Trükikunst - kas keskaja oluliseim leiutis? (0)

Trükikunst – kas keskaja oluliseim leiutis ?
Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440 . aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud . Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus. Raamatute hulk suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja seega kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele kui seni. Suurtes tiraažides trükitud raamatud levisid kiiresti ja koos nendega ka uued teadmised, mõtted ning seisukohad. Kõik see tegi võimalikuks hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu.
Kuidas oli trükikunsti levimine Eestis seotud reformatsiooniga? Nimelt luterluse üheks põhimõtteks oli see, et ristiusu ainuke teoreetiline alus on Piibel . Rahvale oli küll Piiblit juba mitusada aastat selgitatud , kuid kuna kõik toimus ainult ladina keeles, siis ei saanud enamus inimesi sellest lihtsalt aru. Seega tuli Piiblit tõlkida rahvale arusaadavasse keelde. Tõlkimisega ei alustatud tegelikult Piiblist endast, vaid väiksematest kirikuraamatutest, millest esimeseks võib pidada Lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamatut. Viimase hävitas aga Lüübeki raad, millest võib järeldada, et Saksamaal polnud reformatsioon selleks ajaks isegi linnas läinud nii sujuvalt kui Baltimaades. Kuna oli ikkagi vaja raamatut, mille alusel rahvale usku õpetada, koostati luterlik katekismus . Selleks aga, et Piiblit ennast tõlkida, oli vaja haritud eestlast, kes oskaks kirjutada nii saksa kui ka eesti keeles. Harituid eestlasi tol ajal põhimõtteliselt polnudki , nagu ka kirjalikku eesti keelt. See viis arvatavasti kõige tähtsama reformatsiooni tulemuseni eestlaste jaoks, nimelt eesti keele kui kirjakeele loomiseni ja selle inimestele õpetamiseni. Hakati andma haridust eesti keeles ning lugemis- ja kirjutamisoskuse vastu hakkas rahva seas ka huvi tekkima . Alguses küll vähe, kuid seegi oli tähtis eesti keele säilimise ja arenemise jaoks ning aegamööda suurenesid nii huvi kui ka võimalused õppimise jaoks. Järelikult peame me olema usupuhastusele tänulikud eelkõige selle eest, et eesti rahval on olemas oma keel, mida on küll väga palju mõjutanud nii saksa kui ka vene keeled, kuid mis suutis siiski säilitada oma sõnavaralise eripära ja täiesti ainulaadse grammatika. Kui reformatsiooni poleks toimunud, oleks eesti tõenäoliselt aja jooksul segunenud saksa keelega, hiljem ka rootsi ja vene keeltega, sest kõigel, mis ei ole kuidagi kirja pandud on omadus kiiresti muutuda ja oma keskkonnaga kokku sulada. Nii see juhtus aegamisi näiteks liivi keelega, mille õpetamisele pöörati tol ajal vast kõige väiksemat tähelepanu. Läti keel suutis aga alles püsima jääda nagu eesti keelgi.
Võib öelda, et trükikunst oli kindlasti üks olulisemaid leiutisi keskajal. Tänu raamatutele õpiti lugema ning piibli sisust hakati aru saama. Võib oletada, et inimesed hakkasid leidma, et Piibli lood on palju huvitavamad, võiks öelda isegi “seikluslikumad”, kui neile varem tundus. Parem suhtumine Piiblisse viis selleni , et usku hakati tõsisemalt võtma ja ta hakkas etendama palju tähtsamat rolli inimeste elus.
Kätliin Ani
10 A