Bakterid ja hallitusseened (1)

TALLINNA TEENINDUSKOOL

Käroli Linder
011KM
BAKTER JA HALLITUSSEENED
üürimustöö
juhendaja :Heikki Eskusson
Tallinn 2009
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
SISUKORD
SISSEJUHATUS......................................................................................................3
1. BAKTERITE KUJU................................................................................................. 3
1.2 BAKTERITE EHITUS ......................................................................................3
1.3 BAKTERITE MÕJU...........................................................................................4
2. HALLITUSSEENED.................................................................................................5
2.1 HALLITUSE KUJU JA EHITUS .................................................................... 5
2.2HALLITUSSEENTE MÕJU..............................................................................5
KOKKUVÕTTE ..........................................................................................................6
4.LISA......................................................................................................................7
KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................8
2
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
SISSEJUHATUS
Seened ja bakterid on üks osa meie ökosüsteemist. Me võime neid leida praktiliselt kõikjalt
- mullast, veest, taimedest , loomadest (ka inimeste nahalt ja siseorganitest) või ka
vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest
teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500
liiki. See üürimustöö annab ülevaate killukesest bakterite ja hallituseente kujust ehitusest ja mõjust inimesele.
Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum .
Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena.Bakterid on nii väiksed ,et neid näeb ainult mikroskoobi all.
Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle.
Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused , on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks . Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem.
1.2 BAKTRITE KUJU
Bakterite kuju on väga erinev :nad võivad olla ümarad, pulkjad ,kruvikujulised,ripsmete või viburitega kaetu ning kõver vormid(lisa 1) .Suurem osa üherakulisi on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes orgamismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest ,milliset koest nad pärinevad. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast .Vastavalt rakutuuma esinemisel jaotakse organisme eeltuumseteks ehk prokarüoodideks(bakterid) ja päristuunseteks ehk eukarüoodideks ( protistid taimed ,seened ,loomad).
1.3 BAKTERITE EHITUS
Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päristuumsete organismide rakumembraanile.
Membraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. See ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni.
Kest võib olla varustatud karvakestega või viburiga ( karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad.
Mõnel bakteril eritab kest veel limakapsli, mis on nii kaitseks kui hõlbustab liikumist.
Bakteritel ei ole rakutuuma – seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb DNA molekulist, millel ei ole vabu otsi..
Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuni 6 tuhandeni.
Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks.
3
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on vajalikud kas bakteri toitumiseks või kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks.
Eeltuumsete rakkude sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoom ja tsütoskelett.
Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritel – aitavad neil pinnale tõusta või sukelduda)
1.4 BAKTERITE MÕJU INIMESELE
Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud ( patogeensed bakterid), sest põhjustavad haigusi (nt. botulism , difteeria, teetanus ), mis võivad lõppeda ka surmaga. Nad eritavad väliskeskkonda mürkaineid – bakteritoksiine. Kui enamik bakterid on neutraalsed ja inimesele vajalikud.
Bakteritel on tähtis roll ökosüsteemides: ei ole ühtegi looduslikku aineringet, kus bakterid ei osaleks:
+ jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Koos seentega moodustavad laguahelaid.
+ oluline osa mulla kujundamisel
+ bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli) looduslikes ringetes.
Bakteritel on tähtis roll teistes organismides:
+ inimese jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedesüsteem lagundada ei jõua
+ loomade jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada tselluloosi ( taimtoidulised loomad)

• patogeensed bakterid võivad põhjustada tervisehäireid (nt hingamisteede haigused)
  

Inimene kasutab baktereid:
Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin)
Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12).
Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja?toidulisand)
Toidupaksendajate tootmisel ( kreemid , majonees, sulatatud juust)
Ensüümide tootmisel ( pesupulber )
Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus )
Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena
Heitvete puhastamisel
4
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
2. HALLITUSSEENED

Mikro - ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei
moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks.
Seente elutegevusekson vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur. Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas, vannitoas , panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal
endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened.
2.1 HALLITUSE KUJU JA EHITUS
Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid , mis on imeväikesed 1–20
mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need
ärritus- ning allergianähtusid. Hallitus esineb laigutena .Nad on ülituntud roheka sinaka või muu värvina. Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval
alusmaterjalil. Nagu tavalistel seentel on ka hallitusseenel niidistik .
2.2 HALLITUSSEENTE MÕJU
Hallitusseente tekitatav kahju tervisele sõltub paljudest asjaoludest:
– toksiine tootva seene liigist;
– seeneeoste hulgast ja seene massist;
– kokkupuuteajast seeneosadega;
– konkreetse inimese vastuvõtlikkusest.
Mõned hallitusseened on eriti ohtlikud seetõttu, et eritavad mürgiseid toksiine, mis võivad jõuda
hingamisteedesse ning sealtkaudu verre. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud
seenemass .Silmaga ei pruugi hallitust veel nähagi olla,kuid organism, eriti tundlikum ehk nõrgema immuunsusega, hakkab juba ringilendlevatele hallitusseente eostele reageerima. Inimene tunneb väsimust, peavalu, teda võivad vaevata pidev nohu ja köha, palavikuhood, silmade, kurgu ja naha ärritus,sageneb haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, tihti kimbutab
kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel kipub välja kujunema allergia,
isegi astma.
Kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga ülemäära palju, tuleks nendesse suhtuda kui kahjulikesse.
5
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
KOKKUVÕTTE
Bakterite kuju on väga erinev :nad võivad olla ümarad, pulkjad ,kruvikujulised,ripsmete või viburitega kaetu ning kõver vormid..Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul.
Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel ka kaks membraani. Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni.
Kest võib olla varustatud karvakestega või viburiga (karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad. Bakteritel ei ole rakutuuma – seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom.
Enamik baktereid ei ole inimestele kahjulikud. Ainult patogeensed bakterid võivad põhjustada tervisehäireid (nt hingamisteede haigused). Ininesele on bakterid väga vajalikud ,kuna enamik bakterid on neutraalsed ja baktereid saab kasutada:
Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin)
Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12).
Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja?toidulisand)
Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust)
Ensüümide tootmisel (pesupulber)
Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus)
Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena
Heitvete puhastamisel
Elu koos seentega. Seened on looduses elanud juba sadu tuhandeid aastaid. Neil on oluline osa ökosüsteemis: on nad ju peamised surnud orgaanilise aine lagundajad. Samas on mikroseened vajalikud toiduaine- ja farmaatsiatööstuses.
Mikroseentest ruumide õhus pole võimalik ega ka vajalik täielikult vabaneda . Kontrolli all tuleb vaid hoida eoste hulka õhus. Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 1–20 mikromeetri suurused osakesed. Hallitus esineb laigutena .Nad on ülituntud roheka sinaka või muu värvina. Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil.
Erinevalt bakteritest on hallistuseened kahjulikud ja neid ei saa ära kasutada nägu baktereid.Hallituse mõju inimesele sõltub oksiine tootva seene liigist, seeneeoste hulgast ning seenemassist, kokkupuuteajast seeneosadega ja konkreetse inimese vastuvõtlikkusest.
6
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
4. LISA 1
A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad
B. kokk (coccus) – kerakujulised
C. kerakujulised - parv
D. kerakujulised - paaris
E. spirill ( spirillum ) – nõrgalt keerdunud
F. vibrioon ( vibrio ) – komajad

• Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid
  
• spiroheet (spirochaetum) – tugevalt keerdunud (keeritsbakteri
  

7
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
5. KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.tervisekaitse.ee/documents/haridusjasotsiaal/artikkel_hallitus.pdf
( 21.sept 17 :20 )
http://alorents.googlepages.com/bakterid
( 21 .sept 17:20 )
http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid#Suurus.2C_kuju_ja_ehitus
(21 .sept 17:21 )
„ENE 3 „ Tallinn kirjastus „valgus“ 1988 lk 290
8