Lapse areng ja arenguperioodid (0)

Lapse areng ja arenguperioodid
Areng
Vastsündinud
Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena , käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda.
Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne.
Kontakt beebiga
Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rinna najal tunneb beebi ema tuttavaid südamelööke. Kuigi beebi ei oska oma pilku fikseerida, arvatakse, et ema näokuju ja silmi suudab ta eraldada. On teada, et need vanemad, kes loovad oma beebiga varakult silm-side kontakti, on paremas emotsionaalses kontaktis nendega ka tulevikus.Vastsündinu ei armasta tugevaid helisid , temaga tuleb rääkida õrnalt, rahulikult, laulge talle. Arvatakse isegi, et lapsed, kellele on rohkem lauldud ja jutustatud , hakkavad varem rääkima.
Kõne ja kõndimine
Aastane laps ei ole enam beebi, ta on uskumatult palju arenenud ja esimese sünnipäeva paiku oodatakse esimesi sõnu ja samme . Last mõjutavad pärilikkus, kasvutingimused, ümbrus. Kõik lapsed on erinevad. Umbes pooled kõnnivad aastaselt (tavaliselt 9ndast, 10ndast kuni pooleteise aastani). Osa lapsi on loomu poolest ettevaatlikud. Liigne istumine voodis või kärus võib pidurdada roomama, seisma, käima õppimist. Tavaliselt ütleb aastane laps mõne sõna, millel on juba kindel tähendus, pooleteiseselt ütleb paaris sõnalisi lauseid, kuid sugugi mitte alati. Last ei tohi kunagi tema veidi puudulike oskuste pärast halvustada ja mitte kunagi lapse pudikeelega kaasa minna. Kasutab oma uusi oskusi kordamööda (seisab, vaatab lampi, astub , ütleb lamp). Aastane laps saab üldiselt aru käskudest ja keeludest.
1 kuu
• reageerib vanemate häälele; jalad on painutatud puusa- ja põlveliigestest, käed küünarliigestest; võib esineda ajutine treemor (värin) jäsemetes ja alalõuas
• kõhuli olles tõstab lühiajaliselt pead; reageerib tugevale helile, valgusele
• 1.elukuu lõpul fikseerib pilgu esemele ning jälgib seda; nutab ilma pisarateta
2 kuu
• kuulab heli, koogab; jälgib liikuvat eset
• tõstab kõhuliasendis pead ja nutab pisaratega
3 kuu
• tõstab kindlalt pead ja rindkeret, toetudes küünarvartele ja jälgib liikuvaid esemeid
• reageerib emotsionaalselt häälekalt kõnetamisele; koogab
4,5 kuu
• pöörab seljalt küljele japöörab pead heli suunas ning haarab mänguasju
• laliseb; rohke sülje teke
6 kuu
• pöörab seljalt kõhule tagasi (pöörama peab laps hiljemalt 6.kuul)
• võtab lusikalt toitu; haarab kogu käega mänguasju ning paneb neid ühest käest teise
• naerab häälekalt ja reageerib oma nimele
9 kuu
• roomab, tõuseb ise istuma ja istub iseseisvalt
• kujuneb seos asjade ja sõnade vahel, laliseb 4 või rohkem erinevat silpi
• kujunevad harjumused, soovid, nõuab tähelepanu, manipuleerb
• haarab sõrmedega väikesi asju, tõuseb toe najal seisma, võib teha toe najal külgsamme
• eristab omasid võõrastest, võõristab
12 kuu
• seisab abita; hakkab iseseisvalt kõndima, haarab asju pöidla ja esimese sõrmega (pintsetivõte) ning sööb lusikast, joob kruusist
• ütleb umbes 5 sõna; teab oma nime; täidab lihtsamaid käsklusi, kontaktiga arvestatavad žestid (lehvitab, tahab sülle, raputab pead)
• püüab torni ehitada, peitust mängida, kõik liikuv ja veerev huvitab teda, kuid mäng samaealisega ei suju
• tuleks harjutada loobuma mähkmetest (u aasta läheb) ja lutist
18 kuu
• vaba ning kindel kõnd; annab märku potilemineku vajadusest
• intensiivne kõne areng, 4 – 10 sõna, hakkab kordama etteöeldud sõnu
• koordineeritud käte tegevus: pöörab raamatu lehti, ehitab klotsidest torni, hoiab ise lusikat ning sööb sellest ise, lööb jalaga palli
2 aasta
• teab ja nimetab enda ja oma lähedaste nimesid; teab ja nimetab kehaosi , suhtleb aktiivselt
• sööb ise, käib ise potil, avab uksi , hüppab kahel jalal, võtab iseseisvalt riidest lahti
3 aasta
• oskab joonistada ringi, oskab ehitada klotsidest silda, tunneb värve
• kõne lausetega, vastab küsimustele kes? mis?, mõistab u 1500 sõna
• kõnnib abiga trepist üles ja alla, liigub vabalt ka ise
• asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa
• leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel
• kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga
• kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest
Arenguperioodid
Imikuiga (0-1 aastat)
Esimesel eluaastal on inimese areng äärmiselt kiire. Lapse arengut mõjutab otsustaval tema suhe emaga/isaga.
Tähtis on suhtuda igasse imikusse kui indiviidi, kel on oma eripära ja arengutempo. Vanematega suheldes saab laps julgust õppida tundma ümbritsevad maailma ja hakkab mõistma inimkõnet kogu selle väljendusrikkuses. Esimese eluaasta lõpupoole ütleb ta oma esimesed sõnad.
Maimikuiga (1-3 aastat)
Lapse kiire areng jätkub. 3-aastane liigub ruumis küllalt vabalt – jookseb, hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega : sööb, joob, peseb, riietub, kuid mitte veel laitmatult. Perioodi lõpuks märkimisväärne sõnavara. Mõistab teiste kõnet ja räägib pikka soravat juttu , olles võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Olulisim arenguülesanne on just iseseisvumine , oma „mina“ leidmine ja oma tahte proovilepanek.
Koolieelikuiga (3-6/7 aastat)
Koolieelikul on üllatavalt suur võime kuulda, näha ja kogeda. Lapse maailm laieneb , suhtlusring avardub. Ellu ilmub üha rohkem nn tähtsaid teisi – täiskasvanuid ja eakaaslasi, sugulasi ja ametimehi. Korjab tükk tüki haaval infot kõigilt kellega kohtub ja räägib. Kiindub ühe rohkem raamatuisse. Kujuneb võime lükata edasi häid asju ja heameele kogemist. Fantaasia areneb, palju mängitakse rollimänge. Ülim uudishimulikkus, liikuvus ja ettevõtlikkus. Arenguülesanne on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Perioodi lõpuks leiab, et maailm on üks tore ja põnev koht.
Kainikuiga (6/7-11/12 aastat)
Iseseisvuse oluline suurenemine. Arenguülesanne on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Põhiline kohustus teha oma õpiülesanded võimalikult hästi ära. Korraliku lugemisoskuse, kirjutamisoskuse, arvutamisoskuse omandamine.
Murdeiga (11/12-15/16 aastat)
Laps tajub, et vanemad polegi täiuslikud ja et elu on täis lahendamatuid küsimusi ja kogu tulevik tundub süngena. Arenguülesanne on oma identiteedi leidmine. Seksuaalse mina otsimine. Kõlbeline areng. Tahaks olla juba suur. Laps võitleb iseseisvumise eest.
Noorukiiga (15/16-20/22 aastat)
Nooruk suudab ise selgemalt läbi kõike mõelda, analüüsida, põhjusi ja tulevikuväljavaateid kaaluda. Langetatakse juba kindlaid otsuseid oma tuleviku suhtes, sageli hakatakse selle plaani teostamiseks ka juba samme astuma. Tõuseb huvi maailmas toimuva, maailmavaateliste ja filosoofiliste probleemide vastu. Arenguülesandeks on inimsuhete arendamine.