19.sajandi keskkond, balti erikord. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Balti erikord

Balti erikord Allar Org 8.b klass Tartu Herbert Masingu kool Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja kuramaal 13-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti provintside- Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning

Ajalugu

3

doc

Vene aeg

Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks

Ajalugu

4

doc

Eesti Ajalugu 19. saj.

ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlgades olevaid aadlike aidata(tegelikult ostis Alx. I rüütelkonnalt järelandmise) Uute seaduste tulekuga hakkasid talupojad mässama, eriti Eestis, sest vahe Liivimaa seadustega oli märgatav. Hakati valmistuma pärisorjuse kaotamiseks Balti kubermangudes. Pärisorjus kaotati: (Alx. I poolt vist) · 1816- Eestimaal · 1817 Kuramaal · 1819 Liivimaal Aadelkond loobus õigustest talupoja isiku üle(ISIKLIK VABADUS), aga maa jäi mõisnikule · Maad tuli nüüd rentida · Teotööd jäid rendi tasumiseks · Normeeritud koormised asendati ,,vabade töölepingutega" Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Magasiait- talupoegade ühisomand(sai vilja laenata kui häda, kuid tuli hiljem tagastada)

Ajalugu

4

doc

Ajaloo töö küs. vastused

a. 4.Selgita reduktsiooni tähendust ja tagajärgi. Reduktsioon oli erakätesse läinud mõisate riigile tagasi võtmine. Mõisa omanik jäi rentnikuks ning hakkas riigile renti maksma, riik hakkas rendi pealt kasu saama, osa mõisnikke hakkas mässama. Kärbiti mõisnike õigusi, keelati ihunuhtlus. Riik kontrollis talupoegadele mõeldud koormisi ning jälgis, et neid ülemäära ei tõstetaks. Talupoeg võis kaevata oma mõisniku peale ja ta sai riigilt kaitset. 5.Selgita ja iseloomusta balti erikorda. Baltimaade eriseisus Vene riigi koosseisus. Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel,

Ajalugu

19

doc

Suuline arvestus

diplomaatias. Ta oli äärmiselt oluliseks kaadrireserviks ning ta tegi kõik mis suutis et meelitada inimesi teenistusse astuma. Kõige silmapaistvam ohvitser oli Barclay de Tolly. Olulist rolli etendasid baltisakslased vene impeeriumi diplomaatilises teenistuses ning kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid teotas baltisakslasi kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendamist hinnati kõrgelt. 19 sajandi teiselpoolel hakkas baltisakslaste positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama. Pilet nr5 *muinasusund inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pika esiajaloo jooksul muutusid usulised vaated tugevalt. Muutusi tõi kaasa suhtlemine naaberhõimuda ja -rahvastega. Muitse usundi kohta oleme teada saanud-

Ajalugu

8

doc

Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kuningas Frederik IV. Rootsi vastase liidu sõlmimisele ning Poola ja Venemaa lähenemisele aitas kaasa ka endine Liivimaa rüütelkonna maanõunik J.R.von Patkul, kes oli kritiseerinud ägedalt Balti kubermangudes läbi viidud reduktsiooni ning Rootsi riigi vastase tegevuse eest tagaselja surma mõistetud. Sõlmitud leping nägi sõjalise edu korral ette Eesti- ja Liivimaa ülemineku Poola valdusesse ning Neeva suudmeala (Ingerimaa) andmise Venemaale. · Rootsi olukorda Põhjasõja eel raskendas veel: - 1695-1697 kogu Põhja Euroopat tabanud suur näljahäda. - Kuningas Karl XI surm 1697; troonile pääses tema alles 15 aastane ja

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ida-Eesti oli Vene võimu all. 1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja linn lasti õhku. Vinni lahing(venelaste võit).1709. juuni Poltaava lahingus purustati rootslaste peavägi. 1710 alistusid Pärnu ja Tallinn. 1721. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg oli lõppenud. Tulemused: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, Rootsi sai Soome ja 2mln riigitaalrit Venemaalt, Tallinn kapituleerus, Balti erikord 2. Eesti rahvastik varauusajal. Rahvaarvu muutumine Rootsi ajal, Vene ajal. Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon: sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine). 13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid

Ajalugu

4

doc

Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda

Aastaid harimata jäänud põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud. Ka mõisad olid XVIII saj algul viletsas seisukorras. Tollased mõisahäärberid ei erinenud oluliselt talupoegade rehielamutest: õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu. Tühjaks jäänud talud asustati uute inimestega. Sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba poole miljoni piiri. o Balti erikord. Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine, millega alustati juba sõja ajal teostatud restitutsiooniga: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721 Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus

Ajalugu

Kommentaarid (0)