Masinakirja ajalugu, arvutikiri (2)

Q: Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisilinetööstuslik tootmine?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinakirja ajalugu, arvutikiri

Kutsekool - Ametid - Sekretäritöö

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisilinetööstuslik tootmine?

ARVUTIKIRI
Iseseisev töö
2009
Küsimused:

Esimene patent kirjutusmasinale
Esimene patent kirjutusmasinale anti Inglismaal 1714. aastal H. Miil .

Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine?
1874 . aastal algas firmas „Remington“ kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine.(Ameerikas) 1900. a Saksamaal « Ideal », 1904. a Ameerika Ühendriikides «Smith brothers» ja Saksamaal «Continental», 1906. a Ameerika Ühendriikides «Royal», 1907. a Inglismaal «Imperiab» ja Saksamaal « Mercedes », 1908. a. Itaalias «Olivetti»

Erinevad sõrmistikud.
Erinevad märgisõrmised ja kirjutusmasina sõrmised. QWERTY, Dvorak , Malt.

Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad).
Esimese põlvkonna kirjutusmasinad olid mehhaanilised
Teise põlvkonna kirjutusmasinad olid elektromehaanilised masinad .
Kolmandasse põlvkonda kuulusid elektroonilised kirjutusmasinad.

Kirjelda mehhaanilist kirjutusmasinat.
Need masinad on elektromehaaniliste ja elektrooniliste kirjutusmasinate poolt välja tõrjutud. Taanlase Malling -Hanseni (1865) masinal oli realükkur, vahesõrmis ja kellasignaal.
Selle perioodi üheks täiuslikumaks kirjutusmasinaks loetakse austerlase Mitterhoferi oma (1864). 1868. aastal konstrueeriti teine kirjutusmasin , millel olid
ka numbrid ja kirjamärgid. Selle kirjutusmasina puuduseks oli, et löögid paberile toimusid võlli alt, st kirjutajale nähtamatult. J. B. Hammondi 1880. a . patenteeritud kirjutusmasin, oli tärgikangide asemel eboniidist pähik kirjamärkidega. Nüüdisaegse mehaanilise kirjutusmasina prototüübiks1896. a konstrueeriti Rootsis «Halda» kirjutusmasin.

Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad. Kirjelda
Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad loodi 20.sajandi
kahekümnendaastail Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Need ei olnud töökindlad ning seetõttu esialgu läbi ei löönud. Täiustatud mudeleid hakkasid mitmed firmad levitama viiekümnendail aastail. Heade omaduste tõttu on nad peaaegu täiesti välja tõrjunud mehaanilised kirjutusmasinad. Seitsmekümnendail aastail jõuti elektromehaanilise kirjutusmasina mehhanismide juhtimiseni mikroprotsessorite abil etteantud programmi järgi – loodi kirjutusmasinate 3. põlvkond — elektrooniline kirjutusmasin. Tuntumad „ Ukraina PEK-45“,“ Horisont “.

Elektrooniline kirjutusmasin. Kirjelda.
Elektroonilised kirjutusmasinad lood umbes 1970. aastast alates. Mehhanisme juhitakse mikroprotsessorite abil etteantud programmi järgi. Elektroonilise kirjutusmasina puhul on tegemist meie mõistes arvutiga, mis koosneb arvutist, kuvarist, klaviatuurist ja hiirest.

Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis.

Kümnesõrme pimesüsteem.
Kümnesõrme pimesüsteem (masinakirja oskus) on süsteem, mis aitab oluliselt kiiremini tippida. Tuleb abiks kõigile masinakirja kasutajale. Kasutatakse kõiki 10 sõrme. Tähtis on, et iga sõrm vajutaks kindlaid tähti õigesti, mis on sellele sõrmele määratud. Nii muutub kirjutamine kiiremaks. Samuti ei tohiks sõrmitsemise ajal vaada sõrmistikule.
Kümnesõrme pimesüsteemi aitab õppida näiteks programm Keyboard Pro.

Alussõrmised. Klassikaline alussõrmiste variant.
Vasaku käe väike sõrm asub sõrmisel A, järgmine sõrm sõrmisel S, keskmine sõrm sõrmisele D ja vasaku käe väike sõrm sõrmisele F. Seda sõrmede asetust nimetatakse kokkuleppeliselt vasaku käe sõrmede lähteasendiks. Parema käe nimetissõrm asub sõrmisel J, keskmine sõrm sõrmisel K, nimeta sõrm sõrmisel L ja väike sõrm sõrmisel Ö. See on parema käe sõrmede lähteasend. Sõrmised G ja H kahe nimetissõrme vahel jäävad vabaks. Mõlemad pöidlad asuvad tühiku kohal. Tühikule lööb tavaliselt parema käe pöial. Kirjutamise algasendis tuleb poolkõverdatud sõrmed asetada alussõrmiste kohale, neid kergelt puudutades, pöidlaid tuleb hoida tühiku kohal. Klassikalised alulssõrmised on a s d f – j k l ö.

Sõrmede lähteasendid.
See on sõrmede lähteasend. Mõlemad pöidlad tuleb hoida tühikuklahvi kohal. Pärast mõne teise klahvirea klahvile vajutamist peab sõrm siirduma kohe lähteasendisse tagasi.

Õige rütm kirjutamisel .
Kirjutama peab ühesuguse rütmiga, et vältida vigu. Rütm kiireneb kirjutamisoskuse omandamise käigus. Väga hea on kui kasutatakse õppimise käigus rütmilist muusikat.

Õige kehahoid ja käte asend.
Istuda tuleb sirgelt , selg peab toetuma seljatoele ning mõlemad jalad peavad toetuma põrandale.
Küünarnukid langevad vabalt alla, küünar- ja õlavarre nurk on 85-90 kraadi ning küünarvars on paralleelne põrandaga. Randmed peavad olema üles tõstetud, et tekiks sirgjoon käeseljast küünarnukini.

Tööpingest vabanemise võtted.

tervislikud eluviisid (mittesuitsetamine, alkoholi piiratud tarbimine, õige toitumine)
spordi harrastamine ja aktiivse eluviisi propageerimine
väsimuse tekkides regulaarsete puhkepauside tegemine
kuulata rahustavat muusikat
tegeleda peale tööd millegi meeldivaga( hobid )

Lõdvestusharjutused.
1. Küünarnukid laual, poolkõverdatud sõrmed lõdvestatud: raputada käsi randmeist.
2. Käed all, sõrmed poolkõverdatud: raputada käsi a) küünarliigestest, b) õlaliigestest
3. Kämblaküljed toetuvad lauale, lõdvad sõrmed poolkõverdatud: trummeldada lauale aeglaselt-kiiresti; tasa-kõvasti
4. Käed kõrval, küünarvarred ja kämblad ülal: käed « kukuvad » randmeist, siis
küünarnukkidest, siis õlgadest
5. Vasak küünarnukk laual: a) parema käega pai- nutada vasaku käe väikest sõrme teisest liigesest 90°, b) parema käe nimetissõrme otsaga vibutada vasaku käe väikese sõrme esimest lüli. Järjekorras mõlema käe kõik sõrmed, v. a pöidlad
Soovitav oleks muusika saatel.
Teisi:

Tee kael soojaks.Selleks lase pea rinnale rippu ja liiguta oma pead aeglaselt paremale ja vasakule
Tee õlaringe ette ja taha
Tee randmega ringe edasi ja tagasi
Liiguta käsi üles ja alla
Vaata üle õla ja siis vaata maha teisele poole
Tee pearinge ühele ja teisele poole
Siruta käed ette. Suru sõrmed kokku ja jälle lahti
Raputa käsi

Harjutused silmadele.
Vaata otse, paremale, vasakule, üles ja alla (5-10 korda).
Panna näpp ninaotsa ja seda silmadega vaadata. Liigu näpuga ninast kaugemale , silmadega jälgida näppu, ja siis tagasi liikuda sõrmega nina otsa.
Vaata kaugusesse ( aknast välja), vaata lähedal asuvale objektile . Teha harjutust 5-10 korda.

Tööohutus.
Masinakirja ohutuse üldnõuded on sätestatud standarditega. Masinal kirjutades tekib müra, staatiline ja dünaamiline ülekoormus ning silmade ülepingutus. Nende kahjustuste vähendamiseks tuleb järgida alltoodud nõudeid:
1. Käsikirjaline tekst:

peab olema hästi loetav
peab olema kirjutatud musta, sinise või violetse tindiga (pastaga) valge kirjutuspaberi ühele
küljele (paberid omavahel ühendamata)
parandused peavad olema tehtud standartsete korrektuurimärkidega

Ergonoomiline töökoht.

töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus, õhu temperatuur, õhu niiskus);
töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu, tehisvalgustuse liik,valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms);
tööruumi üldine disain , eri värvide mõju kasutamine;
töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis;
ilus ja mugav mööbel.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 65 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Catcy Õppematerjali autor

Kõik kirjutusmasinate kohta - esimene patent kirjutusmasinale, kirjutusmasin, kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine, sõrmistikud, kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad), mehhaanilise kirjutusmasina kirjeldus. Samuti ülevaade QWERTY, erinevatest harjutustest, lõdvestusharjutused jpm. Põhjalik.

kirjutusmasin qwerty qwerty-süsteem liigitus mehhaaniline ajalugu patent masinakiri elektromehaaniline sõrmistikud kümnesõrme pimesüsteem pimesüsteem alussõrmised lõdvestusharjutused sõrm harjutus kirjutamine silmad kiri

Sarnased õppematerjalid

doc

Arvutikiri

Arvutikiri 1. Esimene patent kirjutusmasinale. Esimese patendi kirjutusmasinale tegi Henry Mill 1714. aastal Inglismaal. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine algas 1874. aastal. Algatajaks oli firma Remington ja asukohaks Ameerika. 3. Erinevad sõrmistikud. Enim levinud on QWERTY-sõrmistik. See leiutati mehaaniliste kirjutusmasinate ajastul. On ka Dvoraki lihtsustatud sõrmistik, mis pole nii populaarne kui QWERTY. QWERTZ-asetus on kasutusel põhiliselt Kesk-Euroopas, eelkõige just Saksamaal. QWERTY- ja QWERTZ-asetuse põhiline erinevus seisneb Y- ja Z-klahvi asukoha vahetuses. AZERTY-asetus on kasutuses eelkõige Belgias ja Prantsusmaal ning mõnes nende naaberriigis. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). · Mehhaanilised · Elektromehhaanilised · Elektroonilised 5. Kirjelda mehhaanili

Arvutiõpetus

doc

Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

3.3 Esitlus..........................................................................................................16 2.3.4 Internet.........................................................................................................17 3 ASJAAJAMISÕPE....................................................................................................18 3.1 E-kiri ja meilietikett............................................................................................18 4 ARVUTIKIRI............................................................................................................19 4.1 Masinkirja eesmärgid.........................................................................................19 4.2 Tööasend klaviatuuril.........................................................................................20 4.3 Keyboard Pro programm....................................................................................22 5 KASUTATUD KIRJANDUS........

Ametijuhend

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi