Muutused
uusajal tõid kaasa 20. sajandi uue mõtlemise
Uusaja alguseks
võib lugeda mitmeid sündmusi, näiteks Ameerika avastamine 1492.
aastal või Martin Lutheri protestantlikku reformatsiooni 1517.
aastal. Nagu väga paljud asjad ajaloos, nii on puudub ka siinkohal
lõplik tõde. Nii või teisiti hõlmas see aeg endas mitmeid edasist
mõtlemist ja maailma arengut mõjutavaid sündmusi.
Kui Cristoph
Kolumbus 1492. aastal Hispaania lipu all oma laevaga Ameerikasse
jõudis ei teadnud ta isegi, millise suure avastuse ta teinud oli.
Arvatavasti ei jõudnud see kohe päriselt ka enamuste Euroopas
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
psalumae
Õppematerjali autor
Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel. Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada. Kapitalistlikku tootmist hispaanlased ei arendanud. Rikkusid voolasid maj teenuseid pakkuvate inglaste ja hollandlaste kätte, mis stimuleeris kap arengut. Maailmalinnaks kujunes Antverpen. Inglismaal kujunes välja uus aadel, kelle rikkus põhines lambavilla müümisel Flandriasse. Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus
10. saj jõuti Gröönimaale, misa algul ei meeldinud, kui pöörduti tagasi ja rajati talusid. Sealt edasi jõuti põhja-Ameerikasse, millele pandi nimeks Vinland. Frangi riigi valitsejad ei suutnud neid tõrjuda ning hakkasid viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastal 911 läänistati normannide pealikule Rollole Seine'i suue ning sellest sai Normandia hertsogkond. Usund: austati esivanemate hingi hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik ning mõnel juhul ka ori austati loodusesemeid pühad olid allikad, jõed ja järved, kuhu ohverdati päikesekultus seostuvad jumalad hjol (päikest sümboliseeriv ratas) = jõulud Valhalla langenud võitlejate riik, kuhu jõudsid võitluses langenud hinged tänu sellele, et nende hauda pandi kaasa vanker või muu sõiduvahend. Thor kõige laiemalt austatud taevajumal (punane habe, vanker, kaks sikku ja viskevasar) ja
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused.
kõrvitsat, kakaod, tubakat, puuvilla. Tehnoloogiliselt arengult olid kõik tsivilisatsioonid kiviaja (neoliitikumi) tasemel. Religioonil oli keskne roll kõigis kõrgkultuurides. Ühendas eri alade inimesi, hõime oli palju aga neid ühendav tegur oli religioon. Usulistel eesmärkidel rajati väga suuri tseremoniaalrajatisi (püramiide). Püramiidid olid templite alused. Usk õhutas ka sõdima sõdadest saadi vange keda ohverdati jumalatele. Aitas kaasa ka kaubavahetusele, sest oli vaja muretseda rituaalideks teatud kindlaid esemeid, mida vahetati omavahel. Nt oli vaja obsidiaani (vulkaaniline klaas), mis oli terav ja millega ennast veristati; astelrai astel samuti enese veristamiseks; teatud merekarpe kasutati pasunatena. Vanimat rahvast nimetatakse olmeekideks. Nad elasid Mehhiko lahe lõunarannikul (Mehhiko kiltmaa ja Yukatani poolsaare vahel). 1200-400 eKr. On peetud hilisemate kultuuride alusepanijateks
· Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga (kogu kultuur keskajal on seotud ristiusuga) · Paavstide ja keisrite ainuvõimu taotlused (paavstid ei taha alluda keisritele ja vastupidi) · Feodalism ehk läänikord (seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik- poliitiline kord) Perioodid Keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (5-10.saj), kõrgkeskaeg ehk keskaja hiilgeaeg (11-13.saj) ja hiliskeskaeg (14-15/16.saj). Kõrg- ja hiliskeskaja vahel toimusid muutused, eelkõige katku tõttu. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid hõimud, keda üldkokkuvõtlikult nimetatakse keltideks. Keltide tekke kohta on kaks teooriat. Esimese kohaselt rändasid keldid oma asukohta ligi 1000 eKr ida poolt. Teise teooria järgi nad lihtsalt kujunesid kohalikest hõimudest välja. Keltide seas olid erinevad hõimud, kelle sekka kuulusid: gallid (Gallia, tänapäeva Prantsusmaa), britid (Suurbritannia
15- aastaste keskmise eluea prognoos oli juba märksa kõrgem: 16. sajandil meestel 57 ja naistel 38 aastat. Naiste madala keskmise eluea põhjuseks oli sagedane surm sünnitamisel. Sünnitusabi paranedes tõusis ka keskmise eluea prognoos. 18. saj. keskpaigaks oli 15-aastaste keskmise eluea prognoos naistel juba 50 eluaastat, meeste puhul jäi see endisele tasemele. Inimeste elu sõltus ka varauusajal veel suurel määral ilmastikust. Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj
Selletõttu oli neil ka jässakas keha ehitus, mis meenutab tänapäeva põhjarahvaste oma ja oli sobiv kehasoojuse säilitamiseks madalatel välistemperatuuridel. Kolju suurus ja aju maht olid nüüdisinimese omaga juba üpriski võrdsed ja oskasid ka mingil määral rääkida. Toidu hankisid mammutite, ninasarvikute, piisonite jt küttimisega. Elasid koobastes ja kivist tööriistad olid silmnähtavalt kõrge tasemega. Uskumatu oli ka se, et nad isegi matsid oma surnuid. Vahel pandi lahkunule kaasa hauda panus (nt looma pea), puistati surnukeha üle lilleõitega. Nüüdisinimene homo sapiens. Kujunes Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja levis seejärel Lähis-Ida kaudu Euroopasse ja Aasiasse. Neandertallastega võrreldes olid nad sihvakama kehaehitusega ja kohanesid karmide jääaja oludega ja osutusid olelusvõitluses neid edukamaks. Neist sai ainus hominiidide liik maailmas. Elasid puust või mammutiluudest karkassiga onnides mis olid kaetud nahkadega
Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid