Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

Kivi, Kati

Juhiabi ja sekretäri tööjuhis (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Ametid - Ametijuhend

5 VÄGA HEA

Lõik failist

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
kursus
Enda nimi
JUHIABI /SEKRETÄRI TÖÖJUHIS
Juhendmaterjal
Juhendaja: Nimi
Mõdriku
2014

SISUKORD

SISUKORD 2
1 SISSEJUHATUS 3
2 IKT PÕHIMÕISTED 4
2.1 Arvutikomplekt 4
2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara 5
2.2.1 Klaviatuuri klahvid 9
2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid 15
2.3.1 Tekstitöötlus 15
2.3.2 Tabelitöötlus 16
2.3.3 Esitlus 16
2.3.4 Internet 17
3 ASJAAJAMISÕPE 18
3.1 E-kiri ja meilietikett 18
4 ARVUTIKIRI 19
4.1 Masinkirja eesmärgid 19
4.2 Tööasend klaviatuuril 20
4.3 Keyboard Pro programm 22
5 KASUTATUD KIRJANDUS 23

SISSEJUHATUS

Kutsekoda lehelt võib leida sekretär 5 ja juhiabi 6 kutsestandardid. Lühidalt nende tööülesannetest:

Sekretär tegeleb organisatsioonis kommunikatsiooni (infovahetusega), sise- ning välisklientide teenindamise , dokumenditöö ja juhtkonna tegevuse toetamisega oma pädevuse piirides, täites organisatsiooni eesmärke. Sekretäri töö ülesanded sõltuvad konkreetsest organisatsioonist ja eeldavad kliendisõbralikkust, kiiret ning paindlikku tegutsemist ja info konfidentsiaalsuse tagamist, toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Sekretäri teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet.
Juhiabi on kaasatud organisatsiooni juhtimistegevusse. Ta korraldab organisatsioonis infovahetust, teenindab sise- ning väliskliente, korraldab dokumendi-ja arhiivihaldust , lähtudes organisatsiooni eesmärkidest. Tema töö ülesanded sõltuvad organisatsioonist ja eeldavad iseseisvust, kliendisõbralikkust, kiiret ning paindlikku tegutsemist, info konfidentsiaalsuse tagamist, toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Juhiabi võib olla ka büroojuht ja organisatsiooni esindaja. Juhiabi teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet.

Juhendmaterjali teemade käigus saate ülevaate, kuidas kasutada arvutit juhiabi/sekretäri igapäevatöös erinevat tüüpi dokumentide koostamisel ja vormistamisel.

IKT PÕHIMÕISTED

Infotehnoloogia põhimõistete abil saab teada:

millistest osadest koosneb arvutikomplekt
mis on operatsioonisüsteem
kuidas failide ja kaustadega töötada
põhiteadmised tekstitöötlusest
põhiteadmised tabelarvutusest
lihtsama infootsingu võimalused
kuidas saata meili
Internetis paiknevatest ohtudest ja kaitsmise võimalustest

Arvutikomplekt

Lauaarvuti (desktop computer) komplekt koosneb mitmest eraldi seadmetest(vt joonis 1).
Joonis 1. Lauaarvuti komplekt
Sülearvutil (laptop computer) on aga kõik vajalikud seadmed ühte korpusesse mahutatud( vt joonis 2).
Joonis 2. Sülearvuti

Arvuti riistvara ja tarkvara

Arvuti koosneb füüsilistest seadmetest – riistvarast (hardware) ja programmidest, mis juhivad nende füüsiliste seadmete tööd – tarkvarast (software). (Arvutikomplekt, 2010)

Tarkvara – selleks,et arvutiga üldse midagi teha, nagu kirjutada, joonistada, õppida jne, on vaja tarkvara. Tavaliselt installeeritakse vajalik tarkvara(Word, Excel, CorelDraw jt) CD või DVD plaadilt arvuti kõvakettale. (Tarkvara, 2010)
Tarkvara on kahte peamist tüüpi:

operatsioonisüsteem, mis loob arvutiga suhtlemise alused samal moel, nagu meil keel. Operatsioonisüsteem juhib arvuti tööd, programmide täitmist, korraldab ressursijaotust, info sisestamist ja väljastamist. Praegu on tavakasutajate seas levinumad operatsioonisüsteemid Microsoft Windows XP, Microsoft Windows Vista , Mac OS X ja Linux . Käesoleva materjali illustratsioonid põhinevad Windows XP operatsioonisüsteemil.
erinevad programmid, mis täidavad kitsamaid tegevusi – võrrelda võib neid üldkeele kõrval erialase terminoloogiaga. Nii näiteks on programme projektijuhtide, raamatupidajate ja paljude teiste ametiisikute jaoks. Kontoris enim kasutatavad programmid on kokku koondatud kontoritarkvarapakettideks( MS Office, OpenOffice), mis sisaldavad vajalikke programme igapäevaseks kontoritööks. Graafikaprogrammid sobivad piltide, fotode ja tekstimahuka materjali kujundamiseks (nt. brošüürid, voldikud)

Viirusetõrjeprogrammid (Norton Anti- Virus , Kaspersky, F Secure) on vajalikud oma arvutis olevate andmete kaitsmiseks erinevate viiruste eest. Sisestades võõra CD või DVD plaadi kettaaseadmesse, kontrolli kindlasti seda eelnevalt mõne viirustõrjeprogrammi abil.
Internetitarkvara hõlmab endas erinevaid programme Internetiteenuste kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad eelkõige erinevad veebilehtede sirvijad (nagu näiteks Microsoft Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opera ja teised), elektronposti klientprogrammid (nagu näiteks Microsoft Outlook , Mozilla Thunderbird), sõnumivahetusprogrammid (nagu MSN Live Messenger ja paljud teised, mis võimaldavad reaalajas tekstisõnumite vahetamist, vestlemist).
ID-kaardi tarkvara läheb vaja arvutites, kus on soov ID-kaarti kasutada.

Riistvara koosneb mitmetest osadest:

Korpus (vt joonis 3) – tähtis roll, kaitseb tema sees olevaid osi staatilise elektri ning füüsiliste vigastuste eest ning summutab müra , mida tekitavad korpuses töötavad seadmed. Korpuses asub emaplaat , mille külge on ühendatud arvuti tööks vajalikud komponendid.

Joonis 3. Korpuse komponendid
Üks tähtsamaid pesi korpuse küljes on USB ühenduspesa. See on koht, kus saab ühendda hiire , mälupulga või ID-kaardilugeja. Osadel arvutitel asub see pesa korpuse esiplaanil , kuid samas võib olla ka korpuse tagapaneelil või lausa külje peal. (Riistvara, 2010)

Protsessor (CPU – Central Processing Unit ) on arvuti „aju“: protsessori ülesandeks on töödelda läbi kõik etteantud ülesanded ning väjastada tulemused. Protsessori kiirus: kui kasutad Windowsi-põhiseid arvuteid, milles töötab Intel Celeroni, Pentiumi või AMD mikroprotsessorid, ei tohiks protsessori töökiirus muret valmistada, kuna enamiku andmetöötlustoimingutega tulevad toime peaaegu kõik tänapäevased protsessorid. Andmetöötluskiiruse mõõtühik on Megaherts(MHz) / gigaherts(GHz); võrdub vastavalt ühe miljoni või ühe miljardi hertsiga (tsükliga sekundis). (Protsessor, 2010)
Mälu ( Memory ) all mõeldakse tavaliselt tavakasutajale kõige olulisemat – operatiivmälu RAM ( Random Access Memory). Operatiivmälus säilitatakse parajasti tööks vajalikke andmeid ning arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik seal säilitatud andmed. Mälu mahtu mõõdetakse kilobaitides (kB), megabaitides (MB) ja gigabaitides (GB) ning kaasaegsel arvutil peaks mälumaht olema vähemalt 1 GB. (Mälu, 2010)
Kettaseadmed:

Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive ) on seade, kuhu on salvestatud arvutis kasutatavad programmid ning kasutajate poolt loodud failid (tekstid, tabelid, pildid jm). Kõvakettal on kindel füüsiline maht ning see võib ühel hetkel täis saada.

CD- ja DVD-seadmed. Arvutid on üldjuhul varustatud CD- või DVD-seadmetega, mille abil saate laserplaatidele salvestatud sisu vaadata ja faile talletada. Enamik CD-seadmeid kannab tänapäeval tähist „CD-RW“, mis tähendab, et lisaks laserplaatide esitamisele saab nende seadmete abil ka plaatidele andmeid kirjutada. DVD-seade on arvutis tähistatud märkega „DVD-ROM“ (ainult mängija) või DVD+R/RW (sobib ka ketastele kirjutamiseks). Korralikumad arvutid sisaldavad tavaliselt DVD-kirjutajaid, millega saab kirjutada ka CD-plaatidele.

Võrguketas – failihoidla, kuhu saab ühelt töökohat failid sisse panna (kopeerida), ja need teistelt töökohtadelt jälle välja võtta ning vastupidi. Failide sisse panemine ja välja võtmine võib toimuda lõputu arv kordi . Failid ei kao võrgukettalt enne, kui kasutaja need kustutab . Võrguketta kasutaja ei ole seotud kindla töökohaga, kasutaja saab teha toiminguid talle eraldatud õiguste piires mistahes töökohalt , millel on võrguühendus. Võrguketas võimaldab seada erinavatele kasutajatele ja kasutajategruppidele erinevaid õigusi failidega töötamiseks. (Kettaseadmed, 2010)

Monitor (kuvar, display ) muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkristallekraaniga (LCD – Liquid Crystal Display) monitore, mis võtavad vähe ruumi ja on ka silmadele paremad, sest pildil puudub värelus , aga endiselt on kasutusel ka suuremad, kineskoopmonitorid. Monitori puhul on oluliseks näitajaks värskendussagedus, mida mõõdetakse hertsides. See näitab, mitu korda sekundis uuendatakse pilti ekraanil . Veel tasuks jälgida monitori suurust, s.o diagonaali pikkust, mis märgitakse tollides (1 toll =2,54 sentimeetrit). Kodukasutaja lauaarvutile soovitatakse tänapäeval monitore diagonaaliga 19 tolli. (Monitor, 2010)
Hiir ( mouse ) on seade, mille abil kasutaja käe liikumine tasapinnal (näiteks laual) muudetakse kursori liikumiseks arvutiekraanil Hiirel on tavaliselt kaks klahvi erinevate operatsioonide sooritamiseks ja kerimisnupp näiteks veebilehtede sisu mugavamaks üles-alla kerimiseks.

Hiirt kasutatakse:

Kursori juhtimiseks ekraanil;

Programmide menüüde avamiseks, käskude ja tegevuste valimiseks;

Tekstiplokkide ja/või graafikaobjektide valimiseks;

Joonistamiseks ja paljudeks muudeks toiminguteks.
Sülearvutitel on tavapärase hiire asendamiseks kasutusel enamasti puutetahvel (TouchPad). (Hiir, 2010)

Printer on vajalik tööde väljatrükiks. Printeri valikul tuleks lähtuda kirjatööde mahust ja arvestada, kas on soov ka värviliselt printida . Tööpõhimõtte järgi jagunevad printerid järgmiselt:

Maatriksprinter: võimaldab odavaima printimise. Kasutatakse kohtades, kus on vaja printida isekopereeruvale paberile või kus on vaja suuremahulist väljatrükki. Töötamisel teeb päris kõva lärmi.

Tindiprinter : kui on vajadus trükkida värviliselt, siis kõige parem hinna ja kvaliteedi suhe on tinditehnoloogial. Ei ole soovitatav kasutada dokumentide juures, mida tuleb kaua säilitada. Värvid luituvad valguse käes ning märjaks saades võib värv laiali valguda;

Laserprinter: mustvalgetest printeritest on hinna ja kvaliteedi suhte poolest sobivaim laserprinter, ei tee printimisel lärmi. Kasutab kujutise tekitamiseks spetsiaalset tahma (sarnaselt koopiamasinatele). (Printer, 2010)

Klaviatuur (vt joonis 4) – võimaldab arvutisse andmeid ja korraldusi sisestada. Saab sisestada tähti, numbreid, kirjavahemärke, erimärke (näiteks @ märk elektronposti aadressis) ning veel on klahvid, mille tähendus sõltub programmist (funktsionaalklahvid). (Klaviatuur, 2010)

Joonis 4. Klaviatuuri põhilised klahvid

Klaviatuuri klahvid

Klaviatuuri klahvistik jaguneb mitmeks tähtsaks osaks. ( Eljas , 2010)
Põhiklaviatuur:

Täheklahvid (vt joonis 5) – on väike- ja suurtähtede sisestamiseks. Eesti klaviatuuril on nn. QWERTY - paigutusega täheklahvid nagu sarnastel kirjutusmasinatel. Väiketäht sisestatakse ainult täheklahvi vajutusega. Kui hoida tõsteklahvi sel ajal, kui vajutada mõnda täheklahvi, sisestatakse vastav suurtäht.

Joonis 5. Klahvid A ja Z

Tõsteklahve Shift (vt joonis 6) on kaks ja teda kasutatakse suurtähtede ja numbri- ning märgiklahvidelt ülemiste vasakpoolsete märkide sisestamiseks.

Joonis 6.Shift ehk tõsteklahv

Registrilukustusklahv Caps Lock (vt joonis 7) – võimaldab sisestada pidevalt suurtähti. NB! See klahv mõjub ainult täheklahvidele ja ei mõju numbri- ning märgiklahvidele! Kui vajutada registrilukustusklahvi Caps Lock, süttib samanimeline tuli ja edaspidi sisestatakse täheklahvide vajutusega suurtähti. Tõsteklahvi all hoidmisel sisestatakse sel juhul väiketäht. Teistkordne registrilukustusklahvi vajutus lülitab selle režiimi välja.

Joonis 7. Caps Lock ehk registrilukustusklahv

Numbriklahvid (vt joonis 8) on numbrite ja märkide sisestamiseks. Põhinumbriklahvid asuvad täheklahvide kohal. Numbreid ja mõningaid märke saab sisestada ka nn. Numbriklaviatuurilt.

Joonis 8. Numbriklahvid

Tabeldusklahv Tab (vt joonis 9) on ette nähtud vahede sisestamiseks teksti. Ta asub põhiklaviatuuri vasakul serval registrilukustusklahvi Caps Lock kohal ja Q tähe kõrval. Teksti sisestamisel viib tabeldusklahvi vajutus sisestuskursori järgmisele tabelduskohale. Seega pole vaja lisada teksti suurema vaje tegemiseks mitut tühikut. Tühikutega ei tohi kunagi teksti suuremaid vahesid teha, sest tühiku laius on tekstilõigu mõlema serva tasanduse korral muutuv. Kasutades tabeldusklahvi üksteise järgnevates ridades saab teksti paigutada tulpadesse. Diagonaalakendes saab tabeldusklahvi vajutusega liikuda järgmisele valikule. Tõsteklahvi samaaegselt all hoides saab liikuda valikutes tagasi. Tabelites (nii Excelis kui Wordis ) viib tabeldusklahvi vajutus sisestuskursori järgmisesse lahtrisse ja samaaegselt tõsteklahvi all hoides eelmisesse lahtrisse.

Joonis 9. Tab ehk tabeldusklahv

Paoklahv Escape (vt joonis 10) on vajalik tegevustest loobumisel, tagasipöördumisel eelmisesse menüüsse.

Joonis 10. Escape ehk paoklahv

Funktsiooniklahvid (vt joonis 11) otstarve sõltub täielikult töötavast programmist. Paljudes programmides avab näiteks klahvi F1 vajutades abiinfo Help akna.

Joonis 11. Funktsiooniklahvid F1 ja F12
Kursori juhtimisklahvid:

Suuna- e. Nooleklahvid (vt joonis 12) võimaldavad kursori või valitud objekti liigutamist ekraanil. Koos Ctrl, Alt klahvidega on võimalik liikumine ka sõna, lõigu kaupa. Kui menüü on aktiveeritud võimaldavad nooleklahvid liikumist menüüs.

Joonis 12. Nooleklahvid

Asendus/lisamisrežiimi overtype/ insert ümberlülitusklahv (vt joonis 13). Iga klahvivajutus lülitab sisestuse ümber teise režiimi. Asendusrežiim tähendab, et sisestatav märk asendab kursorist paremal oleva märgi sellega, mis tipitakse klaviatuurilt. Lisamisrežiimi puhul lisatakse uus märk kursori ette ja ülejäänud tekst nihutatakse paremale.

Joonis 13. Insert ehk ümberlülitusklahv

Algusklahv Home (vt joonis 14) viib kursori rea algusesse või ekraani vasakusse ülanurka.

Joonis 14. Home ehk algusklahv

Lõpuklahv End (vt joonis 15) viib kursori rea lõppu või ekraani paremasse alanurka.

Joonis 15. End ehk lõpuklahv

Leheküljeklahvid Page Up, Page Down (vt joonis 16) nihutavad kursorit ekraanitäie või lehekülje kaupa vastavalt tagasi või edasi.

Joonis 16. Leheküljeklahvid Page Up ja Page Down

Ekraani väljatrükkimise Print Screen klahvi (vt joonis 17) vajutus: vanasti, DOS-i puhul, saadeti kogu ekraanipildi printerisse. WINDOWS-i puhul kopeerib kogu ekraanipildi mälusse, mida nimetatakse lõikelauaks Clipboard. Sealt on võimalik seda ekraanipilti edasi tõsta ja ära kasutada.

Joonis 17. Print Screen ehk väljatrükkimise klahv

Kerimise lukustusklahvi Scroll Lock (vt joonis 18) Windowsi programmides praktiliselt ei kasutata. Sisselülitamisel süttib samanimeline signaaltuli. Algselt on see klahv mõeldud ekraanil oleva kujutise liikumise lukustamiseks. Excel2007 ja 2010 kasutavad seda klahvi noolklahvide tööviisi muutmiseks: kas noolklahvide abil saab liigutada üles-alla/vasakule-paremale valitud lahtrit või kogu tabelit (sama funktsioon, mis kerimisribadel).

Joonis 18. Scroll Lock ehk lukustusklahv

Pausi klahvi (vt joonis 19) kasutatakse mõnedes programmides (näiteks arvuti algkäivitamisel tekstirežiimis) programmi töö peatamiseks. Mõne muu klahvi vajutus jätkab programmi tööd.

Joonis 19. Pause ehk pausi klahv
Numbriklaviatuur:

Numbrilukustusklahv Num Lock (vt joonis 20) numbriklahvistiku ümber numbrite sisestamiselt kursori juhtimisele ja tagasi. Kui samanimeline signaaltuli põleb on numbriklahvistik lülitatud numbrite sisestamise režiimi.

Joonis 20. Num Lock ehk numbrilukustusklahv

Numbriklahvistik (vt joonis 21) dubleerib teisi klahve. On täiesti ükskõik kumbadelt klahvidelt sisestada numbreid ja tehtemärke .

Joonis 21. Numbriklahvistik

Ainuke erinevus on märkide sisestamisel koodide abil. Need märgid, mida klaviatuurilt ei leia, võib sisestada hoides all klahvi Alt ja tippides numbriklahvistikult selle märgi koodi. Märk sisestub pärast Alt klahvi vabastamist. Märkide koodid leiab vastavatest tabelitest. Mõningaid kasulikke Windowsi märgikoode:

Tabel 1. Windowsi märgikoodid
—
0151

±
0177

§
0167
0169

²
0178

³
0179
®
0174

×
0215

ß
0223
0157

µ
0181

£
0163
°
0176

÷
0247

€
0128
Windowsi eriklahvid:

Windows Key avab Start menüü (vt joonis 22)

Joonis 22. Windows Key ehk Start menüü

Application key avab aktiivse objekti kohtmenüü (vt joonis 23) nagu hiire paremklõps.

Joonis 23. Application key ehk aktiivse objekti kohtmenüü
Klaviatuuri kasulikku teavet saab lugeda siit .

Kontoritarkvara interaktiivsed programmid

Käesoleval veebilehel saada olevad interaktiivsed koolitusprogrammid annavad ülevaate kontoritarkvara Microsoft Office 2007 ja Microsoft Office 2003 tekstitöötlus-, tabelarvutus-, ja esitluspaketist. Lisaks tutvustatakse Internetikeskkonna mõisteid, turvariske, veebilehtedel navigeerimist ja e-posti kasutamist. (eTraining, 2010)
Õppeprogrammide kasutamiseks peab arvutisse olema installeeritud Adobe Flash Player .

Tekstitöötlus

Tekstitöötluse õppeprogramm annab Teile teadmised ja oskused teksti töötlemisel personaalarvutiga. Õppeprogramm õpetab Teid, kuidas sooritada põhioperatsioone, mis on seotud teksti loomise, parandamise, kujundamise ja viimistlemisega. Näidatakse ka keerulisemate operatsioonide nagu tabelite loomine, piltide ja fotode kasutamine dokumendis, objektide dokumenti sissetoomise ja hulgipostituse valdamist.
Tekstitöötluse lehel saab valida kahe õppeprogrammi vahel:

MS Word 2007 õppeprogramm, otselingina vajuta SIIA .

MS Word 2003 õppeprogramm, otselingina vajuta SIIA .
Avanevas aknas vali kasutaja „Kasutaja“ ning kliki valikut „Sisene“. Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga .

Tabelitöötlus

Tabelitöötlus – loodud õppematerjalid aitavad Teil omandada oskusi kasutamaks tabelitöötlustarkvara personaalarvutil.
Pärast õppematerjalide kasutamist mõistate ja suudate sooritada põhioperatsioone, mis on seotud tabeli loomise, kujundamise ja viimistlemisega.
Oskate kasutada enamtuntud funktsioone, põhilisi aritmeetilisi tehteid ning valdate mõningaid keerulisemaid operatsioone nagu objektide sissetoomine ja diagrammide loomine.
Tabelitöötluse lehel saab valida kahe õppeprogrammi vahel:

MS Excel 2007 õppeprogramm, otselingina vajuta SIIA .

MS Excel 2003 õppeprogramm, otselingina vajuta SIIA .
Avanevas aknas vali kasutaja „Kasutaja“ ning kliki valikut „Sisene“. Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga.
Tabelitöötluse õppevideosid saab ka vaadata siit ning lahendada õppeülesandeid siit .

Esitlus

Õppeprogramm tutvustab MS PowerPointi programmis presentatsiooni loomist, vormindamist ja ettevalmistamist kasutades erinevaid slaidi kujundusi ning paigutusi. Samuti demonstreeritakse teksti, piltide, kujutiste ja diagrammide kopeerimist ning teisaldamist esitluses ja mitme esitluse vahel. Oskate lisada piltidele, diagrammidele ja kujutistele efekte ning neid välja printida.
Esitluse lehel saab valida kahe õppeprogrammi vahel:

MS PowerPoint 2007, otselingina vajuta SIIA .

MS PowerPoint 2003, otselingiga vajuta SIIA .
Avanevas aknas vali kasutaja „Kasutaja“ ning kliki valikut „Sisene“. Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga.
Esitluse õppevideosid saab ka vaadata siit ning lahendada õppeülesandeid siit .

Internet

Informatsioon ja kommunikatsioon – käesolev õppeprogramm on jagatud kahte ossa: Esimene osa on informatsioon, mis tutvustab Teile interneti mõisteid ja termineid ning hindama interneti turvalisuse tähtsust. Oskate kasutada veebibrauserit, sooritada veebiotsinguid, kasutada ja hallata järjehoidjat ning välja printida veebilehekülgi. Tutvustatakse ka veebipõhiste vormide kasutamist ning täitmist.
Teine osa on kommunikatsoon, mis tutvustab Teile elektronkirjaga seotud mõisteid ning hindama elektronkirjadega seotud turvalisuse tähtsust. Oskate kasutada meiliprogrammi kirjade saatmiseks ja vastu võtmiseks ning elektronkirjade manuse lisamist. Õpetatakse kasutama meiliprogrammis elektronkirjade organiseerimist ja haldamist.
Interneti lehel saab valida kahe lehe vahel:

IE 7.0 / MS Outlook 2007, otselingina vajuta SIIA .

IE 6.0 / MS Outlook 2003, otselingina vajuta SIIA .
Avanevas aknas vali kasutaja „Kasutaja“ ning kliki valikut „Sisene“. Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga.

Veebi kasutamine

Veebi kasutamise alateemade menüüst saate selgeks, kuidas leida Internetist vajalikku infot, seda kopeerida oma tekstitöösse ning kuidas luua endale e-posti aadress ja kuidas seda kasutada. (Marandi, 2008)

ASJAAJAMISÕPE

Iga asutus ja ettevõte on kohustatud jäädvustama oma tegevuse käigus tekkinud teabe, mis oleks piisav nii praeguste, kui ka tulevikuvajaduste jaoks. Dokumendid peavad säiluma nii kaua, kui neid vajatakse. Seejuures peab informatsioon olema hõlpsasti leitav. (Asjaajamisõpe, 2009)
Asjaajamisõpe alammenüüst võib leida põhimõisteid , dokumendihalduse korraldust, dokumentide loomist ja õppeülesandeid.

E-kiri ja meilietikett

Turismiettevõttes on suur osa elektroonilisel kirjavahetusel, e-kirja vahendusel suheldakse nii klientide kui partneritega. Elektroonilise suhtlemise teevad viisakaks kiire vastamine, kirja lühidus ning positiivne hoiak. ( netietikett , 2009)
Ametialases suhtlemises kasutatav e-kiri peab olema koostatud ja vormistatud sama ametlikuna kui kirjaplangile vormistatud kiri.
E-kiri koosneb kahest osast:

Päis

Aadress
Teema

Sõnumi kehast (e-kirja tekst)

Seosviit

Kuupäev ja viit

Pöördumine või adressaat

Tekst

Allkirjastaja

Allkiri

Koostaja
E-kirja vormingu elementidega näite saab näha siit .

ARVUTIKIRI

Sõrmistike ajalugu algab kirjutusmasinatest. Christopher Sholes leiutas esimese masstootmiseks mõeldud kirjutusmasina 1878.aastal ning algselt olid tähed masina sõrmistikul tähelistikuses järjekorras. Sholesi trükimasina veaks oli hoobade omavaheline paigutus . QWERT-süsteem on tänapäeval kõige kasutatavam ladina tähestiku paigutus kirjutusmasinate ja arvutite klaviatuuril. Põhilised faktid masinkirja ajaloost: (Viisimaa, 2011)

Esimene patent kirjutusmasinale 1714.aastal Inglismaal (H.Mill).
Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874. Kirjutusmasinate massilise tootmise algus. Sõrmistiku ühtlustamine 1898 .aastal Toronto konverentsil.
Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad . Kirjutusmasinate liigitus: mehaanilised, elektrilised , elektroonilised.
Klaviatuurid . Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis.
Kümnesõrme pimesüsteem

Masinkirja eesmärgid

Masinkirja õppimise eesmärk on:

Omandada 10-sõrme pimesüsteem;

luua baasoskused edasiseks õppeks;

saavutada tööde vormistamisel aja märkimisväärne kokkuhoid;

arendada täpsust, korrektsust ja keskendumisvõimet.
Masinkirja õppimise kasu:

Kokkuhoitud aega saad kasutada muuks otstarbeks.

Kuna sõrmed liiguvad sama kiirelt kui mõtted, siis jõuad head ideed üles kirjutada enne, kui need ununeda jõuavad.

Igapäevane töö arvutiga on sujuvam, pingevabam ning tootlikum, kuna seda ei pea enam katkestama vigade parandamiseks.

Õige ergonoomika on osa Keyboard Pro klaviatuurikasutustehnikast, mis aitab vältida sundasendist tingitud vigastusi.
Õpitulemused:

Saavutada arvutikirja pimesüsteemis rütmilise ja vigadeta kirjutamisoskuse.

Aja märkimisväärne kokkuhoid – suudad oma töid kiiremini teha.

Saavutad kirjutamiskiiruse 100-150 lööki minutis (260-290 lööki minutis)
Hindeline arvestus:

Hinnatakse saavutatud praktiliste oskuste täpsust ja kiirust, mida testitakse tundmatu teksti sisestamisega.

Arvestus sooritatud – kirjutamiskiirus vähemalt 100 lööki minutis ja minimaalne vigade arv.

Arvestus sooritatud – kui puue takistab sul saavutamast minimaalset kiirust, kuid oled osalnud vähemalt 75% arvutikirja tundides ja harjutamise tulemusel saavutanud parima võimaliku toimetulekuviisi tekstisisestuseks.

Tööasend klaviatuuril

Kaks kõige parema ergonoomilise käteasetusega ja klahviasetusega klaviatuuri on Microsoft Natural ja TypeMatrix klaviatuurid (vt Joonis 5)
Joonis 24. Klaviatuurid
Keha ja käte asend klaviatuuril:

Istuda tuleb sirgelt
Selg peab toetuma seljatoele
Mõlemad jalad toetuvad põrandale -alusele
Küünarnukid langevad vabalt alla, küünar - ja õlavarre nurk on 85-90 kraadi ning küünarvars on paralleelne põrandaga
Randmed on ülestõstetud, tekib sirgjoon käeseljast küünarnukini.

Kirjutamise asend:

Tööasend peab olema pingevaba ja mugav
Kirjutamise algasend – poolkõverdatud sõrmed asuvad alussõrmiste kohal neid kergelt puudutades, pöidlad vahesõrmiste kohal.

Kirjutamise tehnika:

Mõlemal käel ja sõrmel on oma töötsoon
Lööki sooritav sõrm lahkub alussõrmiselt, teeb löögi ning pöördub kohe tagasi oma kohale
Lüüa tuleb pehme ja lühikese vajutsena
Silmad jälgivad põhiliselt arvutiekraani või ärakirjutavat teksti. Kontrollida käte asendit!
Ärakirjutatav tekst asub arvutist vasakul, võimalikult kaldenurga all.

Alussõrmised (vt joonis 25) – a s d f – j k l ö
Joonis 25. Alussõrmised
Joonis 26. Sõrmede tööjaotus
Oluline on käte eest hoolitsemine, lõdvestusharjutused, kätega võimlemine ja kätemassaaž.

Keyboard Pro programm

Programmi võimalused:

Baasharjutused – 8 harjutust (järjest suureneva raskusastmega), milledest igaüks sisaldab 40-70 rida teksti.

Kiirusharjutused – 24 tekstiharjutust, kus tuleb olemasolev tekst üle kirjutada. Võimalus on harjutada ka omi tekste .

Interneti harjutused – jututoa simulatsioon .

Tehtud harjutuste kuvamine – vigade vaatlemine

Harjutuste tulemuste võrdlemine graafiliselt

Parandusharjutuste tegemine
Internetist on võimalik leida ka teisi erinevaid 10-sõrme pimekirja programme, üks neist asub siin ja teise saab alla laadida siit .

KASUTATUD KIRJANDUS

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kati Kivi Õppematerjali autor

Kokkuvõtlik ja lihtsustatud juhendmaterjal sekretäridele/juhiabidele
Referaadis on välja toodud ikt põhimõisted, kontoritarkvara interaktiivsed programmid, asjaajamisõpe, avutikiri.

sekretär tööjuhis arvutikiri masinkiri

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Klaviatuur

Klaviatuur on arvuti Suurtähereziimis mmides juhtimise seade Shift-klahvi all hoides üksikult ja koos ja on mõeldud saab sisestada teiste andmete ning tekstide väiketähti. klahvidega sisestamiseks Klaviatuuril on mitmesugustel arvutisse, samuti on ta tavaliselt ka eesmärkidel arvutile korralduste signaallamp, mille ning seega andmiseks. põlemine näitab, et sõltub tema tähtede klahvid trükitakse mõju funktsioon klahvid suurtähereziimis. täidetavast kursori juhtimise Shift ehk programmist. klahvid registriklahv · Alt-klahvi all numberklaviatuur · Vajutades koos hoides saab kustutamise klahvid täheklahviga avada Esca

Informaatika

doc

Arvutitest

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Arvutitest Koostaja: Marcella Jatsinjak 8a klass Juhendaja:Margit Norman Viljandi2009 Marcella Jatsinjak Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti?..............................................................................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor................................................................................................................................

Informaatika

docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut

arvutiõpe

pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m

Kirjandus

pdf

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................

Infotöötlus

odt

Nimetu

1. Mida nimetatakse personaalarvutiks? Millised on personaalarvuti põhiosad? Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: 2. Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik? Millised ühikud on veel olemas? Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri -- 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu mahu kõige väiksem ühik. Bitil on kaks olekut -- ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud". Seda võib mõista ka kui ,,õige" või ,,vale", ,,jah" või ,,ei". Bittidel põhinevat süsteemi kutsutakse kahendsüsteemiks, sest igal arvjärgul (numbril) saab olla ainult kaks väärtust. Arvuti mäluseadmete või andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju suuremaid ühikuid:

Algoritmid ja andmestruktuurid

rtf

Wordi kasutusjuhend

MS WORD 3 TÖÖ ALUSTAMINE PROGRAMMIS MS WORD 3 TÖÖ LÕPETAMINE 3 WORD-I PROGRAMMIAKEN 3 NIMERIBA 3 MENÜÜRIBA 3 NUPURIBA 7 TEKSTIAKEN TEKSTI SISESTAMISEKS 7 OLEKURIBA EKRAANIPILDI ALAOSAS 7 TEKSTI SISESTAMINE 7 TÖÖ TEKSTIGA 8 TEKSTIKURSOR 8 TEKSTI PARANDAMINE 8 SÜMBOLITE KUSTUTAMINE 9 TEKSTI MÄRGISTAMINE 9 MÄRGISTUSE MAHAVÕTMINE 9 TEKSTI KOPEERIMINE JA TEISALDAMINE 9 TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE (EDIT -> REPLACE) 10 DOKUMENDI KUJUNDAMINE

Arvuti õpetus

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika

Rohkem sarnaseid