100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BubbleCarrot
Õppematerjali autor
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineer
Tallinn 2012 SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada. Lisaks sellele puutun mina ja mind ümbritsevad inimesed pidevalt kokku tavaliste viirushaigustega nagu gripp, soolatüükad ja tuulerõuged ning aastaid tagasi kaotasin hea sõbra haiguse mittetundmise tõttu. Selle töö käigus soovin tundma õppida viiruste olemust ja nende tekitatud haiguste tagajärgede tõsidust. Samuti soovin uurida, kui palju teavad Tallinna Õismäe Gümnaasiumi
GRIPI SÜMPTOMID Alustuseks tuleks teada, mis gripp on. Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt. NB! Tuleks kindlasti unustada, et ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas! Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Kuidas grippi ära tunda? · järsk enesetunde halvenemine · kõrge palavik , külmavärinad · köha · tugevad lihasvalud · peavalu · püsi
MIKS ON VAJA SELLE HAIGUSE VASTU VAKTSINEERIDA? SELLES VANUSES VAKTSINEERIMINE KUJUNDAB KÕIGE PÜSIVAMA IMMUUNSUSE. ALLA 5 AASTASED LAPSED ON NAKKUSHAIGUSTESUHTES ERITI VASTUVÕTLIKUD. HAIGUSE KULG ON RASKEM JA TAGAJÄRJED TÕSISEMAD, SUISA ELUOHTLIKUD. LAPSED EI PEA KINNI HÜGIEENINÕUETEST. Kaitsesüstimine toetab organismi loomuliku kaitsemehhanismi tekkimist vastavale nakkushaigusele. Oma lapse vaktsineerimisega aitate kaasa nakkkushaiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki lapsi, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. B-HEPATIIT vaktsineerimine 12t. jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobulliiniga Hep B (0, 1k. 6k) Nakkusallikas: haige inimene, viiruse kandja Nakkuse ülekanne: veri, suguline tee, vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule, sülg, nahavigastuste kaudu, pisarad, uriin, rinnapiim, higi, torkevigastus. Ennetamine: hoidumine vöörastest hüg
B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS: haige inimene viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid, süstimisel ühiste süstaldega, tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral, sugulisel teel Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal. Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased. Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavus
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid