Lapse areng ja arenguperioodid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

ppt

Lapse areng 0 kuud -1 aasta

Püüab häälitsedes endale tähelepanu Hakkab kasutama pöialt ja nimetissõrme väikeste asjade võtmiseks Võib veidi aega üksi mängida Eelistab teatud inimesi ja mänguasju teistele Oskab ise kätega toitu suhu panna Protesteerib, kui võtad talt lelu ära Püüab eemalolevat lelu kätte saada 8. kuu Mööblile toetudes võib seista (sealjuures võib laps varbaid rullida) Laps võib end toe najal põlvili või püsti tõmmata, oskamata tagasi tulla Oskab roomata Eristab hääletoone Hoiab mänguasju mõlemas käes, lööb neid omavahel kokku Tekib pintsetthaare Vaatab teisi lapsi mängimas, aga tahab neid pigem jälgida, kui nendega suhelda Võib võõrastada Võib aru saada keelust ,,ei"  9. kuu Kaenla alt hoituna teeb samme Istub iseseisvalt sirge seljaga ja ilma toeta

Lapse areng, jälgimine ja analüüs

19

doc

Lapse arengu pretanaalne periood

......................................................6 7. raseduskuu...............................................................................................................................7 8. raseduskuu...............................................................................................................................7 9. raseduskuu ..............................................................................................................................7 lapse eeldatav areng esimesel elukuul........................................................................................7 lapse eeldatav areng teisel elukuul..............................................................................................8 lapse eeldatav areng kolmandal elukuul..................................................................................... 8 lapse eeldatav areng neljandal elukuul........................................................................................8

Alushariduse pedagoog

28

doc

0-1 aastase lapse aeglane areng ja selle kontrollimine+

SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.........................................................................

Arenguõpetus

16

docx

IMIKUIGA

TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse

Anatoomia

36

docx

Emakeele õpimapp

4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks:  Näpumängude kasutamine koolieelseseas  Väikelapse kõne areng ja selle toetamine  „Peitusmäng“  Tähesõnastik 3-D (SABLOONID)  Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi.

Eesti keele ajalugu

22

doc

Arenguspsühholoogia konspekt

Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia ­ mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise

Arengupsühholoogia

524

doc

Arengupsühholoogia

.....................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76

Arengupsühholoogia

47

docx

Downi sündroom Õpimapp

Igal kromosoomil on täpselt samasugune koopia ehk paariline. Seega võib ütelda, et inimesel on 23 paari kromosoome. Ühe paarilisest saab inimene emalt ja teise isalt. 22 paari on mehel ja naisel sarnased ja nad on nummerdatud 1-22ni ning neid nimetatakse autosoomseteks kromosoomideks. Üks paar on sugukromosoome – naine saab mõlemalt vanemalt X kromosoomi (seega tuleb kokku 46,XX) ja mehel on emalt saadud üks X kromosoom ja isalt päritud Y kromosoom (46,XY). Selleks, et tulevane laps saaks ka 46 kromosoomi, peavad sugurakud jagunema nii, et kumbagi rakku jääks 23 kromosoomi ehk igast paarilisest üks. Downi sündroomiga on tegemist juhul, kui inimese keharakkudes on 47 kromosoomi ehk on olnud häiritud sugurakkude jagunemine. Selle tulemusena ei ole inimese kõige väiksemat kromosoomi, 21. kromosoomi rakkudes mitte kaks vaid neid on kolm. Seetõttu nimetatakse seda sündroomi ka veel trisoomia 21ks.

Bioloogia

Kommentaarid (0)