kõnevead avaldada negatiivset mõju inimese kogu psüühikale. Vigase kõne võivad põhjustada ka kõneorganite ehk suu ja nina mitmesugused defektid. Ilma liialdamata oleneb niisuguse lapse kogu elu nii õigeaegsest arstiabist kui ka järgnevast logopeedilisest tööst. Kõne arenemise perioodil on kõneviga arengu ...
16) propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. 17) pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (N: lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). 18) loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajad. 19) kutsusid ülesse loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille). 20) suur teene kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust umber ja levitasid usuvendadele). 6 21) keelustati kohalike kirikuõpetajate ja mõisnike taotluse alusel 1743; taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust. · Ratsionalism: 22) valitsevaks mõtteviisiks sai 18.sajandi teisel poolel.
Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a. loodi riigi kulul juurde kolme õpetajaga elementaarkool e. klassikakool. Seal õppisid eesti, soome ja läti noorukid. Kui gümnaasium reorganiseeriti, läks elementaarkool triviaalkooli nime alla ülikooli alluvusse. Aastal 1638. kool suleti. Ametlike koolide kõrvale asutati mitmes linnas era- ehk kirjutuskoole, mille peamine ülesanne seisnes kirjutamisoskuse andmises. Juba aasta pärast Tartu gümnaasiumi avamist pöördus kindralkuberner Gustav II Adolfi poole palvega muuta vast avatud kool ülikooliks. 1632. aasta juunis kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli asutamisürikule. Pidulikus avakõnes teatati, et sellesse kooli on väga oodatud ka alamast seisusest inimesed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõigil tuli õppimist alustada
1736 külastas Eestit hernhuutlaste juht krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, pärast seda kasvas liikumise populaarsus kiiresti. 1740. aastatel oli Eestis vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli Saaremaa. Ehitati palvemaju, sh Saksamaalt saadud toetustega. Zinzendorfi abiga avaldati 1739 eestikeelne piiblitõlge. Eestlastest kirjamehed tõlkisid ja kirjutasid hernhuutlikke tekste. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole. 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG Alates Venemaa keisrinna Katariina II ajast, kes valitses Venemaa keisririiki aastail 1762– 1796, hakkas keisririigi keskvõim oma huve baltisakslastele jõulisemalt peale suruma, mille tulemuseks oli asehalduskorra kehtestamine Balti kubermangudes 1783. aastal, keskustega Tallinnas ja Riias
Pietism - saksa protestantismi vabadusliikumine, taotleti suuremat vagadust, püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole. Inimene pidi igapäevaselt pühakirja lugema. Loobuda tuli lõbustustest Vennastekoguduste liikumine: Eestis levis 1730.a - propageeriti vagadust, alandlikkust, töökust, sotsiaalset võrdsust Positiivne: Rahvas religioonile lähemal, ristiusustamise lõpuleviimine, talupoegade sõnavabadus koguduses, ind kirjutamisoskuse omandamiseks. Negatiivne; Hävitati ohvrikohti, seksuaalsuse lõpp, uhkete asjade hävitamine, vastuhakud. Ratsionalism: Levis tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja Saksa haritlastele, kes Baltikumi tööle tulid. Ideed: rahvast on tarvis harida ja anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti pärisorjust. Põltsamaa kirikuõpetaja A.W.Hupel esindajaks. 1766.a hakkas välja anda esimest eestikeelset ajakirja "Lühike Õpetus" Lugemisvara: 1720.a eestikeelne kalender, vanim säilinud 1732
haru/murret/misiganesmeeldib, mida nemad parasjagu uskusid Hernhuutlus vennastekogudused ehk hernuutlased (Hernhuti küla Saksimaal) levitasid pietismi (uus usuvool luteri kirikus) kutsusid üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele, koostööle ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, tegid kogudusi ja ehitasid palvemaju Suurt rõhku pandi lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele Tõlgiti usule äratavat kirjandust, üritati seda ka ise kirjutada Talupoegade eneseteadvus tõusis ja nad õppisid ühise idee eest üheskoos seisma ja selle nimel töötama Mõjutas kogu rahvast – nende tegevuse läbi jõudis ristiusk inimestele lähedamale Võideldi vanade uskumuste, kommete, tavadega Levis kõlblam, karskem elulaad
Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime. Ema teadnud palju rahvalaule peast, poetanud neid sobival juhul jutu sekka ning pälvinud seega etteheiteid mehelt, kes polevat sallinud säärast alpust. Alibiks peetav kõõrutamine teinud talle võõraste ees häbi, endal puudunud tal aga luulemeel täiesti. Vilde mõlemad vanemad olid mõisas omantanud lugemis- ja kirjutamisoskuse, tellisid ajalehti Jannseni "Eesti Postimehest" alates ja soetasid ka raamatuid. Muuga mõisa olustikust ja kitsamalt Vilde perekonna elust maalib kirjanik meile põgusa meeleolupildi: "Kuni 10. eluaastani oli minu kodu Muuga mõisas, kus ma oma õemehe Hermann Landberiga ja tema õega (nende isa oli "junkur") ühes üles kasvasin. Minu ainus õde Auguste-Marie vanem õde suri rinnalapsena (Ida-Marie 12.VI 3.VII 1869) on minust 8 aastat noorem
* aitasid üle saada * isehakanud prohvetid kaitsepookimine sõja-järgsest * aitas kaasa madalseisust ristiusustamise * luteri usu lõpuleviimisele lähendamine rahvale * kirjutamisoskuse omandamine * koorilaul, puhkpillimuusika Millega on Eesti kultuurilukku läinud... ... A. W. Hupel? Põltsamaa pastor, ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast", ,,Põhjamaa kirjutisi", osales raamatute levitamises ja lugemisseltside moodustamises. Koos Peter Wildega andis välja esimese
Uuringud on näidanud, et lapsed, kes koolieas ei omanda lugemisoskust või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad endast tõsist ohtu hilisemale edasijõudmisele koolis ja tööelus ning sotsialiseerumisele laiemalt. Sellepärast on vaja rohkem uurida spetsiifilisi lugemis- ja kirjutamisraskusi. Töö hüpoteesiks seadsin,et paljudel meie kooli algklasside õpilastel on raskused lugemis-ja kirjutamisoskuse omandamisel. Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, kui paljudel algklasside õpilastel on raskusi lugemise ja kirjutamisega ning kuidas neid lapsi koolis toetatakse. Töö kooseb kahest osast, teoreetiline ning praktiline osa. Uurimistöö esimene peatükk annab üldise ülevaate, mis on lugemis-ja kirjutamisraskus, düsleksia ajalugu, nende tunnused ning millest tulenevad. Teiseks peatükiks on uuring, kus kasutan juhendaja poolt antud andmeid,
regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Luteri koraaliga võrreldes oli vennaskoguduslaste laul lihtsam, rahvalikum ning liikuvama meloodiaga, ühtlasi ka väga tundeline ja härdameelne. Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada
kirjutada enne, kui need ununeda jõuavad. 3. Igapäevane töö arvutiga on sujuvam, pingevabam ning tootlikum, kuna seda ei pea enam katkestama vigade parandamiseks. 4. Õige ergonoomika on osa Keyboard Pro klaviatuurikasutustehnikast, mis aitab vältida sundasendist tingitud vigastusi. 19 Õpitulemused: 1. Saavutada arvutikirja pimesüsteemis rütmilise ja vigadeta kirjutamisoskuse. 2. Aja märkimisväärne kokkuhoid – suudad oma töid kiiremini teha. 3. Saavutad kirjutamiskiiruse 100-150 lööki minutis (260-290 lööki minutis) Hindeline arvestus: 1. Hinnatakse saavutatud praktiliste oskuste täpsust ja kiirust, mida testitakse tundmatu teksti sisestamisega. 2. Arvestus sooritatud – kirjutamiskiirus vähemalt 100 lööki minutis ja minimaalne vigade arv. 3
Liikumine saavutas eriti suure kõlapinna Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli liikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Kasvas rahva eneseteadvus. Mitmes paigas hakati esitama ka sotsiaalseid nõudmisi. Eriti kurikuulus Rõuge talupoeg Tallima Paap. Vennastekoguduste väljumine kõrgema kontrolli alt viis selle keelustamiseni 1743. aastal. Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kreuzwald, Jakobson, Hurt, Reinman ja Tõnissonki olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Ratsionalism: Teoloogilise ratsionalismi rajajaks on saksa filosoof Christian Wolff. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid
Neid tuleb esitleda, viimistleda ja üle vaadata. Võib öelda, et kaks viimast nädalat perioodi lõpus on kutsehariduskeskuse õpilasena kindlasti kaks kõige pingelisemat. Eriti kui tööd on mahukad ning nende esitlemine või hoopiski valmis kirjutamine lükkub viimasele hetkele. Kas iseseisvad tööd on aga õpilaste meelest vajalikud? Vajalikuks pidasid iseseisvaid töid 90% küsitlusele vastanutest. Peamisteks põhjusteks toodi õpitu kinnistamine ja kirjutamisoskuse arenemine. Üks vastaja leidis, et iseseisvate tööde puhul on hea see, et nende klassi ees ettekandmine arendab esinemisvõimet ning annab palju kogemusi. Lisaks toodi välja fakt, et iseseisvates töödes saab lisaks teooria omandamisele avaldada ka julgelt oma arvamust ja arusaama antud teemast, mis arendab mõtlemis-ja analüüsivõimet. Vajalikuks peetakse iseseisvaid töid vaid erialaga seotud õppeainetes, mis on vajalikud erialateemade paremaks mõistmiseks ja enda arendamiseks
Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest.
Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel.
selgituste sisusse. Laps õpib tähelepanu paremini kontsentreerima Sõrmeharjutustele rütmiteksti lisamine võimaldab parandada kõne rütmi, selgust ja häälduse täpsust Liigutuste ja nende järgnevuse meelespidamine parandab mälu Areneb kujutlusvõime ja fantaasia Sõrmelihased tugevnevad, paraneb nende koordinatsioon, luues eelduse kirjutamisoskuse kujunemiseks Sõrmeharjutuste tegemisel peame jälgima, et: Harjutuste ja sõrmemängude rakskusaste vastaks lapse arengutasemele; Tempo oleks paras, laps peab saama veenduda, et tema sõrmed kuulavad hästi sõna; Vajadusel tuleb last abistada; Harjutused peaksid korduma periooditi; Tegutsemisel (mängimisel) peaks olema positiivne foon. Allikas: Valli Vilu Näpumängude näidised Näppude nimed
annaabi.ee 
