Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikroobifüsioloogia ettekanne (2)

3 HALB
Punktid
Streptokokid
Taksonoomia
Hõimkond : Firmicutes
Sugukond : Streptococcus
Perekond : Streptococcaceae
Iseloomustus
Gram ­ positiivsed
Sfäärilised(kerakujulised)
Läbimõõt 0,6 ­ 1 m
Fakultatiivselt anaeroobid,mõned nõuavad CO2
Liikumatud
Temperatuuri optimum-- 37°, pH 7,2 ­ 7,4
Tavaliselt kasvavad keskkonnas, kus leidub verd, süsivesike või
astsiidset vedelikku
Tihedas keskkonnas moodustavad väikseid lapikuid , halli värvi
kolooniaid.
Vedelas keskkonnas kasvavad puru taoliselt põhja ja seinte lähedal.
Vereagaril moodustavad ­ ja hemolüüse.
Streptokoki rakuseina ehitus
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Klassifikatsioon
S. pyogenes (A grupi stretokokid)
S. agalactae (B grupi stretokokid)
hemolüütilised streptokokid
Viridans grupi streptokokid
S. pneumoniae
Streptokokid ja nende haigused
S. pyogenes (A grupp)
Farüngiit
Sarlakid
Püodermia
Erüsiipel
Tselluliit
Nekrotiseeruv fastsiit
Streptokokiline toksilise soki sündroom
Bakterieemia
Reuma
Glomerulonefriit
Nekrotiseeruv fastsiid
Hävitab nahka ja nahaaluseid kudesid ning on
saanud seetõttu nimeks "lihasööjabakter"
Kõrge suremus (>50%)
Vajab lisaks
antibakteriaalsele ravile
ka kirurgilist ravi
S. agalactae (B grupp)
Vastsündinute infektsioonid
(meningiit,pneumoonia
septitseemia)
Kuseteede infektsioonid
Amnioniit
Endometriit
Haavainfektsioonid
Pneumoonia
Bakterieemia
Pneumoonia
Pneumoonia ehk kopsupõletik on kopsukoe põletik, mille
sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt
köha, palaviku ja rögaeritusega. Põhiliseks kopsupõletiku tekitajaks
on bakter nimega Streptococcus pneumoniae (pneumokokk).
Teised hemolüütilised
streptokokid
Farüngiit
Abstsesside moodustumine
Bakterieemia
Farüngiit
Äge neelupõletik ehk farüngiit on neelu limaskesta põletik. Äge
neelupõletik on meie külmas kliimas üks kõige sagedamini esinev
põhjus arsti juurde pöördumiseks. Haigus esineb igas vanuses
inimestel, põhiliselt külmadel aastaaegadel.
Ägedat neelupõletikku ei ole võimalik ennetada.
Viridans grupi
streptokokid
Bakterieemia
Endokardiit
Abstsesside moodustumine
Hambakaaries
S. pneumoniae
Pneumoonia
Meningiit
Sinusiit
Keskkõrvapõletik
Bakterieemia
Meningiit ehk ajukelmepõletik
Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab
ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni.
Streptokokkidest tekitab meningiiti bakter nimega meningokokk
Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on äkki tekkinud kõrge
palavik, peavalu, kuklakangestus ning teadvuse hämardumine.
TÄNAN KUULAMAST!
Vasakule Paremale
Mikroobifüsioloogia ettekanne #1 Mikroobifüsioloogia ettekanne #2 Mikroobifüsioloogia ettekanne #3 Mikroobifüsioloogia ettekanne #4 Mikroobifüsioloogia ettekanne #5 Mikroobifüsioloogia ettekanne #6 Mikroobifüsioloogia ettekanne #7 Mikroobifüsioloogia ettekanne #8 Mikroobifüsioloogia ettekanne #9 Mikroobifüsioloogia ettekanne #10 Mikroobifüsioloogia ettekanne #11 Mikroobifüsioloogia ettekanne #12 Mikroobifüsioloogia ettekanne #13 Mikroobifüsioloogia ettekanne #14 Mikroobifüsioloogia ettekanne #15 Mikroobifüsioloogia ettekanne #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mumm Õppematerjali autor
Ettekanne aines mikroobide füsioloogia Streptokokkidest

Sarnased õppematerjalid

Bakterid
86
pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

Bioloogia
MIKROBIOLOOGIA- Lõpptest
19
pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

MIKROBIOLOOGIA Grampositiivsetel bakteritel on paks ja homogeenne rakukest. Gramnegatiivsetel rakukest mitmekihiline ja rakukestas välismembraan. Grampositiivsed kokid Jagunevad: - Fakultatiivselt anaeroobsed perekonnad: - Micrococcus - Staphylococcus - Streptococcus - Enterococcus - Anaeroobne perekond Peptococcus I. Stafülokokid Stafülokokk on bakter, mis võib elada inimese nahal ja ninas inimesele endale kahju tekitamata. - On söötme suhtes vähenõudlikud, pesade pigment varieerub valgest kollaseni (S. aureus’e pesad ku

Kategoriseerimata
Mikrobioloogia
39
docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese

Mikrobioloogia
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
Patogeensed bakterid
21
docx

Patogeensed bakterid

Putukad kannavad riketsiad üle inimesele. Kuna on tegu patogeenidega, on neid ka palju uuritud. Riketsiad tungivad rakku, indutseerides fagotsütoosi. Riketsiad vabanevad fagosoomist kohe ja jagunevad aktiivselt raku tsütoplasmas. Rakk lõhkeb ja riketsiad vabanevad. Peremeesorganism kahjustub mitte ainult rakkude lüüsi tõttu, vaid ka seetõttu, et riketsiate rakukestad on inimesele toksilised. Riketsiad erinevad kõigist teistest bakteritest füsioloogia ja metabolismi poolest. Neil puudub glükolüüs ja nad ei saa glükoosi kasutada energiaallikana. Selle asemel oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte. Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP. Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana. Selliste

Bioloogia
Farma eksami TABEL - kursusele
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

Meditsiin
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .............................................................................................. 12 2. Anatoomia ja füsioloogia alused .............................................................................................. 19 3. Inimkeha funktsionaalsed süsteemid ............................................................................................ 25 3.1. Liikumis- ja tugiaparaat ........................................................................................................ 25 3.1.1.Skelett ............................................................................................

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (2)

calyflagro profiilipilt
calyflagro: Ega seal suurt midagi kirja pole... märksõnad slaididel ainult.
20:25 01-11-2012
kodukesetlinna profiilipilt
Inge Suviste: suht lamp
17:56 11-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun